Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-11-12215
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. mai 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-12215
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi Txxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
103,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 1015015039); esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Kxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxx, viibib Tartu Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Julianus Inkasso OÜ hagi Txxxx Kxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Txxxx Kxxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 207 (kakssada seitse) eurot 63 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 103,84 eurot ja põhiosa viivis 103,79 eurot. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Txxxx Kxxxxx kanda. Mõista välja TxxxxxKxxxxxxx Julianus Inkasso OÜ kasuks 207 (kakssada seitse) eurot 71 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja hageja õigusabikulud 95,87 eurot.
1 (3)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Julianus Inkasso OÜ esitas 29.12.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse 207,60 euro ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 24.01.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. 18.03.2011.a esitas Julianus Inkasso OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse Txxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse 103,84 eurot ja viivise 103,79 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 20. aprilliks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 29.03.2011.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude kostja kanda jätmist.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sõlmis 18.07.2007.a AS-iga Elisa Mobiilsideteenused liitumislepingu nr 1621742, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ning AS Elisa Mobiilsideteenused lõpetas lepingu ennetähtaegselt. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010.a oma nõude hagejale.
2 (3)
Hageja nõue on kokku 207,63 eurot, millest põhisumma võlgnevus on 103,84 eurot ning viivis põhisummalt 103,79 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja AS Elisa Mobiilsideteenused on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 111,84 eurot, millest 47,93 eurot (750 krooni) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 63,91 eurot hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja mõistlik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.