29. aprill 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-44674
Tsiviilasi
VThagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks ja üürilepingu ülesütlemisavalduse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ning alternatiivnõudena üürilepingu pikendamiseks kolmeks aastaks alates 01.07.2010
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalesid
1 720,12 eurot (26 914 krooni) Hageja VT(isikukood XXX elukoht XXX), volitatud esindaja AT, lepinguline esindaja advokaat Owe Ladva (Advokaadibüroo Eva Rivis, Liivalaia 5-66, 10118 Tallinn) Kostja Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Reet Saks (Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn) 24.03.2011 kohtuistungil Hageja VT Hageja volitatud esindaja AT Hageja lepinguline esindaja advokaat Owe Ladva Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Reet Saks
RESOLUTSIOON
Jätta VT hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks ja üürilepingu ülesütlemisavalduse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ning alternatiivnõudena üürilepingu pikendamiseks kolmeks aastaks alates 01.07.2010 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista VT menetluskulud täies ulatuses (100%) Eesti Vabariigi kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-10-44674 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.25.04.1991 väljastas Sõjaväeosa hagejale tõendi nr 105-2/1191, et hagejale on eraldatud püsivaks elamiseks eluruum pindala (kaks tuba) sõjaväeosa 03115 territooriumil asuvas elumajas aadressil Tallinna, XXX (ÜVL tl 20-21a).
2.Kostja esitas 30.03.2010 kirjaga nr 12.5-1/1233 hagejale eluruumi ülesütlemisavalduse (ÜVK tl 2), millise hageja sai kätte 07.04.2010 (ÜVK tl 14).
üürilepingu
3.05.05.2010 esitas hageja Tallinna Üürikomisjonile avalduse üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks ja üürilepingu ülesütlemisavalduse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks tunnistamiseks ning alternatiivnõudena üürilepingu pikendamiseks kolmeks aastaks, millise avalduse Tallinna Üürikomisjon oma 19.08.2010 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/58/10 jättis rahuldamata (tl 14-18). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub tunnistada üürilepingu ülesütlemisavaldus tühiseks seaduses sätestatud nõuete mittejärgimise tõttu, tunnistada üürilepingu ülesütlemisavaldus hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja alternatiivnõudena palub hageja pikendada üürilepingut kolmeks aastaks alates 01.07.2010. Hageja juhindub oma nõudes VÕS § 325 lg 2 p 1 ja 3.
5.Hageja on seisukohal, et 30.03.2010 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus ei vasta VÕS § 325 lg 2 nõuetele. Ülesütlemisavalduses peab sisalduma üüritud asi. Hageja on Filtri tee 3c-3, Tallinn korteriomandi üürnik, kuid ülesütlemisavalduses seda nimetatud ei ole. Samuti puudub ülesütlemisavalduses ülesütlemise alus, hagejale jääb arusaamatuks, mis põhjusel üürileping üles öeldakse ning kostja ei ole ülesütlemisavalduses isegi selgitanud VÕS sisu.
6.Hageja leiab ka, et ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas üürileandja vastu heauskselt üürilepingust tuleneva nõude, kuid kostja on esitanud ülesütlemisavalduse enne kolme aasta möödumist pooltevahelise kohtuvaidluse lõppemisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.01.2010 kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-07-2435 Tallinna Halduskohtu 12.01.2009 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata hageja kaebuses Eesti Vabariigi vastu 3 007 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks (ÜVK tl 3-12).
7.Hageja on palunud hagejal üürilepingu jätkamist, kuid hageja sellega nõustunud ei ole. Hageja leiab, et üürilepingu pikendamiseks puuduvad takistused. Samuti ei esine VÕS § 327 lg 2 sätestatud asjaolusid. Hageja on pensionär.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et Riigikohus on rõhutanud, et tingimata ei ole vajalik viide ülesütlemise aluseks olevale konkreetsele VÕS sättele, mis küll käesolevas ülesütlemisavalduses on olemas, kuid oluline on, et üürnik saaks aru, mistõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust. Käesolevast ülesütlemisavaldusest ei ole võimalik avaldajal aru saada, miks leping üles öeldakse. Samuti märgib hageja, et kahju hüvitamise kohtuvaidlus oli vahetult seotud üürilepinguga. Kostja vastus
2-10-44674
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
10.Kostja esitas oma 30.03.2010 kirjaga nr 12.5-1/1233 hagejale eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt teatati hagejale 25.04.1991 Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjaväeosa nr 03115 tõendi nr 105-2/1991 alusel eraldatud elamispinna ja selle kasutamisega seotud suusõnalise üürilepingu, aadressil XXXasuva kahe toa kasutamise kohta, ülesütlemisest alates 01.07.2010.
11.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et ülesütlemisavaldus on tühine. Kostja märgib, et ülesütlemisavalduses on sõnaselgelt kirjas üüritud asi. Samuti olid ülesütlemisavalduses viited VÕS-ist tulenevatele ülesütlemise õiguslikele alustele ja hagejal oli sellest tulenevalt võimalik hinnata ülesütlemise seaduslikkust. Kostja märgib ka, et ülesütlemisavalduses oleks piisanud ka ainult viitest üürilepingu ülesütlemisele ilma vastavate viideteta seadusele. Tähtajatu üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks ei pea üürileandjal põhjust esinema ja seetõttu ei ole seda vaja ära näidata ka ülesütlemisavalduses.
12.Kostja ei nõustu, et ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt VÕS § 372 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel. Kostja selgitab, et poolte vahel oli eelnevalt kohtuvaidlus hagejale kahju hüvitamiseks hageja väidetavast erastamisõigusest õigusvastase ilmajätmise tõttu. Viidatud kohtuvaidluses esitatud nõuet ei saa käsitleda üürilepingust tuleneva nõudena VÕS § 327 lg 1 p 1 tähenduses. Asjassepuutumatu on väide ja kostja ei vaidle asjaolu üle, et nimetatud kohtuasjas puudus vaidlus üürisuhte olemasolu üle. Viidatud kohtuvaidluses nõudis hageja temale väidetavast erastamisõigusest ilmajätmisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mida ei rahuldatud ja milline otsus on jõustunud. Seega ei saa viidatud kohtumenetlust pidada vaidluseks üürilepingu üle, kuna sellel puudub mõju üürilepingu kulgemisele. Isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et viidatud kohtuvaidlus on VÕS § 372 lg 1 p 1 sätte kohaldamisel asjakohane, nähtub kohtuotsusest, et hageja kaebus jäeti rahuldamata, ehk kohtuotsus ei ole üürileandja kahjuks. Lisaks märgib kostja, et üürilepingu ülesütlemisavalduse kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta.
13.Vastavalt VÕS § 326 lõikele 2 võib eluruumi üürnik üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, millisele alusele hageja oma nõudes tugineb. Hageja ei ole ka märkinud, mis on üürniku jaoks üürilepingu ülesütlemisega kaasnevad rasked tagajärjed. Hagejale ja hageja abikaasale kuulub kaks korteriomandit Saaremaal Orissaare vallas Orissaare alevikus XXXja Tallinnas XXX. Samuti kuulub hageja abikaasale elamumaa Vihula vallas XXX. Seega ei teki üürilepingu ülesütlemisest hagejale või hageja perekonnale ka sellist tagajärge, et neil ei ole kusagile elama asuda, kuna viidatud korteriomandite mitte kasutamine või võõrandamise uue elamispinna soetamiseks on olnud hageja enda valik. Samuti on hagejale kompromissina pakutud teise eluruumi elama asumist nii üürilepingu alusel kui eluruumi hagejale alla turuhinna võõrandamise teel, millest hageja korduvalt keeldus. Seega ei ole tõendatud üürilepingu lõppemisega raskete tagajärgede tekkimine hagejale või hageja perekonnale. Hageja ise on loobunud hagejale varasemalt pakutud teistest eluruumidest ja loonud sellega olukorra enda Tallinnas asuvast eluruumist ilma jätmiseks. Juhul, kui tõendatud oleksid rasked tagajärjed hagejale või hageja perekonnale, tuleb lisaks vastavalt VÕS § 328 lõikele 1 hinnata üürileandja õigustatud huvidega. Kostja on vaidlusalusesse piirkonda planeerinud tervikliku riigikaitselise objekti rajamist, mistõttu ei ole mõeldav üürilepingu pikendamine. Lisaks tuleb üürilepingu pikendamise otsustamisel ja lepingupoolte huvide kaalumisel arvestada muu hulgas üürilepingu sõlmimise asjaolude ja lepingu sisuga, üürilepingu kestust, lepingupoolte isiklikke, perekondlikke ja majanduslikke suhteid, üürileandja vajadust eluruumi ise kasutada ning olukorda eluruumide kohalikul turul. Seega ei ole üürilepingu pikendamisel määravaks, kas hageja näeb selleks takistusi või vastunäidustusi. Samuti on asjassepuutumatu asjaolu, et hageja on pensionär. Kohtu põhjendused
2-10-44674
14.Kohus, ära kuulanud hageja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega sh Tallinna Üürikomisjoni toimiku nr 11-1/58/10 materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
15.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et 25.04.1991 väljastas Sõjaväeosa hagejale tõendi nr 105-2/1191, et hagejale on osutatud püsivaks elamiseks eluruumi pindala (kaks tuba) sõjaväeosa 03115 territooriumil asuvas elumajas aadressil Tallinna, XXX (ÜVK tl 20-21a), millise tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 otsusest tsiviilasjas nr 3-07-2435, aadress käesoleval ajal on Filtri tee 3c (ÜVK tl 4). 30.03.2010 esitas kostja hagejale kirjaga nr 12.5-1/1233 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse (ÜVK tl 2), millise hageja sai kätte 07.04.2010 (ÜVK tl 14).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas ülesütlemisavaldus on seaduslik ning, kas üürileping kuulub pikendamisele.
18.Tulenevalt võlaõigusseadus (VÕS) § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 325 lg 2 kohaselt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kostja 30.03.2010 eluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusest nr 12.5-1/1233 nähtub, et kostja ütles vastavalt VÕS § 311 ja 312 hagejale 25.04.1991 Vene Föderatsiooni relvajõudude sõjaväeosa nr 03155 tõendi nr 105-2/1991 alusel eraldatud elamispinna ja selle kasutamisega seotud suusõnalise üürilepingu, aadressil XXX asuva kahe toa kasutamise kohta, üles alates 01.07.2010. Ülesütlemisavalduses oli ka kirjas, et ülesütlemist on võimalik vaidlustada üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul alates avalduse saamisest (ÜVK tl 2). Seega nähtuvalt ülesütlemisavaldusest on kostja järginud VÕS § 325 lg 2 ning märkinud kõik seaduses sätestatud kohustuslikud andmed. Kohus soovib eraldi märkida, et Tallinna üürivaidluskomisjoni istungil hageja esindaja möönis, et ülesütlemiseavalduses on eluruum aadressil XXX märgitud ja kinnitas, et märgitud on ka ülesütlemise alus. Seega hageja vaidlustab hagimenetluses asjaolusid, mille on ta üürivaidluskomisjoni istungil omaksvõtnud. Kohus leiab, et selline seisukohtade muutus ei ole põhjendatud.
19.VÕS § 311 lg järgi lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. VÕS § 312 lg 1 alusel kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte vahel on tähtajatu ja suuline üürileping. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-128-06 märkinud, et: „tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool põhimõtteliselt igal ajal üles öelda, lähtudes VÕS § 195 lg-st 3 ning §-dest 311 ja 312 (tuginedes ka võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 12). Konkreetset põhjust tähtajatu lepingu korraliseks ülesütlemiseks ka eluruumi puhul vaja ei ole. Seega on kolleegiumi arvates ka VÕS § 325 lg 2 p 3 mõttes piisav, kui eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduses on tehtud üksnes viide tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele. Tingimata vajalik ei ole viide ülesütlemise aluseks olevale konkreetsele võlaõigusseaduse sättele, kuid oluline on, et üürnik saaks aru, mistõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust.“ Kostja esitas hagejale ülesütlemisavalduse 30.03.2010, kus teavitas üürilepingu ülesütlemisest alates 01.07.2010, millise hageja sai kätte 07.04.2010 (ÜVK tl 14), seega on avaldus esitatud tähtaega järgides. Tuginedes VÕS § 311 ja 312 ning Riigikohtu
2-10-44674 lahendile on kohus seisukohal, et üürilepingu korralisel ülesütlemiseks ei ole vaja konkreetset põhjust ning piisav on ülesütlemisalusena tugineda VÕS §-dele 311 ja 312, mis viitavad tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisavaldus on seaduslik, kuna ülesütlemisavalduse esitamisel on järgitud kõiki VÕS § 325 lg 2 sätestatud aluseid ning ülesütlemisavaldus on esitatud tähtaega järgides.
20.Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna üürnik esitas üürileandja vastu heauskselt üürilepingust tuleneva nõude ning üürileandja on ülesütlemisavalduse esitanud enne kolme aasta möödumist sellest nõude läbivaatamiseks toimunud üürileandja ja üürniku vahelise kohtuvaidluse lõppemist. VÕS § 326 lg 1 alusel eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 327 lg 1 p 1 sätestab, et üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude. VÕS § 327 lg 2 kohaselt üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-2435 nähtub, et hageja esitas kostja vastu kaebuse 3 007 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks (ÜVK tl 3-12), millise Tallinna Halduskohus oma 12.01.2009 otsusega rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus muutmata jättis. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-2435 on jõustunud 18.03.2010 (ÜVK tl 12). Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt ei ole tegemist üürilepingust tuleneva nõudega VÕS § 327 lg 1 p 1 tähenduses, vaid tegemist on kahju hüvitamise nõudega, kuna hagejal ei olnud võimalik erastada eluruumi aadressil Filtri tee 3c-3, Tallinn. Samuti ei saa pidada hageja nõuet kahju hüvitamiseks heauskseks, kuna hagejale oli teada, et Filtri tee 3c ei kuulu erastamisele, kuna tegemist on riigi varaga. Samuti loobus hageja talle pakutud uuest üüripinnast. Seega ei ole kohtu hinnangul üleütlemisavaldus hea usu põhimõttega vastuolus tulenevalt VÕS § 327 lg 1 p 1. Samuti ei ole ülesütlemisavaldus vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt VÕS § 327 lg 2, kuna ülesütlemisavaldus on esitatud 30.03.2010, seega peale kohtumenetluse lõppemis ja otsus ei ole tehtud üürileandja kahjuks. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et üürilepingu ülesütlemisavaldus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu hagi ei kuulu eelmärgitud alusel rahuldamisele.
21.Alternatiivnõudena palub hageja pikendada üürilepingut kolmeks aastaks alates 01.07.2010 VÕS § 326 lg 2 kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt kuulub hagejale korruselamumaa asukohaga XXX, Orissaare alevik, Orissaare vald, Saare maakond (ÜVK tl 27) ning hageja abikaasale elamumaa asukohaga XXX, Tallinn (ÜVL tl 28). Samuti nähtub Äriregistri väljavõttest, et hageja abikaasale kuulunud elamumaa asukohaga XXX, Vihula vald omanikuks on 02.12.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.12.2010 P. P (tl 41), millest võib järeldada, et hageja abikaasa on nimetatud elamumaa maha müünud ning selle eest tasu saanud. Seega ei teki hagejal ja hageja perekonnal selliseid tagajärgi, et hagejal ja hageja perekonnal ei ole võimalik asuda elama teisele elamispinnale. Lisaks nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2010 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-2435, et hagejale on pakutud koos abikaasaga võimalust ümber asuda üürilepingu alusel teisele heakorrastatud
2-10-44674 elamispinnale Tammsaare tee 101-45, Tallinna ning selle võõrandamiseks erastamisjärgse hinnaga (ÜVK tl 4-5, tl 61), millest hageja keeldus ning, mille üle vaidlus puudub. Seega on hageja ise loobunud kostja poolt pakutud teisest eluruumist, millest võib järeldada, et hagejal on endal olemas teine elukoht. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on pensionär (kes on sündinud 1962 aastal), ei ole aluseks üürilepingu pikendamiseks. Eraldi soovib kohus rõhutada, et kohtuistungil selgus, et hageja elab koos abikaasaga vaidlusaluses majas üksinda, kuna teiste üürnikega on üürilepingud lõpetatud. Samuti selgus kohtuistungil, et hageja on eluruumi kasutanud kogu aeg tasuta. Kohus leiab, et kostja kohustus pikendada üürilepingut hagejaga emotsionaalsetel kaalutlustel ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et puudub alus üürilepingu pikendamiseks. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.