Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

OÜ ASELL PAGAR Küllike Mitti (isikukood xxxxxxxxxxx, arvelduskonto 10102011224006 AS SEB Pank) kasuks. Määrata OÜ ASELL PAGAR dokumentide hoidjaks pärast äriühingu likvideerimist juhatuse liige I. A. (isikukood xxxxxxxxxxx). Pankrotiavalduse menetluse lõpetamisest avaldada teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus saata Tartu Raamatupidamiskeskusele.

Maakohtu

registri-

ja

kinnistusosakondadele

ning

Kohtute

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse kohaselt alustas OÜ ASELL PAGAR tegevust oma pagariettevõttega Võru linnas. 2003.aastal osteti endale suurem pagarihoone firma rahade eest. Hoone renoveerimiseks võeti AS SEB Pank 1,5 miljonit krooni krediiti. Mõne aja pärast firma ei teeninud enam piisavalt tulu, et krediidikulusid katta. 2005.aastal müüs AS SEB Pank võlgniku hoone 700 000 krooni eest. Firma jäi kinnistuta ja firmal enam mingit raha ei olnud. Äri suleti ja pangale jäi võlg 600 000 krooni. Käesoleva ajani OÜ ASELL PAGAR enam ei tegutse. Alles jäid aga võlad: AS SEB Pank 600 000 krooni ja maksuametile üle 500 000 krooni. Neil asjaoludel taotleb võlgnik algatada OÜ ASELL PAGAR pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt asutati OÜ ASELL PAGAR 2003.aastal pagari- ja kondiitritoodete tootmiseks; pagarihoone soetati võlgniku finantsvahenditega, kuid hoone renoveerimiseks võeti laenu AS SEB Pank. Mõne aja pärast hakkas firmal kehvemini minema ettevõte ei teeninud enam piisavalt tulu, et katta krediidikulusid. 2005.aastal pani AS SEB Pank Põllu tn 1C korteriomandi kui laenu tagatise kohtutäituri kaudu müüki. Kuna võlgniku juhatuse liikmed vastutasid isiklikult võlgniku laenuvõla eest, realiseeris AS SEB Pank ka neile kuulunud korteriomandi Võrus. 2006.aasta veebruaris alustas Maksu- ja Tolliamet maksurevisjoni võlgniku suhtes ning revisjoni tulemusena määrati äriühingule maksustamisperioodide jaanuar 2004 kuni august 2005 osas juurde maksukohustust kokku 524 998 krooni. Võlgnikule kuulunud korteriomandi müümisele järgnevalt oli äriühing ilma tootmispinnata ja tootmisvahenditeta. Kuna muud vara äriühingul ei olnud oli võlgnik sunnitud 2006.aasta juulikuust tegevuse lõpetama. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaoleva vara väärtuseks mitte enam kui 0,10 € ja võlgniku teadaolevad lühiajalised kohustused vähemalt 82 994,29 eurot. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid,

2 (5)

on haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid, samuti realiseerimiskõlbulik materiaalne vara olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu aktiivne majandustegevus on lõppenud juba 2006.aastast alates. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Arvestades dokumentatsiooni puudulikkust ning asjaolu, et äriühingu tegevuse lõppemisest on möödas ligemale viis aastat, on ka juhatuse liikme vastu varaliste nõuete esitamine suure tõenäosusega perspektiivitu. Ajutine pankrotihaldur ei näe enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on viinud olukorrani, kus ajutisel halduril ei ole võimalik saada adekvaatset ja kontrollitavat informatsiooni äriühingu tegelike varade ja kohustuste, tulude ja kulude ning äriühingu omakapitali seisu kohta. Ajutisel halduril ei ole andmeid vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgniku juhtkond on pidanud maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et äriühingu müügitulud ei osutunud piisavateks tootmishoone renoveerimiseks võetud laenu teenindamiseks. Võimetus täita nõuetekohaselt pangaga sõlmitud laenulepingut tõi endaga kaasa võlgniku tootmisvahendite ja hoone realiseerimise kohtutäituri poolt. Arvestades võlgniku dokumentatsiooni puudulikkust ei ole ajutisel halduril võimalik täpsemalt tuvastada võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnata äriühingu juhtkonna põhjenduste paikapidavust. Antud hetkel on suurim teadaolev võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, mis annab põhjust arvata, et võlgniku maksejõuetuse kujunemine on olnud tihedalt seotud äriühingu juhtkonna poolse teadliku ja tahtliku tegevusega maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. 30.08.2006.a. võlgnikule olulises summas täiendava maksu määramine Maksu- ja Tolliameti poolt on olnud seotud asjaoluga, et võlgnik on perioodil 2003.-2005. süstemaatiliselt rikkunud käibemaksuseadust jättes deklareerimata müügikäibe turgudel ja tasumata sellelt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu (st varjas sularaha käivet). Samuti rikkus võlgnik tulumaksuseadust jättes deklareerimata töötajatele tasutud summad ning riigile maksmata nendelt tasudelt maksmisele kuuluvad maksud (maksis ümbrikupalka). Lisaks on ajutine haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud kindlalt asjaolu, et äriühingu juht on olnud raskelt hooletu raamatupidamiskohustuse täitmisel, mis seondub äriühingu raamatupidamise puuduliku korraldamisega ning sularahatehingute dokumenteerimata jätmisega. Võlgnikul puuduvad käesoleval hetkel reaalsed rahalised vahendid isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, rääkimata pankrotimenetluse kuludest. Võlgniku pankrotimenetlusel puudub mõte juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, kohustuste rikkumisega on tekitatud kahju ning juhatus on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Kuna ajutisel halduril puuduvad andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima võlgniku edasist pankrotimenetlust, leiab ta, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3 (5)

Tartu Maakohus nimetas 13.detsembri 2010.a. määrusega OÜ ASELL PAGAR suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 18). Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 43-172) nähtub, et OÜ ASELL PAGAR kohustused võlausaldajatele on kokku vähemalt 82 994,29 eurot ja vara 0,10 eurot. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku esindaja, kes on kohtukutse isiklikult kätte saanud (tl 177), palub asja arutada tema kohalolekuta (tl 175). Seega võlgnikul on kohustusi vähemalt 82 994,29 euro ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalus. Äriühingul puudub majandustegevus 2006.a. juulist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ ASELL PAGAR on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku juhtkond on pidanud maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et äriühingu müügitulud ei osutunud piisavateks tootmishoone renoveerimiseks võetud laenu teenindamiseks ning tingis vara müügi; ajutise halduri arvamuse kohaselt ei ole, arvestades võlgniku dokumentatsiooni puudulikkust, võimalik täpsemalt tuvastada võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnata äriühingu juhtkonna põhjenduste paikapidavust. PankrS §29 lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teatas, juhindudes PankrS § 30 lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 180). Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi neist isikutest võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga (tl 178), et võlgniku juhatuse liikme poolt on pandud toime raske juhtimisviga, sest äriühingu juhatuse liige on olnud raskelt hooletu raamatupidamiskohustuse täitmisel, mis seisneb äriühingu raamatupidamise puudulikus korraldamises, Maksu-ja Tolliameti poolt tuvastatud ümbrikupalga maksmises; pankrotiavaldus esitati alles üle nelja aasta möödudes äriühingu majandustegevuse lõppemisest.

4 (5)

Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ ASELL PAGAR juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ ASELL PAGAR dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige I. A. . PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 439,45 eurot ja hüvitatavateks kuludeks 257,29 eurot (tl 173-174). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 439,45 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 257, 29 eurot. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ ASELL PAGAR puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel on kohtul vajalik nimetada ajutine pankrotihaldur, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 257,29 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja osa ajutise halduri tasust summas 139,71 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 299,74 eurot tuleb välja mõista tulenevalt PankrS § 29 lg 4 võlgnikult OÜ ASELL PAGAR Küllike Mitti kasuks. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.