Tsiviilasi nr.2-10-55114
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-55114
Tsiviilasi
AS PT(pankrotis) hagi CAAG Lietuvos Filialas vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
167 400,01 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS PT(pankrotis), registrikood XXX, postiaadress OÜ H
esindajad
Hageja esindaja advokaat Andres Lusmägi, Andres Lusmägi AB Keemia 23-1 Tallinn Kostja CAAG, Lietuvos Filialas kaudu, asukoht XXX Kostja esindaja advokaat Jolita Mikalkevičiūtė, Svajonių 34-5 Vilnius LT-10100, Leedu Vabariik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus koos kulude nimekirjaga tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada otsuse teinud maakohtule hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2008 kindlustuslepingu tarnija krediidikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati poliis GAC . Poliisi kohaselt kohaldub lepingule Eesti õigus. Eritingimuste p
Kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt eritingimuste p 1.2 oli kindlustusprotsent 90 % seega ei saa kahju suurus olla suurem kui 150 660,01 krooni. Hageja rikkus lepingut, sest ei esitanud käibedeklaratsioone perioodi 27.03.2008-26.03.2009 kohta. Kostja tuletas hagejale meelde käibedeklaratsioonid esitamise kohustust, mida hageja ei teinud ning kindlustuskaitse lõppes deklareerimata võlgnevuste suhtes. Kostjale ei ole üldse laekunud käibedeklaratsioone kindlustusperioodi kohta. Hageja kohustuseks on seda tõendada, mida ta teinud ei ole. Võlgade deklareerimine ja tasumata arvetest teatamine ei ole üks ja sama asi. Käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ei mõjuta kahju suurust, kuid see mõjutab kostja õigust saada õiglast makset kindlustusperioodil kaetud kogu riski eest. Käibedeklaratsioon on aluseks täiendava kindlustuspreemia arvutamisel. Pärast kvartali lõppu peab hageja esitama kostjale info kogu kindlustatud käibe kohta so kogu kostja poolt kindlustusaasta jooksul võetud riski suurus, Kostja jaoks on need ainsad andmed, mille alusel arvutada, kas hageja on tasunud kindlustuskaitse eest minimaalse kindlustusmaksega või kas hageja peaks tasuma täiendavaid makseid aasta jooksul tekkinud täiendava käibe eest. Mida suurem on deklaratsioonis näidatud kive, seda suurem on arvutatud makse. Kindlustusvõtja on huvitatud võimalikult väikesest käibe deklareerimisest, mida saab teha lükates edasi deklaratsiooni esitamine kuupäevale, kui kindlustusvõtja teab, millised ostjad tekitavad kahju ja
vastavalt kindlustusjuhtumi. Kostja ei saa aktsepteerida hilisemaid käibedeklaratsioone, sest on ilmne, et hageja saab seda muuta, et vähendada kindlustusmakset. Sellise riski maandamiseks peab kindlustusvõtja esitama deklaratsioonid iga 3 kuu tagant. Deklaratsiooni esitamata jätmisega kinnitas hageja, et kindlustatud käivet ei olnud ja kindlustusmakset ei tule arvutada. Lepingus on kokku lepitud, et kindlustuskaitse ei kehti deklareerimata võlgnevuste suhtes
Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid kindlustuslepingu, samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et lepingule kohaldub Eesti õigus. Poolte vahel on vaidlus kostja kindlustushüvitises väljamaksmisest keeldumise otsustuse õiguspärasuse üle. Kohtule esitatud kostja 11.08.2009 otsusest selgub, et hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks oli hageja poolne kindlustuslepingu tingimuste rikkumine, milleks on käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ning samuti tunnistas kostja S OÜ-ga seotud kahju mittekindlustatud juhtumiks vastavalt lepingu mooduli F3.03 p 1 ja üldtingimuste p 9.3 ja 2.3 ning eritingimuste p 5 alusel. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga, kas esineb asjaolusid, mille tõttu võis kostja keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest ja kui suur on hüvitatav kahju. Keeldumise õiguspärasuse kontrollimisel lähtub kohus üksnes kostja keeldumise otsusest. Juhul, kui esineb mõni otsuses märgitud keeldumise alusest, on keeldumine õiguspärane. VÕS 452 lg 2 p 1 sätestab, et kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja on rikkunud muud kui kindlustusmakse tasumise kohustust, mis tuleb kindlustusandja suhtes täita enne kindlustusjuhtumi toimumist ja rikkumine toimub muul põhjusel kui kindlustusvõtja süü tõttu või kui rikkumine ei mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust. Kohus leiab, et VÕS § 452 lg 2 p 1 sisaldab endas kahte erinevat tingimust, mis välistavad kostja kohustuse täitmisest keeldumise. Seega tuleb välja selgitada, esiteks kas hageja rikkus kohustust, mis tuli täita kostja suhtes enne kindlustusjuhtumi toimumist ja rikkumine toimus muul põhjusel kui hageja süül ja teiseks kas rikkumise mõjutas kahju tekkimist või selle suurust. Kostjal on arvete esitamise mooduli p 1 järgi kohustus esitada käiebedeklaratsioonid ning nende esitamata jätmisel peatub kindlustuskaitse kehtivus deklareerimata võlgnevuste suhtes. Vaidlus on käesolevas kohtuasjas selle üle, kas hageja kohustus esitada käibedeklaratsioonid, on kohustus, mille täitmata jätmisel on kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest. Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et hageja käibedeklaratsioonide esitamata jätmine ei mõjuta kahju tekkimist ja suurust, kuid mõjutab kindlustusmakse suurust. Samas ei vaidle pooled selle üle, ja kostja ei ole keeldumise otsust teinud alusel, et kindlustusmakse on tasumata, kostja ei ole sellekohast väidet menetluses esitanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks käiebedeklaratsioonid esitanud. Kohus leiab, et vaatamata hageja arvete esitamise mooduli p 2 sätetele, mille kohaselt on käibedeklaratsioonide esitamise eesmärgiks arvestada välja tegelik kindlustusmakse suurus, ei saa seda tingimust pidada kindlustusmakse tasumise kohustuseks VÕS § 452 lg 2 p 1 mõttes vaid seda tuleb pidada muuks kohustuseks. Seega tuleb seda pidada muuks kohustuseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi käibedeklaratsioonide esitamata jätmises. Järelikult oli kostjal õigus sellel alusel hüvitise
maksmisest keelduda. VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poolte vahel sõlmitud lepingu kahju põhjuse mooduli p 1b järgi ning üldtingimuste p 1.1.1 järgi on kindlustusjuhtumiks ostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmine st ostja ei ole täielikult tasunud oma võlga maksimaalse krediidiperioodi jooksul. Kohus leiab, et olukord, kus ostja ei ole kohaselt täitnud oma kohustust, tuleb lugeda kindlustusjuhtumiks, olenemata sellest, kas arve on tasutud osaliselt või üldse tasumata jäetud. VÕS § 448 lg 1 alusel oli hagejal kohustus teavitada kostjat kindlustusjuhtumist. Lepingu eritingimuste p 5 sätestab tähtaegselt tasumata arvetest teatamise tähtajaks 120 päeva alates arve esitamisest. Kohtule esitatud kostja otsusest nähtub, et hageja teavitas kostjat rohkem kui 120 päeva kindlustusjuhtumist. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Kohus leiab, et kostja otsus keelduda kindlustushüvitise maksmisest oli õiguspärane ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.