Bienvenue OÜ (endine firma ComPlus Consulting OÜ) hagi Aktsiaseltsi WaveCom vastu 90 470 krooni ja vara väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
13 489,83 eurot (211 070 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi WaveCom apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Bienvenue OÜ (endine firma ComPlus Consulting OÜ) (registrikood 11398230, asukoht Tallinn) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts WaveCom (registrikood 10756058, asukoht Tallinn), tehinguline esindaja advokaat Tarmo Friedenthal
Kohtuistungi toimumise aeg
08.04.2010. a
Istungil osalenud isikud
Kostja tehinguline esindaja advokaat Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.12.2010. a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19`` 42U suuruse Compaq seadmekapi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.3.3.Storagetek L700 andmemassiiv- koos 2x LTO kasutusseade;
3.3.4.Cisco Catalyst 2950 kommutaator (2 tk).
3.4.Jätta hagi rahuldamata osas, milles taotleti 19`` 42U suuruse Compaq seadmekapi väljamõistmist.
4.Jätta kostja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja enda kanda. Jätta hageja, OÜ Bienvenue maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu 92,6% ulatuses kostja, AS-i WaveCom kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.10.2009 esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista 90 470 krooni ja vara maksumusega 678 600 krooni alljärgnevas koosseisus:
5.19" 42U suurune Compaq seadmekapp (üks tükk, maksumusega 15 600 krooni). Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 01.07.2009 vastastikuse mõistmise memorandumi, mis sätestas kõik poolte olulised kohustused ning moodustas raamistiku tulevastele kokkulepetele. Memorandumiga kohustus kostja osutama hagejale kõrge kvaliteediga serverimajutusteenust ning muretsema garantii ja kindlustuse. Pooled leppisid kokku, et nad sõlmivad üksikasjalise lepingu mõistliku aja jooksul. Memorandumi punktide 4 ja 5 kohaselt oli kostja kohustatud esitama kirjaliku kinnituse teiselt teenuspakkujalt ja hankima kindlustuse. Selle kohustuse järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja soovis kostja serveri majutusteenust kasutada seoses kaughasartmängudega. Selle valdkonna eripäraks on, et isegi lühiajaline võrguühenduse katkestus või muu takistus võib kaasa tuua olulise kahju ning hageja soovis, et kostjal ja garanteerijal oleksid teenuse osutamisel samasugused kohustused ja vastutus. Seega oli alternatiivse teenusepakkuja leidmine otseselt seotud järgmise põhilepingu sõlmimisega. Pooled kehtestasid seadistamis- ja üleminekuperioodi ning 01.11.2009 pidi algama missioonikriitiline periood. Septembrikuu lõpuks olid kõik lepingu tingimused kokku lepitud ning allakirjutamise päev kindlaks määratud. 30.09.2009 e-kirjaga teatas kostja, et
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-51653 memorandumi punktis 5 nõutud kinnitust ta ei esita ja soovitas läbirääkimiste algatamist teistega juhul, kui kostja ei suuda lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kirjaliku kinnituse esitamata jätmine oli kostja kohustuse täitmata jätmine ehk oluline lepingurikkumine. 1. oktoobril toimunud poolte kohtumisel selgitati kostjale memorandumi ülesütlemise põhjusi. Kostja kinnitas oma allkirjaga, et on nõus selle lahendusega. Kuna kostja kinnitas 30.09.2009 kirjaga, et ei suuda täita kohustust, siis 5. oktoobril öeldi leping üles. Vastavalt lepingu punktile 9 on hagejal õigus nõuda tagasi osutatud teenuste eest tasutud summa juhul, kui pooled ei sõlmi lepingut mõistliku aja jooksul. Kuna lepingut ei sõlmitud mõistliku aja jooksul kostja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu, siis hageja ei tasunud septembrikuus osutatud teenuste eest ja nõudis tasutud 90 470 krooni tagastamist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole memorandumit rikkunud ja hagejal puudus alus selle ülesütlemiseks. Hagejal ei ole õigust kostjale makstud tasu tagasi nõuda, kuna ta ise lõpetas projekti ja loobus eellepingu täitmisest. Kostja on õigustatud teostama pandiõigust hageja vallasasjadele. Hageja ei ole üle andnud seadmete loetelu punktis 5 märgitud 19” 42U suurust Compaq seadmekappi ja on paisutanud kunstlikult üleantud seadmete müügihinda. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 22.12.2010. a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 01.07.2009 vastastikuse mõistmise memorandumi, mis kajastas poolte tahet sõlmida tulevikus leping telekommunikatsiooni teenuste osutamiseks ja kasutamiseks. Memorandum moodustas paragrahvi 8 kohaselt raamistiku tulevastele kokkulepetele. Memorandumi paragrahvi 4 punktide 4.1-4.3 kohaselt oli kostja kohustatud hankima ulatusliku kindlustuskatte hagejale tulevikus tekkida võivate kahjude hüvitamiseks. Punkti 4.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et leping peab sisaldama sätet 3000 euro suuruse leppetrahvi kohta tunnis teenuse katkestuse või võrguühenduse katkestuse korral. Punkti 5 kohaselt pidi kostja esitama kirjaliku kinnituse teiselt teenuspakkujalt selle kohta, et viimane jätkab poolte vahel sõlmitavast põhilepingust tulenevate kostja õiguste ja kohustuste täitmist kostja likvideerimise, pankroti väljakuulutamise või muu asjaolu esinemise korral, mis põhjustab kostja tegevuse ajutise või lõpliku peatumise. Hageja väitel oli selle kohustuse järgimine hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning seda selgitati korduvalt kostjale. Hageja väiteid tõendab serverimajutuse teenuste osutamise lepingu eelnõu, mille kohaselt on serverite majutus ning nendele võrguühenduse katkematu võimaldamine hagejale missioonikriitiline. Selleta ei saa organisatsioon toimida ja täita oma eesmärke. Rike põhjustab olulist rahalist ning mitterahalist kahju hagejale. Kostja on teadlik, et teenuse katkematu osutamine on hagejale kriitilise tähtsusega ning kostja on kompetentne ja suutlik tagama loodud töökeskkonna takistamatu ja katkematu toimimise. Memorandumi paragrahvis 3 kehtestasid pooled seadistamis- ja üleminekuperioodi selliselt, et seadistamisperiood algas memorandumi allkirjastamise kuupäevast ning kestis kuni 31.08.2009. Üleminekuperiood oli ajavahemikul 01.09 kuni 31.10.2009 ning selle lõppemisel alates 01.11.2009 oli kostja kohustatud tagama rahvusvahelise võrguühenduse. Poolte kirjavahetusest ja 01.10.2009 koosoleku teemadest järeldas kohus, et kostja ei suutnud leida tema tegevust garanteerivaid teenusepakkujaid, kes oleksid nõustunud võtma sõlmitava serverimajutuse teenuste osutamise leping üle pooltevahelise memorandumi alusel. Hageja teatas kostjale memorandumi ülesütlemisest põhjusel, et kostja ei täida oma kohustusi hageja nõutud tingimustel. Hageja nõudis tagasi kostjale makstud summasid ja üleantud riistvara.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-51653 Koosoleku protokollist nähtuvalt nõustus kostja sellise lahendusega. 05.10.2009 avaldusega ütles hageja kostjaga sõlmitud memorandumi üles ja palus tagastada 90 470 krooni ja võimaldada ära viia kostja valduses olevad seadmed. Poolte 29. ja 30.09.2009 kirjavahetuse ja 01.10.2009 koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut, kuna ei suutnud leida tema tegevust garanteerivat teist teenusepakkujat, kes oleks nõustunud lepingu üle võtma pooltega sarnastel tingimustel. Kostja käitumine on käsitletav olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 mõttes, kuna nii memorandumist, eellepingust ja poolte kirjavahetusest on arusaadav, et võrguühenduse katkematu võimaldamine ja teenuse garanteerimine teise teenusepakkuja poolt oli hagejale olulise tähtsusega. Seega ei pidanud hageja kostjale andma VÕS § 196 lg 2 sätestatud mõistlikku tähtaega lepingurikkumise lõpetamiseks ja võis lepingu üles öelda tähtaega määramata. Asjaolu, et hageja muutis ja täiendas tulevikus sõlmitavat serverimajutuse teenuse osutamise lepingut 2009.a septembri lõpus, ei oma lepingu ülesütlemisel tähendust, kuna ülesütlemise teates on tuginetud pooltevahelise memorandumi tingimuste rikkumisele. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud 01.10.2009.a esitada hagejale vähemalt ühelt teenusepakkujalt kirjalik kinnitus sõlmida garantiileping, mis vastaks memorandumi paragrahvis 5 sätestatule või et ta oleks koosolekul suutnud hagejale kinnitada, et mõni garantii võimalike osapooltena välja pakutud teenusepakkujatest on nõus osutama teenust ja võtma selle kostjalt üle vastavalt poolte poolt memorandumis kokku lepitud tingimustele. Teenusepakkujad olid seisukohal, et nad ei ole nõus lepingut üle võtma poolte vahel sõlmitud memorandumi tingimustel. Järelikult oli hagejal alust eeldada, et kostja ei suuda täita oma kohustusi ka edaspidi ning erinevalt kostja poolt väidetust, ei pidanud hageja lepingu ülesütlemiseks ootama ära üleminekuperioodi lõppemist 31.10.2009.a. Memorandumi ülesütlemist ei välista asjaolu, et põhileping oli sõlmimata ja selle tingimuste osas peeti läbirääkimisi. Samuti paragrahvi 5 sõnastus, mille kohaselt puudutas alternatiivse teenusepakkuja poolt teenuse ülevõtmise kohta esitatav kinnitus üksnes neid kostja kohustusi, mis määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavas põhilepingus. Memorandumi tingimused - sõlmida lisagarantiide lepingud samadel tingimustel kui pooled tulevikus sõlmivad aga ka kindlustuse ja 3000 euro suuruse leppetrahvi kohta, sisaldusid ka varasemas põhilepingu eelnõus. Poolte kirjavahetusest ja koosoleku protokollist nähtuvalt ei olnud hageja nõus just neis punktides kostjale ja teistele võimalikele teenuseosutajatele järeleandmisi tegema ning garantiiteenuseandjad ei olnud nõus nendel hagejale olulistel tingimustel lepinguid sõlmima. Seega ei omanud põhilepingu eelnõu viimased muudatused tähtsust ega mõjutanud väljakujunenud olukorda ning lepingu viimaste muudatuste esitamine kostjale ei ole hageja vastuvõtuviivitus VÕS § 119 lg 1 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et memorandumi ülesütlemise taga oli hageja soov vabaneda kohustusest teha kostjaga koostööd seoses kaughasartmängusid reguleeriva seadusandluse muutmisega. Kuna kohus leidis, et hageja esitas ülesütlemise avalduse põhjendatult, siis ei ole tegemist memorandumi paragrahvi 9 teises lauses käsitletud hagejapoolse projekti tühistamisega, millisel juhul ei oleks kostja olnud vastutav. Kuna pooled on memorandumis reguleerinud üleantu tagastamise lepingu sõlmimata jätmise korral, kuulub üleantu tagastamisel kohaldamisele poolte vahel kokkulepitud memorandumi paragrahvi 9 esimene lause. Hageja nõuab kostjalt juba tasutud summa, 90 470 krooni ja vara kogumaksumusega 678 600 krooni tagastamist. Kostja võttis omaks, et tema valduses on Cisco ASA 5510 tulemüür, HP DL380G3 server, Storagetek L700 ja Cisco Catalyst 2950 võrgulüliti ning eitas 19" 42U Compaq seadmekapi valdamist. Kuna memorandumi paragrahvist 2 nähtuvalt on pooled käsitlenud 42U seadmekapi teenuse hinda ning pooled ei ole väitnud, et kostja valduses on lisaks vaidlusalusele varale muud vara, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja on kostjale üle andnud hagetava 42U seadmekapi. Pooltel on vaidlus asjade väärtuse üle. Lepingus ei ole märgitud üleantud vara väärtust. Hageja ei esitanud tõendeid vara väärtuse kohta ning kostja
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-51653 esitas osa tema valduses oleva vara kohta IT Grupp AS-i hindamisakti, mida kohus arvestas osaliselt. Kohus määras vara väärtuse järgmiselt: Cisco ASA 5510 tulemüüri väärtuseks 16 000 krooni, HP DL380G3 serveri väärtuseks 5000 krooni, Cisco Catalyst 2950G 2000 krooni. Kuna IT Grupp AS ei ole märkinud Storagetek L700 turuväärtust Eestis ega välismaisele hinnale lisanduvat transpordikulu ning 42U seadmekapi väärtust, tuleb selle vara väärtuse määramisel lähtuda hageja nimetatud hindadest vastavalt Storagetek L700 andmemassiiv 470 000 krooni ja 19" 42U suurune Compaq seadmekapp 15 600 krooni. Järelikult on kostja valduses hageja vara kokku 530 600 krooni väärtuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes memorandumi paragrahvist 9, tuleb kostjal hagejale tagastada tasutud rahasummad kokku 90 470 krooni. Memorandumi paragrahvis 9 kokkulepitud kohustus tagastada hagejale kõik temalt sissenõutu, on ülimuslik ning välistab hageja vallasasjadele VÕS § 888 lg 1 sätestatud pandiõiguse teostamise. Apellatsioonkaebus
4.Harju Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hagejale välja 90 470 krooni ja resolutsiooni punktis 3 nimetatud vara ning teha uus otsus, millega jätta hagi 90 470 krooni ja hagiavalduse täienduse punktis II alapunktis 2 nimetatud vara väljaandmiseks rahuldamata. Kostja esitas taotluse tsiviilasja hinna määramiseks. Kohtuotsuses märgitud tsiviilasja hind ei vasta otsuse põhjendavas osas toodule. Kohus määras tsiviilasja hinnaks 769 070 krooni. Kui lähtuda rahalisest nõudest ja vara väärtusest, moodustab see 621 070 krooni. Memorandumist tulenevalt puudus kostjal kohustus enne põhilepingu (serverimajutuse teenuse lepingu) sõlmimist või vähemasti selle tingimuste lõplikku kindlaksmääramist teenusepakkuja kinnituse esitamiseks põhilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmise kohta. Kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada teenusepakkujatelt kinnituse hankimist enne, kui polnud kindlaks määratud nende kohustuste sisu, mida teenusepakkujad pidanuks üle võtma. Pooled pidid määrama kolmanda teenusepakkuja poolt ülevõetava lepingu tingimused kindlaks põhilepingus, milline kokkulepe sisaldus ka memorandumi punktis 5. Kostja ei ole võtnud kohustust tagada, et teenusepakkuja võtab üle üksikud kohustused memorandumist, näiteks leppetrahvi tasumise kokkuleppe, vaid kokku on lepitud selles, et teenusepakkuja võtab üle põhilepingust tulenevad kohustused tervikuna. Ebaõige on kohtu järeldus, et teenusepakkujad oleksid pidanud võtma üle põhilepingu pooltevahelise memorandumi alusel või et teenusepakkujad oleksid pidanud enne põhilepingu sõlmimist või selle tingimuste kindlaksmääramist üle võtma memorandumist tulenevad kohustused osaliselt või tervikuna. Kohus ei ole selgitanud, millisest poolte kokkuleppest selline väidetav kostja kohustus tuleneb ega ka seda, kuidas teenusepakkuja kostja kohustusi üle võtta saanuks. Lepingu ülevõtmine ei saa toimuda ilma lepingu enda olemasoluta. Kostjal ei olnud mõistlikult võimalik esitada teenusepakkujate kinnitust 3000 euro suuruse leppetrahvi tasumise kohustuse võtmise kohta enne, kui ei olnud teada, milliste rikkumiste eest selline leppetrahv rakendub. Selline teadmine sai tekkida üksnes siis, kui oli sõlmitud põhileping või saavutatud lõplik kokkulepe selle tingimustes. Alles seejärel oli mõistlikult võimalik kostjal taotleda teenusepakkuja kinnitust teenuse ülevõtmiseks põhilepingu tingimustel. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole nõudega esitada teenusepakkuja kinnitus üksnes leppetrahvi tasumise kohustuse ülevõtmise kohta. Hageja tegevus põhilepingu projekti muutmisel oli vastuolus memorandumi punktis 4.4 kokkulepituga. Nõudes teenusepakkujate kinnitusi, oli hageja memorandumi ülesütlemise ajal ise vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Memorandumis ei olnud sätestatud hageja õigust ühepoolselt põhilepingu tingimused määrata, vaid see pidi toimuma poolte koostöös. Seega tõlgendas maakohus ebaõigesti memorandumi punkte 4.4. ja 5. Maakohus on oluliselt eksinud memorandumi punktide 4.1–4.4 ja 5 tõlgendamisel ja kostja
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-51653 kohustuste tuvastamisel ning omistanud kostjale sellised kohustused, mis tal tegelikult puudusid. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 196 lg-t 2 ning VÕS § 116 lg 2 p-i 2 ja p-i 4. Kuna kostja ei olnud kohustatud tagama enne põhilepingu sõlmimist selle ülevõtmist kolmandate teenusepakkujate poolt ega ka memorandumist tulenevate üksikute kohustuste ülevõtmist, ei saa teenusepakkuja(te) kinnitus(t)e esitamata jätmist 01.10.2009 käsitleda kostja rikkumisena. Tuvastades ekslikult lepingurikkumise ning lugedes selle oluliseks, on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 196 memorandumi ülesütlemise õigusliku alusena. Ebaõige on kohtu järeldus hageja vastuvõtuviivituse puudumise osas ning kohus, tuvastanud rikkumise kostja poolt, pidanuks kohaldama VÕS § 119 lg-t 1 ja lg-t 2 kostja vastutuse määratlemisel. Vastuvõtuviivituse käsitlemisel on kohus jätnud analüüsimata kostja väite, et hageja käitumine põhilepingu projekti muutmisel 25.09.2009 ning juba 01.10.2009 teenusepakkujate kooskõlastuse nõudmisel oli vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd ka hageja nõudmise põhjendatuse korral ei saaks mõistlikult eeldada, et kostja saavutaks kooskõlastuse niivõrd lühikese aja jooksul. Seega ei saanud 05.10.2009 üleütlemisavaldus omada õiguslikke tagajärgi. Isegi juhul kui kostja oleks rikkunud mõnda memorandumis sätestatud kohustust, ei oleks seda saanud lugeda sedavõrd oluliseks, et hageja võinuks memorandumi üles öelda kostjale täiendavat tähtaega andmata. Põhilepingu sõlmimise ja teise teenusepakkuja leidmiseks viimane tähtpäev oli 01.11.2009. Isegi juhul, kui kostja pidanuks enne põhilepingu sõlmimist esitama selle ülevõtmise kohta teenusepakkuja kinnituse, oli kostjal selleks aega kuni 31.10.2009.a. Kohtu väited vara üleandmise ja väärtuse osas on väärad ning ei põhine tõenditel. Poolte kirjavahetus ei sisaldanud kostja teadet, et ta pole võimeline hankima lepingu ülevõtmise kohta kinnitust. Kohus on 01.10.2009 koosoleku protokollist esile toonud üksiku lõigu ning jätnud selle koostamise tausta ning ülejäänud sisu käsitlemata. Kostja allkirjastas protokolli selle sisu teadmiseks võttes, mitte sellega sisuliselt nõustudes. Hageja loetletud vara üleandmise kohta puuduvad mistahes tõendid, samuti puuduvad mistahes tõendid vara maksumuse kohta. Hageja on näidanud vara hinda põhjendamatult kõrgena. Kohus on vara väärtuse määramisel osaliselt lähtunud kostja poolt esitatud IT Grupp AS-i hindamisaktist, kuid on Storagetek L700 seadme osas leidnud, et lähtuda tuleb hageja paljasõnalisest väitest selle hinna kohta, mis ületab hindamisaktis märgitut enam kui seitsmekordselt. 60 000 krooni asemel on kohus lugenud hageja väite alusel seadme hinnaks 470 000 krooni. Hageja ei ole kostjale üle andnud 19’’ 42U suurust Compaq seadmekappi. Hageja ei ole memorandumi ülesütlemisel ega ka esmase hagiavalduse esitamisel seadmekappi tagasi nõudnud. Kohus leidis ekslikult, et kostjal puudus õigus hoidja pandiõiguse rakendamiseks hageja vara suhtes ning jättis VÕS § 888 lg 1 ebaõigesti kohaldamata. Kostja pakutav teenus hakkas tehniliselt toimima, mida kinnitas 25.10.2010 kohtuistungil ka hageja esindaja. Seega oli memorandumi alusel kostjal õigus saada teenuse eest tasu. Hageja ei tasunud teenuse eest esitatud arvet nr 903083 ning keeldus tasumast 2009.a oktoobrikuu arvet. Kostja teavitas 13.10.2009 hagejat VÕS § 888 lg-s 1 sätestatud hoidja pandiõiguse teostamisest tema valduses oleva hageja vara suhtes. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi 19`` 42U suuruse Compaq seadmekapi kostjalt väljamõistmiseks. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab seda, et hageja ja kostja vahel sõlmitud memorandum on ülesütlemise tõttu lõppenud, ja et hagejal oli memorandumi kui kestusvõlasuhte ülesütlemiseks õiguslik alus, ja et kostjal ei ole hageja vara suhtes pandiõigust, ja et kostjal tuleb tagastada hagejale kõik memorandumi täitmisel saadud asjad ja kõik memorandumi täitmisel saadud rahasummad. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus selles osas põhjendusi ei korda.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles maakohus rahuldas hagi 19`` 42U suuruse Compaq seadmekapi väljamõistmise osas. Vastav nõue võiks kuuluda rahuldamisele kas VÕS § 195 lg 5 või AÕS § 80 lg 1 alusel. Mõlema nimetatud materiaalõigusliku aluse puhul eeldab hagi rahuldamine seda, et nimetatud vallasasi oleks kostja valduses. Vastava asjaolu tõendamiskoormis lasub TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hagejal. Hageja leidis, et vastav asjaolu on tõendatud poolte vahel sõlmitud memorandumi §-s 2 sisalduva kokkuleppega. Vastavas kokkuleppes oli sätestatud, et teenuse hind on 52 500 krooni kuu kohta, mis muuhulgas hõlmas ka vaidlusaluse kapi nö majutust. Ringkonnakohus leiab, et sellise kokkuleppega ei ole tõendatud asjaolu, et hageja kostjale vastava seadmekapi ka üle andis. Memorandum sõlmiti enne seda, kui vaidlusalune seadmekapp tulnuks kostjale üle anda. Seega memorandumi sõlmimise ajal ei saanud seadmekapp olla kostja valduses, see tulnuks memorandumi järgi kostjale üle anda. Hageja ja kostja ei ole koostanud ühtegi üleandmise- vastuvõtmise akti ega ühtegi muud dokumenti, mille alusel saaks järeldada kas ja millised seadmed kostjale üle anti. See asjaolu, et hageja tasus memorandumi kehtivuse ajal kostjale teenustasu, ei tõenda, et kostja oli hagejalt saanud kõik kõikvõimalikud seadmed, mille abil või mille suhtes teenust tuli osutada. Arvetes ei kajastu asjaolu, et teenust osutati ka vaidlusaluse vallasasja suhtes. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune vallasasi on kostja valduses. See asjaolu, et kohus tuvastas, et ülejäänud vallasasjad on kostja valduses, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks, sest ülejäänud vallasasjade kostja valduses olemine loeti tuvastatuks kostjapoolse omaksvõtu tõttu, mistõttu ei ole vastavaid asjaolusid vaja tõendada. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja vaidlusalune vallasasi.
8.Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuigi apellant tugineb apellatsioonkaebuses peaasjalikult maakohtus esitatud väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja mille osas ringkonnakohus maakohtuga nõustub ning mistõttu ei hakka ringkonnakohus põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt kordama, vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele siiski järgmist.
9.Maakohus asus õigesti seisukohale, et 30.09.2009.a e- kirja (t lk 32) tuleb käsitleda memorandumi kui kestusvõlasuhte ülesütlemise õiguslikku alust andva asjaoluna. Kuigi memorandumi kohaselt pidid hageja ja kostja lepingu sõlmima hiljemalt 01.11.2009.a tuleb kostja 30.09.2009.a e- kirja käsitleda teatena, et ta rikub lepingut tulevikus, st ta ei ole võimeline kohustust tulevikus täitma (VÕS § 117 lg 1). Kostja poolt hagejale edastatud informatsiooni tuleb mõista selliselt, et mitte ükski võimalik usaldusväärne teenuseosutaja, kes võiks teenuse osutamise üle võtta, ei ole nõus hageja poolt nõutava leppetrahviga. Kostja poolt saadetud teadet ei saa mõista selliselt, et usaldusväärsed teenuseosutajad oleksid nõus küll teenuseosutamist 3000-eurose tunnileppetrahviga üle võtma, kuid üksnes juhul, kui leppetrahvi rakendamise tingimused saavad täpselt määratletud. Kostja ei esitanud ka
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-51653 apellatsioonkaebuses ühtegi asjaolu, mille alusel saaks järeldada, et kostja oleks leppetrahviga nõustunud usaldusväärse teenuseosutaja leidnud, kui tal oleks olnud selleks vaid aega. Maakohus lähtus 30.09.2009.a e- kirja sisustamisel õigesti ka 01.10.2009.a toimunud nõupidamise protokollist. Kui lähtuda apellandi väidete õigsusest, et hageja muutis 25.09.2009.a oma soove ja soovis ühe usaldusväärse teenuse ülevõtja asemel kolme teenuse ülevõtja kinnitusi, ei saaks see asjaolu olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, sest nii või teisiti pidi kostja hankima vähemalt ühe usaldusväärse teenuseosutaja kinnituse selle kohta, et ta on nõus teenuse osutamise üle võtma memorandumis sätestatud tingimustel. Kostja teatas aga 30.09.2009.a, et mitte ükski võimalik teenuseosutaja ei ole nõus teenuse osutamist memorandumis sätestatud tingimustel üle võtma. Kuigi põhilepingu tekst oli alles kooskõlastamisel, oli memorandumis selgelt sätestatud, et usaldusväärne teenuseosutaja peab olema nõus teenuse üle võtma tingimusel, et ta tasub teenuse osutamise katkemise korral leppetrahvi 3000 eurot tunnis (vt memorandumi t lk 34 § 5 ja § 4 p 4). Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et hageja oleks pidanud määrama kostjale rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja. Kostja ei viidanud sellele, et tal läheb kinnituste hankimiseks vaja lisaaega. Samuti ei teatanud kostja 01.10.2009.a nõupidamisel, et 30.09.2009.a e- kiri oli nö vahekokkuvõte praegusest olukorrast ja et täiendava aja möödudes on kostjal võimalik siiski memorandumis sätestatud olulised tingimused täita. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kostja pidanud 01.10.2009.a toimunud nõupidamisel vastava info avaldama, eeldusel, et ta oleks mõistnud 30.09.2009.a e- kirja tähenduses, mida üritab sellele e- kirjale kostja esindaja kohtumenetluses omistada, sest viidatud nõupidamisel avaldas hageja esindaja kostja esindajale selgelt ja ühemõtteliselt, et hageja käsitleb kostja 30.09.2009.a e- kirja ülesütlemise alusena ja kostja esindaja kinnitas seepeale, et ta on memorandumi ülesütlemise ja asjade ja raha tagasinõudmisega nõus. Kuigi protokolli koostas hageja prokurist, sisaldusid eespool nimetatud asjaolud protokollis selgesõnaliselt ja vastavatele avaldustele kirjutas kostja esindaja alla, mistõttu ei ole kohtul põhjust kahelda, et protokoll andis piisava täpsusega selles osas edasi seda, milles pooled läbi rääkisid. Kuigi kostja muutis oma seisukohta ja esitas kostja juristist esindaja kaudu 13.10.2009.a hagejale kahju hüvitamise nõude (vt t lk 57 jj), ei anna see alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, sest kostja varasemad avaldused olid sedavõrd ühemõttelised ja selged, et see asjaolu, et kostja oma seisukohti peale rahalise nõude ja asjade tagasisaamisele suunatud nõude saamist muutis, ei anna alust kostja varasemalt väljendatud tahteavalduste sisus kahelda.
10.Asjaolu, et kostja vaidlustab maakohtu otsuses sisalduvaid seisukohti, mis puudutavad kindlustuskohustuse rikkumisega seonduvat, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, sest memorandumi ülesütlemiseks piisas kostja teatest, et ükski usaldusväärne teenuseosutaja ei ole nõus olulise leppetrahvi tingimusega. Maakohus on vastavad asjaolud õigesti tuvastanud ning leidnud õigesti, et memorandum tuleb lugeda üles öelduks sellel alusel.
11.Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hageja ei esitanud käesolevas asjas hageja poolt kostjale väidetavalt üleantud asjade väärtuse tuvastamise nõuet ega ka alternatiivset nõuet, mille kohaselt palutaks asjade väljaandmise võimatuse korral kostjalt välja mõista asjade väärtus, siis omab vaidlusaluste asjade väärtus tähendust üksnes menetluskulude jaotuse määramisel, sest hagi rahuldatakse osaliselt ning menetluskulude jaotus tuleb määrata hagi rahuldatud osast lähtuvalt, arvestades seejuures vaidlusaluse vara väärtust. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse resolutsioonis sätestada üksnes väljamõistetav rahasumma ja kostjalt väljamõistetavate asjade kirjeldus, mitte aga välja mõistetavate asjade väärtus eraldivõetuna.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-09-51653
12.Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostjal hagejale kuuluvate varaesemete osas pandiõigus puudub. VÕS §-s 888 sätestatud pandiõiguse eksisteerimise eelduseks on see, et hageja ja kostja vahel oleks hoiuleping. Ringkonnakohtu hinnangul aga hageja ja kostja vahelist võlasuhet hoiulepinguna kvalifitseerida ei saa. Hoiulepinguga saab olla tegemist siis, kui võlgnik peab hoiulepingu alusel võlausaldaja asju säilitama. Konkreetse võlasuhte puhul andis aga hageja kostjale vallasasjad üle selleks, et kostja tagaks seadmete toite ja võrguühenduse tagamise läbi seadmete töötamise. Seega oli tegemist käsunduslepinguga typus sui generis, mida hoiulepinguna kvalifitseerida ei saa. Teiseks eeldaks pandiõigus rahuldamata nõuete olemasolu, kuid maakohus asus õigesti seisukohale, et kostjal hageja suhtes nõudeid ei esine. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluskulud 92,6% ulatuses kostja kanda. Seejuures lähtub ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistetud asjade väärtusest selliselt nagu asjade väärtuse määras AS IT Grupp, lähtudes seejuures ka Storagetek L700 kohta sätestatust. Seetõttu luges ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuse hinnaks 13 489,83 eurot, millest tuleb maha arvata kostja poolt omaks võetud 19`` 42U suuruse Compaq seadmekapi väärtus. Vastava seadmekapi väärtus kogu hagininda on 7,4%, millest tulenevalt määrabki kohus kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude jaotuseks 92,6%. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Margo Klaar
Mare Merimaa
Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.