Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arnis Vähi vastu 1029,62 euro (16 110 krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
837,88 eurot (13 110 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn); seaduslik esindaja juhatuse liige Kristjan Vahar (e-post [email protected]); kostja Arnis Vähi (tegelik viibimiskoht kohtule teadmata, menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes).
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arnis Vähi vastu osaliselt.
2.Välja mõista Arnis Vähilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks laenu põhiosa 191,73 eurot (3000 krooni), intress 44,74 eurot (700 krooni) ja viivis perioodi eest 07.09.2007 kuni 25.03.2008 summas 12,13 eurot (189,86 krooni).
Ülejäänud nõuete (leppetrahv ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud) osas jätta hagi rahuldamata.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta 24% ulatuses Arnis Vähi ja 76% ulatuses Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda. Välja mõista Arnis Vähilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks menetluskulud 20,71 eurot. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 28.06.2007 interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 32436, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 07.08.2007 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 07.08.2007 kostja kontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 06.09.2007. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, laenulepingu nr 32436 p-st 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 3000 krooni, intress 231 päeva eest summas 5405 krooni, viivis 201 päeva eest summas 3105 krooni, leppetrahv summas 1500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 3100 krooni. 25.03.2008 seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 16 110 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.
2.Vastavalt TsMS § 444 lg-le 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 pd 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
5.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 3000 krooni, s.o 191,73 eurot.
6.VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks.
7.SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lgst 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
8.VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust.
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks. Sellest hetkest kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Kohus on seisukohal, et lepingu p 4.6, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud ning VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni 30-neks päevaks ja laenuleping lõppes 06.09.2007, on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid lepingu p-s 4.2.3 kokkulepitud ulatuses, s.o summas 700 krooni ehk 44,74 eurot. Kohus jätab
hageja intressinõude 700 krooni ületavas osas rahuldamata.
10.VÕS § 42 lg 3 p-i 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra tõttu (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 07.09.2007. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 01.07.2007 kuni 25.03.2008 (hagi koostamise aeg) oli 11% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07.09.2007 kuni 25.03.2008 summas 189,86 krooni (3000 krooni x 11% x 201 päeva / 365 päeva), mis on 12,13 eurot.
11.Tulenevalt VÕS § 158 lg-st 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus märgib, et leppetrahvi kokkulepete sisu on piiratud tüüptingimusena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS §st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus leiab, et tüüptingimusena lepingu p-s 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p-i 5 järgi ja seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.
12.Hageja on esitanud kohtule taotluse nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 3100 krooni kostjalt väljamõistmiseks lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel, mille kohaselt nõudekirja väljastamise tasu on 150 krooni ja korduva nõudekirja väljastamise tasu on 350 krooni (maksetähtaeg ületatud 21 päeva) ning 650 krooni (maksetähtaeg ületatud 35 päeva). Kohus leiab, et hageja poolt lepingu p-des 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur. Seega loeb kohus, et VÕS § 42 lg 3 p-i 5 alusel on tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 3100 krooni väljamõistmiseks.
13.Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades on õiguslikult põhjendatud rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi tagaseljaotsusega osaliselt, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 191,73 eurot, intressi 44,74 eurot ja viivise perioodi eest 07.09.2007 kuni 25.03.2008 summas 12,13 eurot. Hageja leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevate
kulude nõuded jätab kohus rahuldamata.
14.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta 24% ulatuses kostja ning 76% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1250 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku seega 1350 krooni, mis on 86,28 eurot. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 24% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 20,71 eurot.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.