Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 18-21) 08.09.2010 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli OÜ Amina ja OÜ Konnamaja vahel sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt kohustus OÜ Konnamaja vahendama OÜ Amina huvides lepingute sõlmimist metsakinnistu müügiks. Hageja kohustus maksma kostjale lepingute vahendamise või nende sõlmimise eest tasu. Tegemist oli agendilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 670 lõike 1 tähenduses. Hageja on täitnud täies ulatuses kõik kokkuleppest tulenevad rahalised kohustused ning tasunud kostjale ettemaksu müügilepingu sõlmimise vahendamise eest summas 80 000 krooni. 9. juunil 2009 tasus hageja kostja arveldusarvele esimese osamakse summas 40 000 krooni ja 17. juunil 2009 teise osamakse summas 40 000 krooni. Hageja on oma agendilepingust tuleneva kohustuse agenditasu tasumises täitnud, kostja aga jätnud omapoolse kohustuse metsakinnistu müügilepingu sõlmimise vahendamiseks täitmata. Kostjale ei tulene ei lepingust ega seadusest mistahes alust kohustuse täitmisega viivitamiseks või täitmisest keeldumiseks. Juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud agendilepingu sõlmimist, rajab hageja alusetu rikastumise nõude alternatiivselt asjaolule, et kohustust, mille täitmisena kostja raha sai, ei ole tekkinud. Neil asjaoludel nõuab OÜ Amina hagis OÜ Konnamaja vastu VÕS § 679 lg 4 ja § 1027 alusel 80 000 krooni väljamõistmist ja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis, millega kohustada kostjat tasuma kohtuotsusega väljamõistetav summa hageja arveldusarvele xxx Swedbankis. Hageja lisas tõendina konto väljavõtte 9. juuni 2009 ja 17. juuni 2009 maksete kohta (tl 23). Kostja vastuväited (tl 28-30) Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe metsakinnistute vahendamises tasu eest, so ostukõlbulike kinnistute ja nende müüjate leidmiseks. Kostja on osutanud eraõiguslikele isikutele vahendusteenust, kus kostja esindaja on leidnud isikuid, kes soovivad metsakinnistuid müüa ning kostja omakorda leiab neile ostjad või huvitatud isikud, kes siis vahenduse järel ise omavahel lepivad tehingus kokku. Kostja nõustus, et hageja on kahel korral tasunud kostjale 40 000 krooni. Viidatud ettemaksete eest vahendas kostja kahe kinnistu realiseerimist hagejale. Hagejale vahendati Raplamaal Vana-Tammiku kinnistu (6,08 ha, katastritunnus 50404:002:0077) ja mitmekordse vahenduse teel Raplamaal Käntu IV kinnistu (katastritunnus 88401:001:0078) müüki. Nimetatud vahenduste eest tasuski hageja kostjale kokku 80 000 krooni. Hageja poolt kostjale summade ülekandmise päeval kanti hageja kostja poolt vahendatud kinnistute omanikuks. Seega on tegemist tasuga eduka vahenduse eest. Kostja leidis, et ta on omapoolsed kohustused hageja ees täitnud ja hageja hagiavalduses esitatud nõudel puudub igasugune alus. Kostja lisas tõenditena kinnistute registriosade nr 2186137 ja 2129437 väljavõtted (tl 33, 34). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

seletuse kohaselt pakkus Jõgevamaa kinnistut talle müügiks keegi O.J. läbi OÜ Konnamaja. O.J. oli Kaido Koppeli äripartner. Palusid teha ettemaksu, kokkulepe oli, et kostjalt omandatakse kinnistu. Vastasel korral oleks hageja kirjutanud makse selgitusse vahendustasu. Kinnistu omandas lõpuks O.J. ja siis jäi asi seisma, OÜ Konnamaja kinnistut ei omandanud ja tehing jäi katki. Vana-Tammiku ja Käntu IV kinnistud leidis hageja esindaja tõenäoliselt internetist, Käntu IV kinnistu omandas hageja O.J. otse. Kostja esindaja Kaido Koppeli vande all antud seletusest (tl 63-64) nähtub, et plaan oli kokku osta suur kinnistute pakett. Kostja vahendas O.J. kinnistuid, mida too koos OÜ-ga Amina ostis. O.J. esindas OÜ-d Amina ja kostja võttis O.J. ja OÜ-d Amina ühe poolena ja ise oli teiseks pooleks, kes otsis kinnistud välja ja hindas ära. Kinnistute eest vahendustasus leppis kostja kokku O.J., kes selle kooskõlastas hagejaga ja tasu maksis, kas O.J. või OÜ Amina. Notariaalselt tehingut käis vormistamas hageja esindaja. Vana-Tammiku ja Käntu IV kinnistu vahendustasus leppis kostja kokku O.J.. Üldjuhul toimus notariaalne tehing ära ja siis maksti kostjale vahendustasu. Käntu IV kinnistu puhul ei saanud Toomas Toomjõe ise notarisse tulla, mistõttu vormistati algul müügileping O.J. nimele. Kostja esindaja ei mäletanud, kas ta kinnistute müügilepingute vahendamise eest arveid esitas. Tunnistaja O.J. ütlustest (tl 93-94) nähtub, et ta oli Toomas Toomjõe usaldusisik nn äripartner. OÜ Konnamaja vaatas kinnistud välja ja tunnistaja koos Toomas Toomjõega (OÜ-ga Amina) ostis need ära. Tunnistaja vaatas ja kontrollis kinnistud üle, siis arutati ja kooskõlastati Toomas Toomjõega palju makstakse kinnistu eest vahendustasu ja kas ostu-müügi hind on sobiv. Kokkulepe oli selline, et OÜ Konnamaja saab vahendustasu nende kinnistute eest, milles tehakse notariaalne tehing ja tavapäraselt maksti vahendustasu pärast notariaalse tehingu toimumist. Tunnistaja ostis koos OÜ-ga Amina OÜ Konnamaja vahendusel 200-300 ha ümber kinnistuid.

konsultatsioonide eest. Ka kostja 2009 juunikuu käibemaksu deklaratsiooni (tl 85) põhjal võib arvata, et osapooled tehingute toimumise kohta arveid ei esitanud. Hageja esindaja on vande all andnud seletuse, et kostjale tasutud summad on tasutud Viru maaüksuse kinnistu ostuhinna ettemaksuna. Samas ei ole hageja esindaja osundanud isikule, kellega vastav eelleping oleks sõlmitud ega selle lepingu tingimustele. Kuna nimetatud asjaolu pidi hagejale olema teada juba hagiavalduse esitamise ajal ja ta ei ole seda hagiavalduses märkinud, võib arvata, et hageja esindaja taoline seletus on kantud soovist näidata hageja tehtud makseid pärast kostja poolt hagile vastuväidete esitamist jätkuvalt alusetutena.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.