Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (4)

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ME K. kostja M. G. .12.1995 lepingu, mille alusel kohustus korteri omanik M. G. korteriühistu loomiseni tasuma vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest vastavalt kinnitatud tariifidele, maksma vastavalt seadusele maamaksu ning maja amortisatsiooni, tasuma 10,4% maja hoolduskuludest ning vastavalt kalkulatsioonile elektri eest maja üldvalgustusest ning maksma korteri kütte- ja sooja vee kulud (kommunaalteenused). ME K. on kuni korteriühistu moodustamiseni majas prügiveo, veeja kanalisatsioonitööd ning arveldamise vastavate organisatsioonidega. 26.08.1997 on M. Vallavolikogu otsustanud ME K. kujundada osaühinguks Katel, millega osaühing on munitsipaalettevõtte õigusjärglane. 24.11.1997 on osaühingu registrikanne tehtud Tartu Maakohtu registriosakonnas. Seega osaühing K. üle võtnud kõik ME-le K. kohustused ja õigused. Antud majas ei ole korteriühistut moodustatud. Aadressandmete süsteemi rakendamisega on korteri aadressiks xxxxxxxx xx xx-x. K. oma kohustusi ning esitab korteri omanikele iga kuu vastavad arved, mis kuuluvad lepingu alusel tasumiseks. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Võlg on tekkinud kostjale esitatud arvete alusel perioodil 31.08.2003 kuni 31.10.2009. Kostja on oma võlgnevusest teadlik. 27.07.2004, 02.06.2005, 10.10.2006, 24.04.2007, 16.09.2008 ja 21.08 2009 on hageja esitanud kostjale meeldetuletused võla likvideerimise kohta. Kostja on meeldetuletused isiklikult kätte saanud. 11.12.2007 on kostja palvel koostatud võla tasumise graafik, millega nii kostja kui ka hageja on nõustunud. Graafikust ei ole kostja kinni pidanud. Hageja on taotlenud võlgnevuse kättesaamist maksekäsu kiirmenetluses, kuid kostja esitatud vastuväite tõttu on maksekäsu kiiremenetlus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 24.02.2010 määrusega lõpetatud. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 3 taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 15685,68 krooni väljamõistmist. Ühtlasi palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on kätte toimetatud 21.04.2010 kostja tütrele A. . TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

2 (4)

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on 22.03.2011 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ( 15-33) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata teenuste eest 15685,68 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Kohtule esitatud kassa sissetulekuorderitest ( tl 37-38) nähtub, et kostja on mõningaid summasid tasunud, kuid enamik nendest ei puuduta arveid ja ajavahemiku, mis sisaldub hageja nõudes. Asjaolu, et 18.12.2007.a. on kostja tasunud 300 krooni, on arvesse võetud ka hageja arvestustes. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista so 1002,50 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on juba hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluses on tasutud 750 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 18.03.2010 täiendavalt 3250 krooni riigilõivu ( tl 14). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4000 krooni so 255,65 eurot.

3 (4)

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.