Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

pool nõuda viivist 0, 15% tasumata summast päevas. Hagi esitamise seisuga on viivis kokku 24.418, 37 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi osas, mis on seotud remondi ning rehvide vahetuse kulutustega. Hageja viidatud lepingupunktist ei tulene, et kostja peab remondi ja rehvide eest eraldi maksma. Seda enam, kui kostja ei ole remondivajaduses süüdi. Rendilepingu punktist

renditud eseme remonti ja rehvide vahetust teostas hageja. Kostjal tuleb seega remondi ja rehvide vahetamise eest tasuda 18.200 krooni. Hageja palus välja mõista viivise, kuna võlgnik on rikkunud rendilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei asunud täitma pakutud kompromissi ja seetõttu ei ole alust jätta kostjalt viivist välja mõistmata. Elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt hageja nõustus kostja kompromissettepanekuga. Tulenevalt VÕS § 101 lg. 1 punktist 6 võib võlausaldaja õiguskaitsevahenina nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. Lepingu üldtingimuste punktis 5. 8 on pooled kokku leppinud, et kui pool ei täida temal lasuvat kohustust lepingus fikseeritud tähtajaks, võib teine pool nõuda viivist 0, 15% tasumata summast päevas. Lepingu üldtingimuste punkti 5. 4 kohaselt loeti makse tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasutuks, kui see on laekunud rendileandja pangakontole või esitatud arvel näidatud päevaks. Kostja oli kohustatud tasuma remondi eest 15.005, 20 krooni hiljemalt 19. septembriks 2008. a., seega on kostja kohtuotsuse tegemise ajaks viivituses olnud 814 päeva ja tasumisele kuuluv viivis on 18.317, 59 krooni (814 x 22, 50). Rehvide vahetamise teenuse tasumise kohustus oli kostjal samuti 19. septembril 2008. a., seega on kostja viivituses olnud 814 päeva ja tasumisele kuuluv viivis on 3899, 82 krooni (814 x 4, 79). 2008. a. augustikuu eest tasumisele kuuluva rendi tasumise tähtaeg oli 28. august 2008. a., seega on kostja viivituses olnud 851 päeva ja tasumisele kuuluv viivis on 18.825, 97 krooni (851 x 22, 12). 2008. a. septembri eest tasumisele kuuluva rendi tasumise tähtpäev oli 26. september 2008. a., seega on kostja olnud viivituses 807 päeva, mistõttu tasumisele kuuluv viivis on 17.852, 47 krooni (807 x 22, 12). Kokku on kostja poolt tasumisele kuuluva viivise suuruseks 58.895, 83 krooni. Kuna kostja vaidles viivise nõudele vastu, tuleb kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtteid arvestada vähendada kostjalt väljamõistetavat viivist põhinõude suuruseni ehk 47.700 kroonini. Apellatsioonkaebus OÜ Vao Söevabrik palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega jätta kostjalt välja mõistmata põhivõla 18.200 krooni ja viivise 47.700 krooni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei tunnista hagi osas, mis on seotud remondikulutustega ning rehvide vahetuse kulutustega. Rendilepingu tiitellehe p. 8 kohaselt ei sisaldu remont ja rehvide vahetus rendimakses. Sellest punktist ei tulene ka, et kostja peab remondi ja rehvide eest eraldi maksma. Rendilepingu p. 4. 2. 4. 6 kohaselt oli hageja kohustatud korraldama masina remonti ja tasuma remondiga seotud kulud, kui remont on teostatud rendileandja (hageja) poolt. Arvest nr. 629454 selgub, et remont oli tehtud rendileandja poolt, järelikult ei pea kostja selle eest tasuma. Isegi kui nõustuda hageja ja maakohtu seisukohaga rendilepingu tingimuste tõlgendamise osas, siis ei ole arusaadav, millisel alusel kohus hagi rahuldas. Kui hageja ei pidanud vastavalt lepingu tingimustele korraldama seadme remonti ja rehvide vahetust, siis ei tähenda see automaatselt, et need kulud peab kandma kostja (rentnik). Selline kohustus sõlmitud rendilepingust ei tulene. Kuivõrd kostja ei tunnista hagi 18.200, 05 krooni ulatuses ning pakkus hagejale kohtuväliselt lahendada vaidlus kompromissiga (tasudes kahe kuu jooksul tasumata rendiarveid), siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue viiviste osas. Igal juhul on maakohtu poolt välja mõistetud viiviste summa ebamõistlikult suur. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 162, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,

võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja seisukoht INTRAC Eesti AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata rendiarvete eest summas 29.500 krooni. Kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust selles osas. Vaidlustatud – remondikulu 18.200 krooni ja viivise – osas ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb kooskõlas TsMS § 656 lg. 1 punktiga 5 ja lõikega 2 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb aga tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. See eeldab, et kohtuotsuse põhjal oleks loogiliselt mõistetav, millistel kaalutlustel ja milliste õigusnormide alusel on kohtulahend tehtud. TsMS § 438 lg. 1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Sellest sättest tuleneb muuhulgas, et vaidluse lahendamise eeldusena tuleb pooltevaheline õigussuhe kvalifitseerida, sest sellest oleneb, milliseid õigusnorme vaidluse lahendamisel kohaldatakse. Maakohus on pidanud poolte

kostjapoolses asja kasutamises ega olnud lepingu sõlmimisel pidanud silmas asjast vilja saamist, on tegemist üürilepinguga. Seda, millist eesmärki pooled lepingu sõlmimisel ühiselt järgisid, ei ole maakohus siiski tuvastanud. Poolte lepingu tingimusi tõlgendades on maakohus leidnud, et kostja poolt makstavas kasutustasus ei sisaldunud remondimakseid. Selle asjaolu üle ei olegi pooltel vaidlust. Põhjendatud on aga kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et sellest ei tulene, nagu peaks kostja lepinguesemele tehtud remondikulutused hagejale hüvitama. Maakohus ei ole viidanud otsuses õigusnormile, millest kostja remondikohustus tuleneb, ega ka lepingutingimusele, millest võiks järeldada poolte kokkulepet kostja kohustuse kohta kanda lepinguesemele tehtava remondi kulutused. Kui taolisi kokkuleppeid ei sõlmitud, tuleb kohaldada VÕS-i sätteid. Üürilepingu puhul tuleneb üürniku ja üürileandja remondikohustuste ulatus VÕS §-dest 278 – 280, arvestades VÕS § 276 lõikes 2 sätestatud üürniku kohustust, rendilepingu puhul on rentniku kohustuste ulatus sätestatud VÕS §-s 345. Faktilisi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik otsustada osundatud sätete kohaldamise eelduste üle, sealhulgas selle üle, millistel asjaoludel remondivajadus tekkis ja milles see seisnes, ei ole asjas esile toodud ja maakohus ei ole neid otsuses käsitlenud vaatamata sellele, et kostja vastuses hagiavaldusele muuhulgas väitis, et ta ei ole remondi tekkimise vajaduses süüdi, et lepingus ei olnud kokku lepitud, et kostja peaks remondi ja rehvide eest eraldi maksma ning et remondi oli kohustatud tegema hageja. Nii ei vasta otsus selles osas TsMS § 442 lõikele 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse muuhulgas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas, aga ka põhjendus, miks kohus ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Ringkonnakohtul ei ole võimalik menetlusnormide rikkumist kõrvaldada, sest apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelmenetluse ülesandeid, sealhulgas täpsustada nõude ja vastuväidete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Samuti riivataks poolte õigust kohtulahendi peale asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamises osas edasi kaevata, kui vaidluse lahendamiseks määravate faktiliste asjaolude kogum tuvastataks esmakordselt alles apellatsioonimenetluses. Kuna viivisenõue on seotud põhivõlaga, tuleb ka see maakohtul uuesti läbi vaadata. Et apellatsioonikohtus vaidlustatakse maakohtu otsust põhivõla 18.200 krooni ja viivise 47.700 krooni osas, on vastavalt TsMS § 137 lõikele 4 tsiviilasja hinnaks kaebuse esitamisel 65.900 krooni ehk 4211, 78 eurot. Menetluskulud tuleb maakohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele, arvestades kõiki asjas lahendatavaid nõudeid.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.