Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.10.2007. a laenulepingu nr 6371002061, mille alusel andis hageja kostjale laenu 40000 krooni. Laen sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 2. oktoober 2010.a., intressimääraga 25% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma osade kaupa, iga kuu 2.kuupäeval summas 1945 krooni. 15.12.2009.a. sõlmitud uue laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma iga kuu 2.kuupäeval summas 1732 krooni. Kostja ei suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Kostja on tasunud osamakseid kuni 02.01.2010.a. Hageja meeldetuletustele võlgnevus tasuda, kostja ei reageerinud. 04.05.2010.a. saatis hageja laenusaajale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatas, et juhul kui 19.05.2010.a. ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ei tasunud. 03.06.2010.a. saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, milles ütles laenulepingu üles alates 18.06.2010.a. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Kokku on hageja nõue 18.10.2010.a. seisuga 32068 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 25543 krooni, intressivõlg 4770 krooni ja viivis 755 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p-d l ja 6; 113 lg 1; 196 lg-d 1 ja 2; 399 lg 1; 416 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista 31068 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 25543 krooni, intressivõlg 4770 krooni ja viivis 755 krooni. Menetlukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 15.12.2010. a. isiklikult kätte saanud, kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis muu hulgas esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene,

2 (3)

et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostjapoolset kohustuste rikkumist ja hageja nõuet. Kostja võlgneb hagejale 31068 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 25543 krooni, intressivõlg 4770 krooni ja viivis 755 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt välja mõista kokku 1985,61 eurot, sh 1632,50 eurot tagastamata laenu, 304,86 eurot intressi ja 48,25 eurot viivise katteks. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on kohtu nõudel 18.04.2011.a. esitanud menetluskulude nimekirja. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna riigilõivude kokku 383,47 väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt on tasutud 16.07.2010.a. 766,29 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 19.10.2010.a. täiendavalt 5233,71 krooni riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna 6000 krooni so 383,47 eurot välja mõista. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.