MS hagi SEAS-i vastu 2839,87 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2839,87 eurot (44 434,40 krooni)
Menetlusosalised ja nende
- hageja: MS (isikukood XXX; elukoht XXX)
esindajad
- hageja
esindaja:
advokaat
Martin
Traat
(Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid; asukoht Juhkentali 8-9/10, Tallinn; e-post: [email protected]) - kostja: SEAS (registrikood XXX; asukoht XXX) - kostja tehinguline esindaja: Juhan R (XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
20. aprill 2011.a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja MS kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 26. aprillil 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.MS (edaspidi hageja) esitas 5. oktoobril 2009.a Harju Maakohtule hagi SEAS-i (edaspidi kostja) vastu 44 433,30 krooni (s.o 2839,87 euro) väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 28. juunil 2006.a hageja tellimusel sõidukile Chrysler Grand Voyager riikliku registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduk) korralise tehnohoolduse. Hoolduse käigus vahetati sõidukil muu hulgas mootoriõli ja õlifilter. 13. juulil 2006.a viis hageja sõiduki uuesti kostja juurde kontrolli, kuna mootorist tilkus pärast hooldust õli. Kostja kontrolli käigus ühtegi viga sõidukil ei avastanud, vaatamata asjaolule, et kogu mootor oli õline ja õli tilkus jätkuvalt. 2006.a sõitis hageja kõnealuse sõidukiga Itaaliasse, kus sõidukil purunes turbokompressori turbiin. Sõiduki remont Itaalias teostati autokeskuses koostöös kohaliku Daimler-Crysler’i esindusega, kuna ei peetud otstarbekaks lisakulu tekitamist sõiduki transportimisega esindusse. Sõidukiga sõidu jätkamine oli võimatu. Rikke põhjuseks oli Itaalias remonttöid teostanud ettevõtja sõnul see, et hoolduse käigus on sõidukile paigaldatud defektne õlifilter ja/või on hoolduse käigus õlifilter valede töövõtetega peale keeratud. Hageja on seoses sõidukil Itaalias ilmnenud tehniliste probleemidaga kandnud kulutusi kokku summas 2839,87 eurot (44 434,30 kr), sh remonditööd 2198,67 eurot, sõiduki pukseerimine 361,20 eurot ning lisaööbimine 280 eurot. Hageja leiab, et nimetatud kulutused on tekkinud kostja lepingurikkumise tõttu ning tuleb kostja poolt hagejale hüvitada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi ja pakendi osas. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kostja poolt sõidukile paigaldatud õlifilter ei vastanud praegusel juhul üleantava asja kvaliteedinõuetele, kuna see oli defektne. Kostja poolt ebakvaliteetselt teostatud töö tekitas hagejale kahju.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja sõiduki mootoril esines õlileke juba enne hoolduse teostamist 2006. aasta juunis. Ilmselt oli tegemist oluliselt väiksema õlilekkega, kui seda oleks põhjustanud õlifiltri korpuse vigastus. Algse õlilekke täpset põhjust ei ole võimalik kindlaks teha, sest mootorit on vahepeal remonditud. Hooldus teostati hageja sõidukile kostja poolt 2006. aasta juunis nõuetekohaselt, selle käigus vahetati mootoriõli ja õlifilter. Puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, nagu oleks õlifiltrit hoolduse käigus mitu korda peale ja maha keeratud ning filtrit selle käigus vigastatud. Pärast hoolduse teostamist jätkus auto mootori algne õlileke, mis võis auto mõningase kasutamise järgselt, enam kui kolm kuud hiljem, viia mootori turbiini purunemiseni Itaalias. Samas võis turbiin puruneda
ka mõnel muul põhjusel. Kostja arvates ei saa hagejat vaadelda käesoleval juhul ka tarbijana, kuna ta tellis sõidukile hooldustöid füüsilisest isikust ettevõtjana.
MENETLUSE KÄIK
4.2. märtsi 2011.a kohtuistungil määras kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule hiljemalt 8. aprillil 2011.a Samal kohtuistungil teatas kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26. aprillil 2011.a. Pooled ei ole eelnimetatud tähtaja jooksul dokumente ega avaldusi kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja poolt esitatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju, mis VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab ka kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Nõude rahuldamine sõltub samuti sellest, kas esineb kostja vastutus VÕS § 103 mõttes.
7.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja teostas 28. juunil 2006.a hageja tellimusel hagis nimetatud sõidukile (140 000 km läbimise järgse) korralise tehnohoolduse, mille käigus vahetati sõidukil muu hulgas mootoriõli ja õlifilter. 13. juulil 2006.a teostas kostja sõidukile järelkontrolli tuvastamaks, mis põhjusel tilgub sõiduki mootorist õli, järelkontrolli käigus õlilekke põhjust ei tuvastatud. Semuti puudub vaidlus selles, et 2006.a oktoobris toimunud reisil purunes sõidukil Itaalias turbokompressori turbiin. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagis märgitud sõiduki remonditööde, pukseerimise ja lisaööbimise vajadusega kaasnenud kulutuste kogusummas 2839,87 eurot arvestuslikku õigsust.
8.Hageja väidete kohaselt põhjustas sõiduki turbokompressori turbiini purunemise ja sellega kaasnenud kahju kostja poolt 28. juunil 2006.a teostatud hooldustööde käigus paigaldatud defektne õlifilter või õlifiltri kahjustamine selle paigaldamise käigus (mistõttu lekkis filtrist õli). Kostja vastuväidete kohaselt lekkis sõiduki mootorist, täpsemalt tuvastamata kohast, õli juba enne 28. juunil 2006.a kostja poolt teostatud hooldustöid ning kostja poolt teostatud tööd õlileket ei mõjutanud (või lükkasid õlilekkest tingitud probleeme edasi). Hoolustööde käigus paigaldatud õlifilter oli kostja väitel puudusteta ning hooldustööd teostati nõuetekohaselt. Lisaks ei ole kostja hinnangul selge, kas turbokompressori turbiini purunemise põhjustas hagis nimetatud õlileke. Seega on pooltel õiguslik vaidlus küsimustes, kas kostja on oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud (VÕS § 100) ning kas võimalik kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.VÕS § 100 kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. 28. juunil 2006.a teostatud hooldustöödega seonduv pooltevaheline õigussuhe on kohtu hinnangul kvalifitseeritav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja on nõude esitamisel tuginenud küll müügilepingu kohta käivatele normidele, kuid TsMS § 436 lg-st 7 lähtuvalt ei ole kohus sellega asja lahendamisel seotud. VÕS 11. ptk sätete kohaldamine on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu VÕS § 208 lg 2 teisest lausest tulenevalt, mille kohaselt ei rakendata müügilepingute kohta sätestatut lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse
osutamises. Ka käesolevas asjas moodustab määrava osa kostja kohustustest hooldustööde teostamine, mitte tööde teostamise käigus välja vahetatavate sõiduki osade ja tarvikute müük. Muu hulgas annab sellest tunnistust hooldustööde ja nende käigus sõidukile paigaldatud detailide hindade võrdlemine (vt toimik, lk 21).
10.Vastavalt VÕS § 641 lg-s 1 sätestatule peab töövõtja poolt teostatud töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, taolise kokkuleppe puudumisel ei loeta tööd aga lepingutingimustele vastavaks juhul, kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohtule teadaolevalt ei olnud pooltel praegusel juhul eraldiseisvaid kokkuleppeid hooldustööde omaduste kohta, samuti ei pidanud töö sobima mingiks eriliseks otstarbeks. Seetõttu on vajalik töö lepingutingimustele vastavuse tuvastamisel hinnata, kas töö sobib otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2 teine alt). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja näol tegemist igapäevaselt sõidukite remondi- ja hooldustöid teostava ettevõtjaga. Seega võis hageja põhjendatult eeldada, et kostja rakendab hooldustööde teostamisel oma parimaid erialaseid teadmisi ja oskusi. Samuti pidid tööde käigus sõidukile paigaldatavad tarvikud ja varuosad olema eelduslikult puudusteta. Viimast järeldust toetab ka VÕS § 641 lg 3 regulatsioon, mille kohaselt võib töövõtja vabaneda vastutusest üksnes tellija poolt muretsetud materjali puudustest tingitud töö mittevastavuse eest, sedagi ainult juhul, kui töövõtja sellist materjali piisavalt kontrollis. Samas vastutab töövõtja VÕS § 642 lg 1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi kolmandast lõikest lähtuvalt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
11.Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud hageja väide, et kostja poolt 28. juunil 2006.a teostatud hooldustööde käigus oleks paigaldatud sõidukile defektne õlifilter või et õlifiltrit oleks kostja töötajate poolt paigaldamise käigus kahjustatud. Poolte poolt korraldatud õlifiltri vaatluse protokollis (vt toimik, lk 54-55) kajastatu toetab pigem kostja väiteid, et hageja poolt osundatud vigastused õlifiltri korpusel on tekkinud selle mahakeeramisel Itaalias teostatud remonttööde käigus. Osundatud protokolli 1. punkti kohaselt ei saa õlifiltri korpuse kahjustused tekkida õlifiltri käsitsi pealekeeramisel õigeid töövõtteid kasutades. Vaidlusaluse filtri korpusel on vastavalt sama protokolli 3. punktile tuvastatud silmaga nähtavad muljumisjäljed (mõlgid), mis olid ülevaatusel osalejate arvates tekkinud õlifiltri mahakeeramisel. Protokolli 4. ja 7. punktis on lisaks märgitud, et esialgsel visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud, et filtri korpusel oleks läbivaid vigastusi (mis võinuks põhjustada õlilekke), ülevaatuse käigus korraldatud eksperimendi tulemusena tuvastati siiski täpne lekkekoht – väike auk filtri korpuse muljutud osal. Olemasolevate tõendite põhjal ei ole põhjust arvata, et 28. juunil 2006.a kostja poolt tehtud hooldustööde käigus oleks paigaldatud õlifiltrit korduvalt peale ja maha keeratud. Hageja sellesisulised väited on üksnes oletuslikku laadi. Mõistlikult eeldades toimus vaidlusaluse õlifiltri pealekeeramine hooldustööde käigus kostja töötajate poolt 28. juunil 2006.a, maha keerati filter Itaalias teostatud remonttööde ajal.
12.Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas ei saa lähtuda VÕS § 642 lg 2 teises lauses sätestatud eeldusest, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal (kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega). Asja materjalide põhjal otsustades ei ole tegemist
tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes. Hagejat ei saa kostjalt sõiduki hooldustööde tellimisel vaadelda tarbijana (VÕS § 34). Sellele viitab eeskätt asja materjalide hulgas olev hoolustööde arve (vt toimik, lk 21), mis on esitatud hagejale kui füüsilisest isikust ettevõtjale. Samuti on hageja tsiviilasjas 20. septembril 2010.a toimunud eelistungil möönnud, et kasutas kõnesolevat sõidukit tööalaselt ning et ka 2006.a oktoobris oli ta sõidukiga tööalasel reisil (vt toimik, lk 45). Hageja esindaja on hilisemas menetluses väitnud, et sõidukit kasutati pereautona (vt toimik, lk 65), kuid ka võimalik n-ö segakasutus välistab kohtu hinnangul võimaluse vaadelda hagejat vaidlusaluses õigussuhtes tarbijana. Seega pidanuks hageja muu hulgas tõendama, et õli leke õlifiltrist oli olemas juba sõiduki tagastamisel pärast hooldusööde lõppu 28. juunil 2006.a. Kohus on taolisele tõendamiskoormisele juhtinud eelmenetluses ka poolte tähelepanu (vt toimik, lk 46 ja 64).
13.Eeltoodu põhjal asub kohus seiskohale, et hageja poolt väidetud viisil ei ole kostja kui töövõtja oma kohustusi rikkunud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda otsuses muid nõude rahuldamiseks tuvastamist vajavaid asjaolusid.
14.Hageja on hagiavalduses tuginenud ka asjaolule, et kostja ei suutnud tuvastada 13. juulil 2006.a sõidukile teostatud kontrolli (järelkontrolli) käigus õlilekke põhjust ega seda kõrvaldada. Kohus jääb siinkohal kõigi ülalesitatud argumentide juurde, kuid peab vajalikuks lisada, et kostja vastuväidete kohaselt esines sõidukil õlileke juba enne hooldustööde teostamist 28. juunil 2006.a. Sellele viitab ka hagiavaldusele lisatud kostja
13.novembri 2006.a teatis (vt toimik, lk 19). Lisaks on hageja menetluses selgitanud, et järelkontrolli käigus soovitati tal teha mootoripesu ning pärast mootoripesu õli tilkumine lakkas (vt toimik, lk 45). Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul ebaselge, kuivõrd on õlileke sõiduki mootorist seostatav 28. juunil 2006.a kostja poolt teostatud hooldustöödega. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja rikkus töövõtulepingut sellega, et jättis 28. juuni 2006.a läbi viidud tehnohoolduse ja 13. juulil 2006.a teostatud järelkontrolli käigus tuvastamata õlilekke põhjuse, puuduvad asjas tõendid selle kohta, et lekke avastamine ja kõrvaldamine oleks sõiduki turbokompressori turbiini purunemise ära hoidnud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel teo ja kahju vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non -testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohus on 20. septembril 2010.a tsiviilasjas toimunud eelistungil teinud nii hagejale kui kostjale ettepaneku esitada turbiini purunemise põhjuste kohta täiendavaid tõendeid (vt toimik, lk 46). Pooled nimetatud asjaolu kohta täiendavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks põhjuslikku seost kostja võimaliku lepingurikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel, mis ülaltoodust lähtudes omakorda välistaks hageja nõude rahuldamise.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.