Kohtulahend

2-07-6789 toimetatud 19.10.2010.a. Hageja esitas 18.11.2010.a. menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt, hageja leiab, et KRmenetluskulud summas 77 000 krooni tsiviilasjas nr 2-076789 on alusetud ning põhjendamata alljärgnevatel põhjustel. -TsMS § 174 lg 3 kohaselt peab menetluskulude kindlaksmääramist taotlev isik kinnitama, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja poolt 11.10.2010 Harju Maakohtule esitatud avalduses puudus selline kinnitus, samuti puudusid tõendid, et menetluskulud on üldse kantud. Lisaks ei ole kostja esindaja esitanud raamatupidamisdokumente sularaha laekumise kohta. Käesoleval juhul on oluline, et kuigi TsMS § 174 lg 5 järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis antud juhul tuleb kohtul vastavat õigust teostada. Kostja esindaja on esitanud 11.10.2010 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisana küll kliendile esitatud arved, kuid arvete spetsifikatsioone eelnimetatud avaldusele lisatud ei ole. Hageja on seisukohal, et täiendavate kinnituste ning töödekirjelduste esitamine on vajalik, kuivõrd avalduse lisana esitatud nelja arve põhjal kogumaksumusega 77 000 krooni, ei ole hagejal võimalik hinnata kostja menetluskulude vastavust reaalselt käesolevas menetluses tehtud toimingutele. Hageja ei välista võimalust, et kostja esindaja poolt esitatud arvetel võivad kajastuda toimingud, mis ei ole tehtud käesoleva tsiviilasja menetluses. Seetõttu peab hageja esindaja mõistlikuks, et kohus kohustaks kostjat esitama detailsed töökirjeldused koos kulunimekirjaga, mis on seotud tsiviilasja nr. 2-07-6789 menetlusega. -TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb hagejalt välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kostja esindaja menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabikulusid ei saa lugeda täies mahus põhjendatuteks - tegemist ei olnud märkimisväärselt keerulise ning arvukate asjaoludega vaidlusega. Hageja palub mitte arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel kostja töökirjeldusteta õigusabikulusid 77 000 krooni ulatuses. Kohus edastas kostjale hageja vastuväite 24.11.2010.a. KResitas MIGOÜ vastuväite osas seisukoha 06.12.2010.a. Vastuse kohaselt, nii Eesti Vabariigis kui Euroopas tervikuna on saanud tavaks, et õigusabikulud (või suurem osa neist) tasutakse ettemaksuna esindaja esitatud arvete alusel. Seega ei ole arve esitamisel reeglina täpselt teada kõigi vajalike toimingute ja töö sisu, maht ja töö teostamiseks vajalik ajakulu. Neil põhjustel ei ole võimalik arvetele lisada mingeid spetsifikatsioone. Tegelike tööde maht ja vajalik ajakulu selgub menetluskulude nimekirjast. Selline nõue – näidata menetluskulude nimekirjas detailselt kulude koosseis, tuleneb TsMS § 174 lg 3. See seadusest tulenev nõue on kostja poolt täidetud. Nimekirja osas hageja konkreetseid vastuväiteid ei esitanud. Kostja esindaja poolt kostjale esitatud arved koos kinnitusega sularaha vastuvõtmise kohta ongi raamatupidamise dokumentideks. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-9806: „Kuna füüsilisest isikust ettevõtja ei ole eraõiguslik juriidiline isik, teostab ta oma tsiviilprotsessiõigusi füüsilise isikuna, ning kuludokumendiks saab TsMS § 60 lg 3 mõistes olla ka õigusabiteenuse osutamise eest füüsilisele isikule esitatud arve“ (väljavõte annotatsioonist). Ka ei ole kohus käesoleval juhul nõudnud täiendavate dokumentide esitamist. Kostja poolt menetluskuludena taotletav summa on kordi väiksem kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ toodud maksimaalsed piirmäärad. Ka on taotletav summa kordi väiksem varem kehtinud (Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrus nr 306) piirmääradest, milliseid hageja pidi algselt ette nägema ja nendega arvestama (vt ka Riigikohtu lahendid 3-2-12

2-07-6789 87-09, 3-2-1-112-09 jt). Kostja ei soovi alustada diskussiooni selle üle, kas tegemist on keeruka asjaga. Riigikohtu lahendi 3-2-1-112-09 p 17 selgituste kohaselt „...võib asja keerukus seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur“. Ka ei ole kostja oma menetluskulude taotluses viidanud asja erilisele keerukusele. Kostja lisab siiski, et käesoleva tsiviilasja menetlus kestis üle 3,5 aasta. Kostja kinnitab, et kõik taotluses esitatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohus edastas kostja seisukoha hagejale teadmiseks 10.12.2010.a. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus esitati Harju Maakohtule 05.03.2007.a., Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse 21.05.2010.a. Riigikohus jättis 20.09.2010.a. kohtumäärusega MIGOÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hagiavalduses märgitud hagi hind on 660 000 krooni. Kohtumenetluse ajal kuni 12.09.2008 said menetlusosalised arvestada kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 määratud suuruses. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 700 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 110 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 700 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 200 000 krooni. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi soovitakse hüvitist toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306 (06.01.2010 kohtumäärus kohtuasjas 3-2-1-154-09 p 9). Lähtudes eeltoodust said menetlusosalised arvestada kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 määratud suuruses. KRtaotleb lepingulise esindaja kulude 77 000 krooni hüvitamist. Kostja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. - TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lähtudes eeltoodust ei ole menetlusosaline kohustatud esitama kulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks

2-07-6789 või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei ole hagejalt nõudnud menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg, tehtud toimingud ning teenuse tunnihind. KRon 06.12.2010.a. esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-142-09 asunud seisukohale, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete ja tsiviilkohtumenetluse praktika järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilasja toimiku materjalidest ja esitatud menetluskulude nimekirjast. - KRlepinguline esindaja on kostjale kohtumenetluses osutanud õigusabi 70 tundi tunnihinnaga 1 100 krooni summas 77 000 krooni. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -tutvumine hagiavalduse materjalidega, läbirääkimised ja konsultatsioonid kostjaga vajalike dokumentide leidmiseks 7 tundi; -vajalike dokumentide ja teabe kogumine menetluse vältel Maakohtus, sh tutvumine IL OÜ ja OÜ H viimase 5 aasta majandusaruannetega, IL OÜ pankrotimenetluse toimikuga, Hendriku kinnistu arendusplaanidega, mitmesuguse tõenduslikku tähtsust omava teabe leidmine kinnisvarahindade osas jm 18 tundi; -kokku 16 vastuse, taotluse ja avalduse koostamine ja esitamine Maakohtule kokku 40 lehel, koos lisadega ca 150 lehel 30 tundi; -osavõtt Maakohtu istungitest 10 tundi; -apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi; -osavõtt Ringkonnakohtu istungist 1 tund. Tsiviilasja toimiku andmetel on nimekirjas märgitud kogus menetlusdokumente kostja poolt kohtule esitatud, samuti on põhjendatud ja kohtumenetluses osalemiseks vajalik hageja poolt esitatud menetlusdokumentidega tutvumiseks ja kostja menetlusdokumentide ettevalmistamiseks tehtud toimingud ja selleks kulunud aeg. Tsiviilasjas toimus maakohtus 6 kohtuistungit ja ringkonnakohtus 1 kohtuistung, kostja lepinguline esindaja on kohtuistungitel osalenud. Hagiavaldus esitati Harju Maakohtule 05.03.2007.a., Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse 21.05.2010.a. Riigikohus jättis 20.09.2010.a. kohtumäärusega MIGOÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, hagi hind, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, kohtuistungite arv, asja arutamine mitmes kohtuastmes) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 70 tundi summas 77 000 krooni e. 4 921,20 eurot. - Kohus määrab KR menetluskulud kindlaks summas 4 921,20 eurot (77 000 krooni). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 217, § 218, § 466, § 661

2-07-6789

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.