MIGOÜ hagi KRvastu 660 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
660 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja MIGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo R (MAQS Law firm Advokaadibüroo ) Kostja KR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja Peeter J (kontaktaadress XXX) Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel: IH(isikukood XXX, elukoht XXX) TH(isikukood XXX; elukoht XXX) IHja THesindaja Tiina P (Hema Õigusbüroo OÜ ) IM(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamiseks käesolevas asjas 06.03.2007. a. kohaldatud abinõu, millega kohus määras kanda KRle ja MR kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX(XXXkinnistu, XXX) kohtulik hüpoteek summas 200 000 krooni ning KRle kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX (XXXkinnistu, XXX) kohtulik hüpoteek summas 414 472 krooni MIGOÜ kasuks.
3.Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel resolutsiooni p 2 1(11)
2-07-6789 täitmiseks pöörduda vastavalt Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonda.
4.Rahuldada OÜ MIGtaotlus tsiviilasjas nr 2-07-6789 17.09.2009. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.
5.Parandada tsiviilasjas nr 2-07-6789 17.09.2009. a toimunud kohtuistungi protokollis märgitud andmed OÜ MIGesindaja Kaimo R ametinimetuse kohta ja lugeda Kaimo R õigeks ametinimetuseks vandeadvokaat.
6.Jätta rahuldamata KR taotlus tsiviilasjas nr 2-07-6789 17.09.2009. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 26. oktoobril 2009. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.02.03.2007. a esitas MIGOÜ Harju Maakohtule hagi KR vastu viimaselt 614 472 krooni väljamõistmiseks. Pärast kohtu korraldusi ja ettepanekuid hagi täpsustamiseks esitas hageja 27.02.2009. a. hagiavalduse uue tervikteksti, mille kohaselt oli kostja OÜ IL K (pankrotis), MK OÜ ja HOÜ juhatuse liige ja osanik. 07.10.2003. a. sõlmis hageja MK OÜ-ga (keda esindas lepingu sõlmimisel kostja) laenulepingu , millega hageja kohustus väljastama laenusaajale laenu kuni 1 500 000 krooni. Kokku väljastas hageja MK OÜ-le laenu 1 400 000 krooni, mille laenusaaja kohustus tagastama hiljemalt 31.12.2004. a. 31.12.2004. a vormistasid laenulepingu pooled laenulepingule lisa nr 1, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2005. a. 03.05.2004. a sõlmis hageja HOÜ-ga (keda esindas lepingu sõlmimisel kostja) laenulepingu nr 5-2004, millega hageja kohustus väljastama HOÜ-le laenu summas 140 000 krooni, mille HOÜ kohustus tagastama hiljemalt 31.12.2004. a. 31.12.2004. a vormistasid laenulepingu pooled laenulepingule lisa nr 1, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2005. a. Kokkulepitud tähtajaks oli hagejale laenu tagastatud vaid 500 000 krooni. IL K OÜ arveldusarve väljavõttest nähtuvalt oli 2005. a ettevõtte majandustegevus peatunud ning uusi tehinguid ei toimunud. Arveldusarvelt nähtuvad laekumised MK( XXXost-müük) ja JA tehtud tehingutelt, lisaks on tehtud ülekandeid teisele kostja poolt juhitud äriühingule OÜ H ning tasutud hagejale intresse ja tagastatud laenu 500 000 krooni ulatuses. Seejärel on kogu äriühingul olnud raha kostja pangakaardiga arveldusarvelt peamiselt 5 000 ja 10 000 krooni kaupa välja võetud, kokku summas 518 500 krooni. Arveldusarve väljavõttest ei nähtu, et oleks tehtud mingeid tehinguid mistahes äriühingutega, mida võiks pidada ettevõtlusega seotud kuluks. OÜ IL K (pankrotis) 11.02.2008. a. ajutise halduri aruande kohaselt oli äriühing 14.12.2006. a võõrandanud H kinnistu, muu K oli võõrandatud 2004-2005. a. H kinnistu omandati IL K OÜ poolt 05.12.2003. a hinnaga 155 000 krooni ja võõrandati 14.12.2006. a hinnaga 240 000 krooni. Tegemist oli 4,42 hà suuruse pindalaga maatulundusmaaga, millele IL K OÜ omanikuks oleku ajal väärtust suurendavaid toiminguid ei tehtud. IL K OÜ avaldas H kinnistu müügikuulutuse 07.06.2006. a K portaalis, kuid müüa seda ei õnnestunud. Käesoleval ajal müüb sama kinnistut edutult Uus Aeg K OÜ. Seega ei saa nõustuda kostjaga, et arveldusarvelt väljavõetud raha kasutati äriühingu ettevõtluse huvides, kuna alates 15.03.2005. 2(11)
2-07-6789 a (K i tehing) äriühingul vara, millele kulutusi teha ja sellega lisandväärtusi luua, puudus ning välja võetud raha eest ei ole äriühingule ka mingit uut vara soetatud. 14.12.2006. a. sõlmiti hageja ja OÜ IL K vahel H kinnistu ostu-müügileping hinnaga 240 000 krooni, müügihind tasaarvestati samas ulatuses OÜ IL K OÜ võlgnevusega. Selle tehingu järel jäi IL K OÜ võlgnevuse jäägiks 660 000 krooni, mis on ka käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi hind (laen 1400 000 krooni, tagasi makstud 500 000 krooni ja tasaarvestatud 240 000 krooni (1400000 – 500000 – 240000= 660000). 2006. a olid ainsateks laekumisteks OÜ-le IL K Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud tulumaksutagastused summas 36 173 krooni. Kuigi alates 2005. a märtsi algusest ei olnud IL K OÜ-l enam likviidset K ja ootuspäraseid rahavoogusid, viimasest tehingust laekunud raha uueks ettevõtluseks samuti ei kasutatud. Vaatamata tekkinud või kostja loodud olukorrale, kostja IL K OÜ võlgniku pankrotiavaldust kohtule ei esitanud. Hageja on lugenud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise ajaks 20 päeva peale hagejale laenu tagastamise tähtaja 31.12.2005. a + 20 päeva. Selleks ajaks võlgnes IL K OÜ hagejale 900 000 krooni. Samas asjaolu, et IL K OÜ-l 31.12.2005. a. saabuva kohustuse täitmiseks vara ei ole, pidi kostjale selge olema juba 2005. a keskpaigas, kui äriühingu bilanss oli juba miinuses, sellele vaatamata võeti 02.12.2005. a hagejalt hoopis 50 000 krooni laenu juurde, mis kanti samal päeval edasi OÜ-sse H(2005. a jooksul kanti OÜ-st IL K OÜ-sse H972 000 krooni, lisaks 2006. a 25 000 krooni). Sellele, et kostja kasutas IL K OÜ vara isiklikuks tarbeks, viitab ka asjaolu, et IH avaldas 11.12.2008. a toimunud kohtuistungil, et tal ei olnud kogu ülevaadet IL K OÜ tegevusest Tallinnas Viimsis, samas ei kuulunudki IL K OÜ-le Tallinnas Viimsis mingidki vara ega äriobjekte. Küll aga nähtub kostja poolt tsiviilasja materjalide juurde lisatud 14.07.2006. a kinnistu müügilepingust nr 3799, et kostjal endal olid Tallinnas Viimsis Püünsis kinnisasja liisinglepingust tulenevad varalised õigused ja huvid. Viidatud lepingu järgi müüs kostja 14.07.2006. a liisinguvõtjana Viimsi vallas Püünsis asunud kinnistu (1505 m2 elamumaa) hinnaga 3 800 000.- krooni. Liisingujääk oli sellel kuupäeval 421 323,89 krooni. Hageja on veendunud, et kostja kasutas IL K OÜ-st pangakaardiga välja võetud raha enda kinnistu liisingmakseteks ja väärtustamiseks. Hageja leiab, et kostja käitumist IL K OÜ juhatuse liikmena hoolsuskohustuse rikkumisel ja pankrotiavalduse esitamata jätmisel saab vaadata põhjuslikus seoses. Pankrotiavalduse esitamata jätmine oli vajalik selleks, et hageja laenulepingust tulenevad nõuded ei muutuks sissenõutavaks enne raha IL K OÜ-st välja kandmist ning et soodustada IL K OÜ vara tagasivõitmise nõuete aegumist. Menetluse käigus on kostja püüdnud 174 000 krooni ulatuses IL K OÜ arvelt raha välja võtmist õigustada, kuid tegelikkus näitab, et sellised toimingud muutsid võimatuks äriühingu jätkusuutlikkuse ning samuti ei nähtu, et välja võetud raha eest oleks IL K OÜ-le soetatud vara või loodud mistahes lisandväärtusi. Käesolevas tsiviilasjas ongi hagi esitatud seetõttu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Äriseadustiku § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-st 1 tuleneb, et õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käesoleval juhul on kostja jätnud täitmata oma juhatuse liikme kohustuse tegutseda korraliku ettevõtja hoolsusega ning võtnud ilma seadusest või tehingust tuleneva aluseta välja OÜ MK ja OÜ H arveldusarvetelt raha. Väljavõetud rahaliste vahenditega kostja kummalegi äriühingule uut vara ei soetanud ning olemasoleva vara väärtust ei kasvatanud, ka kostja ise ei ole tõendanud väljavõetud raha kasutamist ettevõtte huvides. Sellise tegutsemise tulemusel ei olnud kostja juhitud äriühingud enam võimelised hageja ees oma kohustusi täitma. Kostja ei ole kasutanud hageja poolt antud laene ettevõtte majandustegevuse arendamiseks, ta ei loonud saadud laenurahaga varalisi väärtusi juurde ega säilitanud senistki majanduslikku seisu. OÜ IL K käibevara vähenes 2006. a 11 kuuga 788 569 kroonilt 174 097 kroonile.
3(11)
2-07-6789 Kostja väited, nagu oleks IL K raamatupidamisdokumendid olnud lihtsalt kadunud, ei ole usaldusväärsed. Kostja on avaldanud, et tema poolt sularahas tasutud arved ja tasumise kviitungid on 2005. a teenuste eest. Kostja esitatud dokumentide puhul on tegemist 2005. a. raamatupidamise dokumentidega, mis oleks pidanud olema OÜ MK raamatupidamises juba 2005. aastal. Kuivõrd kostja väidetavalt leidis need dokumendid üles alles 2008. a., siis ilmselt ei kajastu need OÜ MK käibedeklaratsioonidel ning nendel arvetel olev summa kajastub OÜ MK 2005. a. aastaaruandel kui raha, mis on kassas. Samas on kostja allkirjastanud OÜ MK 2005. a. aastaaruande ning selles on selgesõnaliselt öeldud, et nimetatud aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ MK finantsseisundit. On ebatõenäoline, et juhatus kinnitab aastaaruande õigsust kuigi aastaaruanne ei sisalda olulises osas äriühingu kulusid. Kui arved summas 174 300 krooni ei kajastu äriühingu raamatupidamises, kelle kogu aasta ärikulu oli 1 064 575 krooni (seega on äriühingu käibes väidetavalt kajastamata ligi viiendik kuludest, kuigi äriühingu juht kinnitab aastaaruandel, et kõik on kajastatud õigesti ja õiglaselt), siis ilmselt on käibes kajastamata arved võltsitud eesmärgiga varjata raha kõrvaldamist äriühingust. Teine võimalus on see, et kõnealustel arvetel märgitud puit, muld ja killustik kasutati ära kostja isiklikul Tallinnas Viimsis asuval kinnistul. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõige 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. IL K ajutise halduri 11.02.2008. a aruandest ja IL K OÜ likvideerimisaruandest nähtuvalt äriühingul 2006. a käive puudus. IL K OÜ kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.12.2004. a. 31.12.2004. a vormistati laenulepingule laenulepingu lisa nr 1 ja pikendati MIGOÜ-le laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2005. a. Ka selleks kuupäevaks ei suutnud IL K OÜ hagejale võlgnevust tasuda. Seega oli 2005. aasta lõpus – 2006. aasta alguses IL K OÜ-l maksejõuetus juba tekkinud. IL K OÜ arveldusarve perioodi 01.01.2005 – 13.12.2006 väljavõttest nähtub, et 2006. a äriühingul enam majandustegevusest laekumisi ei olnud. Samas on kostja perioodi jooksul sularahas äriühingu arveldusarvelt võtnud välja 545 500.- krooni. Kuupäevaks 11.01.2006. a. oli äriühingu arveldusarvel järel vaid 84 krooni ja 57 senti. Ainsate laekumistena 2006.a kajastub arveldusarve väljavõttel vaid Maksuja Tolliameti tehtud käibemaksu tagastus.
Äriseadustiku § 180 lg 5 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. IL K OÜ puhul oli seega 31. jaanuariks 2006. a möödunud 20 päeva maksejõuetuse ilmnemisest ning see oli ka kuupäevaks, mil kostja pidanuks esitama IL K OÜ pankrotiavalduse, seda eriti põhjusel, et nimetatud kuupäevaks puudusid äriühingul nõuded ostjate vastu ning ainsaks võlgnikuks oli kostja ise. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ning mõista KRlt hageja kasuks välja 660 000 krooni ning jätta menetluskulud KRkanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.11.03.2009. a esitas kostja peale hageja poolt hagiavalduse tervikteksti esitamist vastuse hagiavalduse terviktekstile. Nimetatud vastuse kohaselt on hageja arvamus, et kostja oleks pidanud esitama IL K OÜ pankrotiavalduse 2006. a algul, vale. H kinnistule oli algatatud detailplaneering, valminud oli kruntide jagamise, teede ja kommunikatsioonide paiknemise planeering (millistele oli heakskiidu andnud ka XXXvallavalitsus) ning arendusprojekti jätkamisel oleks H maaüksusel pidanud valmis ehitatama 13 hoonestatud kinnistut ja üks tee kinnistu kogumaksumusega võõrandamisel kümneid miljoneid kroone. Arendusprojekt peatus seoses finantseerimisraskustega ja muutus teostamatuks käesoleva kohtumenetluse kolmanda 4(11)
2-07-6789 isiku IMpoolt H kinnistu võõrandamisega hagejale 2006. a detsembris. Seega, hetkeni kuni IL K OÜ omas H kinnistut, oli tal likviidne ja arendamisel K ning ei olnud vajadust ega kohustust osaühingu pankrotti välja kuulutada. Kostja ei ole kunagi andnud nõusolekut juhatuse liikmena ega osanikuna nimetatud kinnistu võõrandamiseks – kinnistu müük toimus kostjat teavitamata ja kohe peale kinnistu müüki arvati kostja välja juhatuse liikmete hulgast. Kostja poolt IL K OÜ arvelt välja võetud sularaha kasutati vastavalt kokkuleppele vaegtööde tegemiseks peale ostuhinna tasumist ja kinnistute klientidele üleandmist (nö K i tehing jt). Nendeks töödeks vajalike teenuste osutajad ja ehitusmaterjalide müüjad nõudsid esitatud arvete tasumist sularahas. Mitmed hageja väited on hüpoteetilised ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Kostjale varem kuulunud eramu Viimsis valmis 2002. a, ajal mil IL K ei olnud asutatud. Seega mingeid töid seoses kostja võimalike isiklike vajadustega Viimsis ei ole teostatud, samas olid IL K OÜ-l Viimsis arendusprojektid XXXja XXX(K ). Vastupidiselt hageja arvamusele leiab kostja, et H kinnistuga seonduv (müügihind) on käesolevas asjas määrava tähtsusega – sellest sõltus 2006. a olulisel määral kogu IL K OÜ äriprojekt ja seega ka võimaliku pankroti väljakuulutamise vajadus ja kohustus. Ka ei vasta tõele hageja väide, et kinnistu edasimüük ei ole õnnestunud – viimane kanne nimetatud kinnistu võõrandamise kohta on tehtud kinnistusraamatusse 14.01.2009. a. Hagiavalduse tekstis kasutab hageja vabalt ja põhjendamatult määratlusi „kostja poolt juhitava MK OÜ“ ja „kostja poolt juhitava HOÜ“. Kostja ei olnud nimetatud äriühingute ainuisikuliseks juhatajaks ega ka kollegiaalse juhatuse esimeheks. OÜ MK juhatusse oli valitud IH, IM ja kostja ning OÜ H juhatusse IH, TH ja kostja. Äriühingute asutamislepingutes ja põhikirjades juhatuse liikmete esindusõiguse põhimõtteid ei täpsustatud, ei olnud valitud juhatuse esimeest, ei protokollitud osanike ega juhatuse koosolekuid jne. Esindusõigus ja ka allkirja õigus oli kõigil juhatuse liikmetel. Nii on osa OÜ MK dokumente alla kirjutatud kostja poolt, osa teiste juhatuse liikmete poolt. Lisaks on TH äriregistrile nii 2004. a kui ka 2005. a OÜ H majandusaastate kohta esitatud aruannetes nimetanud ennast nii tegevjuhiks, juhatajaks kui ka juhatuse liikmeks, mistõttu jääb arusaamatuks, mille alusel väidab hageja, et OÜ-d H juhtis kostja. Asjaolu, et kostja allkirjastas laenulepingud hagejaga ei tee teda vahetult vastutavaks lepingute täitmise eest põhjusel, et laenulepingud olid sõlmitud osaühingute nimel ning kostjal oli seaduslik esindusõigus lepingute sõlmimiseks. Kõik laenud olid osaühingute juhatustes kavandatud ja heaks kiidetud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, paludes seada kohtulik hüpoteek summas 625 000 krooni, millest 425 000 krooni kostjale kuuluvale Saare maakonnas XXX vallas XXX külas asuvale XXXkinnistule ning summas 200 000 krooni kostja ja tema abikaasa MRühisomandisse kuuluvale Harju maakonnas XXX vallas XXX külas asuvale XXXkinnistule. 06.03.2007. a määrusega rahuldas kohus osaliselt hagi tagamise taotluse, määrates kanda MIGOÜ kasuks kohtulik hüpoteek KRle ja MR kuuluvale XXXkinnistule (asukoht XXX külas, XXX vallas, Harjumaal) summas 200 000 krooni ning kohtulik hüpoteek KRle kuuluvale XXXkinnistule (asukoht XXX külas, XXX vallas, Saaremaal) summas 414 472 krooni.
4.04.07.2007. a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, tunnistades hagi osaliselt, märkimata, millises osas täpselt. Nimetatud vastuses vaidles kostja peamiselt vastu hageja seisukohtadele, milles on käsitletud ainult ühe juhatuse liikme (kostja) vastutust, on äriühingu juhatuse puhul üldreeglina tegemist kollegiaalse juhtimisorganiga ja sellest tulenevalt solidaarse vastutusega. Ka teised OÜ MK ja OÜ Hjuhatuse liikmed omasid osaühingute pangakaarte sularahata arveldusteks ja sularaha väljavõtmiseks (tl 38-70).
5(11)
2-07-6789 01.08.2007. a esitas hageja kohtule seisukoha hagi vastusele, jäädes kohtule esitatud hagi juurde. Lisaks märkis hageja, et laenulepingute sõlmimisel esindas OÜ-d MK ja OÜ-d Hjuhatuse liige KR, kes peale laenuraha OÜ MK ja OÜ Hvaldusse saamist võttis OÜ MK arveldusarvelt isiklikuks otstarbeks välja 518 500 krooni. Hageja oli OÜ-le MK ja OÜ-le Handnud laenu sihtotstarbeliselt majandustegevuse edendamiseks ning selle isiklikuks otstarbeks kulutamisega tekitas kostja kahju, mille tagajärjel ei ole võimalik hagejal nõuet rahuldada OÜ MK ja OÜ Hvara arvelt. Kuna nimetatud süülise tegevuse läbi rikastus just KR, ei ole õiglane ja otstarbekas esitada nõuet teiste juhatuse liikmete vastu. Juhul kui kostja leiab, et hageja ees jäid kohustused täitmata teiste juhatuse liikmete tegevuse tõttu, on tal õigus esitada nende vastu regressinõue (tl 136-139).
5.23.10.2007. a esitas kostja esindaja kohtule taotluse kolmandate isikute kaasamiseks menetlusse, paludes kaasata kolmandate isikutena kostja poolel OÜ Hja OÜ IL K juhatuse liige IH, OÜ Hjuhatuse liige THja OÜ IL K juhatuse liige IM, kes ei ole oma tegevuses kinni pidanud äriseadustikus sätestatust, ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ja vastutavad solidaarselt hagejale põhjustatud kahju eest. 06.11.2007. a esitas hageja kohtule oma seisukoha kolmandate isikute kaasamiseks kostja poolel, leides, et kostja vastutab hageja ees isiklikult ning kostja taotlus kolmandate isikute kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata (tl 207-213). 31.12.2007. a esitas oma seisukoha kolmanda isiku kaasamise taotlusele OÜ Hja OÜ IL K (endine ärinimi OÜ MK) juhatuse liige IH, kes leidis, et peab vajalikuks enda kaasamist menetlusse kolmanda isikuna (tl 220). OÜ Hjuhatuse liige THja OÜ IL K juhatuse liige IMkohtule oma seisukohti kostja taotlusele kolmandate isikute kaasamiseks ei esitanud.
6.20.02.2008. a esitas kostja kohtule avalduse, milles märkis, et 17.01.2008. a. on algatatud OÜ IL K pankrotimenetlus ning ajutise pankrotihalduri poolt 17.02.2008. a. kohtule esitatud aruandest nähtub, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga, märkides, et ajutise halduri arvates tekkis osaühingu maksejõuetus 14.12.2006. a kinnistu võõrandamisega, (seejärel on haldur teinud kohtule ettepaneku teavitada prokuröri või politseid kriminaalmenetluse otsustamisest KarS § 3851 alusel). Kostja kinnistu võõrandamises ei osalenud ning oli teadaolevalt vabastatud OÜ MK juhatuse liikme kohustustest, samas on kostjal õigus OÜ MK osanikuna nõuda talle kinnistu võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist (tsiviilasja nr 2-07-6789 II köide, tl 1-2). 18.03.2008. a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja 20.02.2008. a. avaldusele, märkides muuhulgas, et hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on ajutine pankrotihaldur jõudnud arvamusele, et OÜ MK maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kinnistu võõrandamine hinnaga, mis ei vasta turuväärtusele, kuivõrd halduri aruandele ei ole lisatud eksperthinnangut kinnistu väärtuse kohta, ajutine haldur ei ole isegi viidanud sarnaste kinnistute müügihinnale samas piirkonnas. Ajutise halduri paljasõnalist väidet ei saa arvestada tõendina, kuna pankrotihaldur ei ole K hindamise spetsialist (II köide, tl 27-29). 15.05.2008. a tegi kohus määrusega hagejale ettepaneku täpsustada esitatud hagiavaldust 16.06.2008. a esitas hageja kohtule selgitused, millega teatas kohtule, et 27.05.2008. a lõpetati Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 2-07-60038 OÜ IL K (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuivõrd OÜ MK pankroti raugemise põhjuseks on võlgnikuvara puudumine, siis on selge, et hagejal ei olnud ning ei ole tulevikus võimalik rahuldada oma laenulepingutest tulenevat nõuet OÜ MK arvelt (II köide, tl 43-45).
7.11.07.2008. a. määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ning kaasas käesolevasse menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena Ilmar Heinlehe, THja IM(II köide, tl 4748). 04.11.2008. a toimunud kohtuistungile kolmandad isikud ei ilmunud ning kohus määras protokollilise määrusega nõuda kolmandatelt isikutelt kirjalikku seisukohta neile varasemalt saadetud hagimaterjali kohta (II köide, tl 81-82).
6(11)
2-07-6789 11.12.2008. a. avalduses taotles kolmanda isikuna menetlusse kaasatud IMkohtuasja läbivaatamist ilma tema osavõtuta (tl 80, II kd). IMteatab oma 11.12.2008. avalduses, et tema seisukoht ühtib hageja seisukohaga, tal puudus allkirjaõigus pangas. Usaldas KRt. Jääb taotluse juurde vaadata asi läbi ilma tema osavõtuta (tl 114). 11.12.2008. a esitasid IHja THkohtule oma seisukoha hagiavaldusele. Tulenevalt hagis esitatud etteheidetest kostja suhtes (raha väljavõtt pangakontodelt jms) on kolmandad isikud seisukohal, et tegemist oleks sellisel juhul kostja ainuisikulise vastutusega hageja ees, kui kohus tuvastab, et tegemist on kostja poolse hoolsuskohustuse rikkumisega ettevõtete raha kasutamisel katteta. Kolmandad isikud ei saa vastutada teise juhatuse liikme poolt ainuisikuliselt ettevõtte võlausaldajale tekitatud kahju eest. Juhul, kui leiab tõendamist, et kostja on reaalselt kasutanud kassas olevaid vahendeid ettevõtte huvides ja see on ettevõtte äritegevuse kulu, siis puudub alus esitatud haginõude rahuldamiseks (II köide tl 115). 15.01.2009. a esitasid kolmandad isikud kohtule täpsustatud seisukoha hagi suhtes. Nagu nähtub asja materjalidest, on kostja esitanud kohtule kuludokumendid summale 174 090 krooni, milledelt nähtub OÜ IL K poolt äritegevusega seotud kulutuste tegemine. Kuivõrd kostja oli antud äriühingus aktiivseim juhatuse liige ning oli otseselt seotud nii hagis viidatud laenulepingute sõlmimisega kui ka kohtule esitatud kulutuste tegemisega, siis ei oska kolmandad isikud võtta seisukohta nende dokumentide ehtsuse osas, küll tuleb aga arvestada asjaoluga, et nimetatud kulutuste tegemise põhjendatus on leidnud kinnitust Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-07-60038 (kus arutati OÜ IL K pankrotimenetluse alustamise avaldust). Ajutine haldur on asunud seisukohale, et nimetatud kulud on tegevusega kooskõlas. Kolmandate isikute arvates saab kostjale ette heita vaid seda, et ta ei esitanud nimetatud kuludokumente raamatupidamise arvestuse tegemiseks õigeaegselt, samas ei ole kuludokumentide õigeaegne mittekajastamine raamatupidamises iseenesest vaadeldav hagejale kostja poolt kahju tekitamisena. Kostja poolt väljavõetud sularaha tagastamise eest (mille osas puuduvad põhjendatud kuludokumendid) vastutab kostja ainuisikuliselt, samuti vastutab kostja ainuisikuliselt äriühingu võlausaldaja ees juhul, kui kostja poolt väljavõetud sularaha mittetagastamise tulemusel on hagejale tekkinud kahju. Hagiavaldusest ei nähtu üheselt ega ole ka tõendatud, millal pidi kostja esitama hageja arvates pankrotiavalduse, samuti ei selgu, kuidas oleks õigeaegne OÜ IL K pankrotiavalduse esitamine taganud hageja kõigi nõuete rahuldamise. Nimetatud tõendatud asjaolude esinemine on aga elementaarseks eelduseks hageja nõude rahuldamisel. Kolmandad isikud on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud talle kahju tekkimist tulenevalt pankrotiavalduse mitteõigeaegsest esitamisest, puudub põhjuslik seos pankrotiavalduse esitamise/mitteesitamise ja hageja väidetava kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt paluvad kolmandad isikud jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda (tl 135-137, II kd).
8.12.01.2009. a. esitas kostja kohtule taotluse K hindamise ekspertiisi läbiviimiseks.
9.03.02.2009. a. määras kohus protokollilise määrusega anda hagejale, seoses asjaoluga, et hageja kavatseb muuta oma hagiavaldust, tähtaeg hagiavalduse tervikteksti esitamiseks. 27.02.2009. a. esitas hageja kohtule hagiavalduse uue tervikteksti (käesoleva kohtuotsuse p.1). 11.03.2009. a. esitas kostja vastuse täpsustatud hagiavalduse uuele terviktekstile (käesoleva kohtuotsuse p. 2).
10.13.05.2009. a määrusega määras kohus läbi viia K hindamise ekspertiis kinnistu (maatulundusmaa) H, asukohaga XXXvald, XXX küla, Pärnumaa, 2006. a detsembris keskmise müügihinna kindlaks tegemiseks ning kohustas kostjat tasuma ekspertiisikulude katteks kohtu deposiiti 3 750 krooni. Kuivõrd kostja asja läbivaatamise kulu (eksperdikulu) kohtu määratud tähtajaks ette ei maksnud, siis jättis kohus ekspertiisimääruse eksperdile edastamata.
KOHTU SEISUKOHAD
11.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: 7(11)
2-07-6789 •
•
•
•
•
KRoli OÜ IL K ([registrist kustutatud], endise ärinimega OÜ MK) juhatuse liige alates 07.01.2003. a. kuni 22.12.2006. a. Asjaolu üle ei ole vaidlust ja juhatuse liikme volituste lõppemise aeg nähtub OÜ IL K likvideerimisaruande tegevusaruandest (tl 168, I kd). 07.10.2003. a. sõlmiti OÜ MIGja OÜ MK (uus ärinimi OÜ IL K) vahel laenuleping , millega OÜ MIGandis OÜ-le MK laenu 1 500 000 krooni, mille tagasimaksmise tähtajaks oli 31.12.2004. a. kokkuleppe järgi 31.12.2005. a. Asjaolu üle vaidlust ei ole. OÜ MK (uus ärinimi OÜ IL K) ostis Pärnu Kinnistusosakonna Pärnu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri ossa nr XXX kantud XXX külas, XXXvallas Pärnu maakonnas asuva kinnistu nimetusega H MIGOÜ-le 155 000 krooniga. Asjaolu on tõendatud MV, OÜ MK ja MMvahel 05.12.2003. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kasutusvalduse lõpetamise, kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga (tl 91-97, I kd). OÜ MK (uus ärinimi OÜ IL K) müüs Pärnu Kinnistusosakonna Pärnu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri ossa nr XXX kantud XXX külas, XXXvallas Pärnu maakonnas asuva kinnistu nimetusega H MIGOÜ-le 240 000 krooniga. Asjaolu on tõendatud OÜ MK ja MIGOÜ vahel 14.12.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga (tl 62, II kd). 14.12.2006. a oli OÜ IL K võlajääk OÜ MIGees 660 000 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust (TsMS § 231 lg 4).
13.Hageja nõuab kostjalt osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja vastutab tema ees nii osaühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevatel alustel kui ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kuna hageja nõuab kahjuna ainult OÜ IL K poolt tagastamata laenusummat (660 000 krooni), siis ei analüüsi kohus kostja võimalikku kohustuste rikkumist OÜ-u Hjuhatuse liikmena ega hinda vastavaid tõendeid.
14.Esmalt kontrollib kohus kostja kui OÜ IL K ([registrist kustutatud], endise ärinimega OÜ MK) juhatuse liikme võimaliku vastutuse eelduste täitmist hageja kui OÜ IL K võlausaldaja ees äriseadustiku (ÄS) § 187 alusel. Osundatud normid sätestavad osaühingu juhtorgani liikme vastutuse äriühingu ees. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi saab juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted esindussuhtele omaselt jagada teatavasti tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks (vt T , K. Äriühingu juhtorgani liikme deliktiline vastutus äriühinguga seotud kuritarvituste korral. – Juridica, 2006, nr 6, lk 397). Sisesuheteks on eelkõige äriühingu ja organi vahelised õigussuhted äriühingu sisemise toimimise korraldamiseks ja kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.05.2005. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-41-05, p 18), saab võlasuhte pool rikkuda oma ametikohustusi üksnes teise poole suhtes, st juhtorgani liige saab rikkuda oma ametikohustusi vaid juriidilise isiku, mitte aga juriidilise isiku võlausaldaja ees (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2003. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-45-03). Seega saaks kostja lepinguline vastutus tekkida võimaliku hoolsuskohustuse (hageja väitel kostja poolt juhitud ühingute vara väärkasutamise tõttu) rikkumisega osaühingu OÜ IL K ees vastavalt ÄS § 187 lg-le 2. ÄS § 187 lg 4 annab käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamise nõudeõiguse ka osaühingu võlausaldajale. Kuivõrd sisuliselt kujutaks selline nõue endast äriühingu enda nõuet juhtorgani liikme vastu (nn sisesuhtest tulenev vastutus), siis saab võlausaldaja ÄS § 187 lg 4 alusel nõuda kahju hüvitamist äriühingule, mitte aga endale (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.09.2005. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-79-05, p 11). Hageja nõuab 660 000 krooni väljamõistmist kostjalt vaid endale. Seega ei ole hageja nõude rahuldamine ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 alusel õiguslikult võimalik. Kohus on hageja tähelepanu sellele juhtinud oma 15.05.2008. a kohtumääruses, kus tegi hagejale ettepaneku hagiavalduse täpsustamiseks (tl 35, II kd). Kohus ei analüüsi seetõttu sisuliselt ega hinda vastavaid tõendeid, 8(11)
2-07-6789 kas kostja on OÜ IL K juhatuse liikmena rikkunud ühingute suhtes juhatuse liikme hoolsuskohustust hageja poolt ette heidetud ühingute vara väidetava väärkasutamisega.
15.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja vastutab isiklikult hageja ees deliktiõiguslikul alusel. Hageja nõue kahju hüvitamiseks kuuluks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-ile 7 ja §-ile 1050 kostjate suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et kostja on rikkunud hagejat kui võlausaldajat kaitsvat ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud osaühingu juhatuse pankrotiavalduse esitamise kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju, et kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos ning tegu on õigusvastane. Hageja heidab kostjale ette, et viimane jättis OÜ IL K juhatuse liikmena esitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, mis tulnuks esitada hageja väitel 31.01.2006. a. (tl 155, II kd). Kohtu hinnangul tuleb esiteks tuvastada, kas kostjal oli kohustus hageja poolt nimetatud ajal esitada kohtule OÜ IL K pankrotiavaldus. Selleks on vaja tuvastada, kas 31.01.2006. a. oli osaühing maksejõuetu, st kas tema vara ei katnud tema kohustusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et OÜ IL K ainukeseks märkimisväärseks varaks oli Pärnu Kinnistusosakonna Pärnu kinnistusjaoskonna kinnistusregistri ossa nr XXX kantud XXX külas, XXXvallas Pärnu maakonnas asuv kinnistu (edaspidi H kinnistu) ja ainukeseks kohustuseks hagejale tagastatav laenusumma. Asjaolu, et OÜ IL K põhiliseks varaks oli H kinnistu, kinnitab ka ajutise pankrotihalduri aruandes märgitu, et nimetatud kinnistu müümisel muutus äriühing (OÜ IL K) varatuks (tl 20, II kd). Hageja pidi seega tõendama, et OÜ-le IL K kuulunud kinnistu väärtus oli ajal, mil tulnuks hageja arvates esitada kostja poolt osaühingu pankrotiavaldus, väiksem kui temale võlgnetava laenu summa. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 12 tuvastanud OÜ MK (uus ärinimi OÜ IL K) müüs H kinnistu hagejale 240 000 krooniga, millest võib järeldada, et hageja hinnangul oligi see kinnistu turuväärusteks. Kohtu hinnangul ei saa OÜ MK (uus ärinimi OÜ IL K) ja MIGOÜ vahel 14.12.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga lugeda tõendatuks, et H kinnistu turuväärtus oli 31.01.2006. a s.t. ajal, mil kostjal tulnuks hageja arvates esitada osaühingu pankrotiavaldus, 240 000 krooni. Nimelt on osundatud müügileping sõlmitud võlgniku ja võlausaldaja vahel, ning tegemist võib olla huvide konfliktis tehtud tehinguga. Seega ei ole antud tõend, et kinnistu turuväärtus 31.01.2006. a. oli 240 000 krooni, usaldusväärne. Antud seisukohta toetab ka Harju Maakohtu 17.01.2008. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-07-60038 OÜ IL K suhtes võlgniku enda avalduse alusel algatatud pankrotimenetluses (tl 16-17, II kd) kohtule esitatud 11.02.2008. a. ajutise halduri aruandes märgitu. Nimelt on ajutise halduri arvamusel vara tagasivõitmise- ja nõudmise kohta antud hinnangu kohaselt tagasivõitmise võimalus teoreetiliselt olemas, sest OÜ IL K ja MIGvahel 14.12.2006. a H kinnistu müügileping on ilmselgelt sõlmitud hinnaga, mis ei vasta turuväärtusele. Ajutise halduri hinnangul puudus praktiline otstarve tehingu tagasivõtmiseks seetõttu, et kinnistu ostja on samas pankrotimenetluses võlausaldaja (tl 20, II kd). Vaidlusaluse kinnistu turuväärust ei saa kohtu arvates hinnata ka OÜ IL K raamatupidamisbilansis seisuga 01.01.2006. a. kajastatud maksumusega 155 000 krooni. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 12 tuvastanud OÜ MK ostis H kinnistu 155 000 krooniga. Seega on raamatupidamisbilansis kajastatud vara väärtus nn soetamishinnaga, mis ei näita vara turuväärtust, sest turg on teatavasti pidevas muutumises. Seega ei ole tõendatud, et OÜ IL K kohustused ületasid osaühingu vara.
16.Kohtu arvates ainuüksi asjaolud, et osaühingul puudusid rahavood või majandustegevus oli seiskunud, ei võiXXX teha järeldust, et ühing on maksejõuetu, kui tema kohustused ei ületa vara. Hageja väitel oli OÜ IL K bilanss juba 2005. a. keskpaigas miinuses (tl 152, II kd). Kuna hageja arvates oli kostja kohustatud osaühingu pankrotiavalduse esitama 31.01.2006. a, siis omab tähendust äriühingu finantsseis sellel ajal. OÜ IL K raamatupidamisbilansist nähtuvalt oli osaühingu omakapital (netovara) seisuga 01.01.2006. a. kokku 43 569 krooni (vt tl 171, I kd), millega oli täidetud ÄS §-is 136 osakapitali suurusele sätestatud nõue ning puudus vajadus ka 9(11)
2-07-6789 ÄS § 176 sätestatud meetmete tarvitusele võtmiseks. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks pankrotiavalduse esitamata jätmisega 31.01.2006. a. põhjustanud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kohus peab seoses hageja võimaliku kahjuga vajalikuks märkida, et isegi juhul kui kostja oleks hageja nimetatud ajal OÜ IL K pankrotiavalduse esitanud, saanuks hageja laenu tagasi OÜ IL K kuulunud kinnistu kui ainukese vara müügihinna ulatuses (millest oleks eelduslikult maha arvatud pankrotimenetluse kulud) mitte aga tegelikult võlgnetavas summas, kui müügihind oli nõudest väiksem. Seega ei saaks hageja kahjuks olla OÜ IL K poolt tegelikult tagastamata laen.
17.Hageja väidete osas, et kostja on tekitanud talle kahju ka OÜ IL K arvelduskontodelt sularaha väljavõtmisega seda mitte osaühingu ettevõtluse huvides kasutades, jätnud esitamata raamatupidamise kuludokumendid ning tegutsenud osaühingut juhtides majanduslikult ebaefektiivselt, jääb kohus käesoleva kohtuotsuse p-is 14 väljendatud seisukoha juurde, et nimetatud kohustuste rikkumise puhul võib olla tegemist äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise juhtumitega. Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine äriühingu ees ei too kaasa juhatuse liikme isiklikku deliktiõiguslikku vastutust ühingu võlausaldaja ees. Vaatamata sellele tuleb kohtu arvates kontrollida, kas kostja poolt osaühingu arvelduskontodelt raha väljavõtmise puhul võis olla tegemist mingi seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et hagejal ei tekiks kahju (VÕS § 1045 lg 3 nn kaitsenorm) ning kostja vastutaks hageja kui osaühingu võlausaldaja ees deliktiõiguslikult. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi võib VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel teo õigusvastaseks kvalifitseerimiseks kahju tekitaja poolt rikutavateks seadusest tulenevateks kaitsenormideks olla ka karistusõiguse normid, kui nad vastavad VÕS § 1045 lg 3 tunnustele (kui normi eesmärgiks on kaitsta kannatanut sellise kahju eest [Tamm, K. Äriühingu juhtorgani liikme deliktiline vastutus äriühinguga seotud kuritarvituste korral. – Juridica, 2006, nr 6, lk 399]). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostjal oli õigus OÜ IL K arvelduskontosid käsutada, st kostjal ei olnud seadusest, osaühingu põhikirjas või muust osaühingu juhatuse liikme tegevust sätestavast regulatsioonist keeldu ühingu arvelduskontodelt raha välja võtta (tl 255 pöördel ja tl 256, II kd). Seega ei ole kostja osaühingu arvelduskontodelt raha väljavõtmise puhul tegemist iseenesest mingi seadusest või muust osaühingu juhatuse liikme tegevust reguleerivast aktist tuleneva kohustuse rikkumisega (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.06.2009. a. kohtuasjas nr 3-2-1-62-09 tehtud kohtuotsuse p 13). Hageja on avaldanud veendumust, et kostja kasutas IL K OÜ vara isiklikuks otstarbeks, makstes enda kinnistu liisingmakseid ja väärtustades seda (tl 152; II kd). Seega viitab hageja väidetu võimalikule karistusõiguslikule varguse või omastamise kuriteokoosseisule (karistusseadustik [KarS] § 199 ja § 201). Varavastaste süütegude kuriteokoosseisude poolt kaitstavaks õigushüveks on omand. Seega kaitsevad osundatud sätted omandi koosseisus oleva asja omanikku st esitatud asjaoludel OÜ-t IL K ning tegemist ei ole kohtu arvates VÕS § 1045 lg 3 tähenduses normidega, mille eesmärgiks on kaitsta hagejat. Seega puudub alus nõude rahuldamiseks vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050.
18.Hageja märgib kohtuistungi teesides (tl 238, II kd), et kui kohus leiab, et hagis toodud ulatuses ei ole tõendatud kahju tekitamine kostja poolt, siis on kostja ülejäänud osas alusetult rikastunud viidates VÕS §-ile 1027. Vastavalt VÕS §-is 1027 sätestatud üldreegli kohasel peab isik 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab, et isegi juhul kui kostja oleks tema poolt juhitud osaühingu arvelduskontodelt raha väljavõtmisega alusetult rikastunud, oleks õigus alusetult saadut välja nõuda vaid isikul, kelle arvelt alusetult rikastuti s.o. OÜ-l IL K mitte hagejal. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
19.21.09.2009. a esitas hageja esindaja kohtule taotluse protokolli parandamiseks, paludes 10(11)
2-07-6789 parandada tema väära ametinimetuse “vandeadvokaadi vanemabi“ korrektse ametinimetusega “vandeadvokaat“. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus 17.09.2009. a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, sest tegemist on ilmse ebatäpsusega. 21.09.2009. a. esitas ka kostja esindaja taotluse 17.09.2009. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks kostja esindaja kohtuvaidluses öeldu osas. Taotluse kohasel on protokolli lk 3 viimase lause senine tekst: “Ei saa panna süüks, et H kinnistu müümisega seoses oleks vaja olnud välja kuulutada pankrot“, kuid kostja esindaja taotleb lisada tekstile peale sõnu “Ei saa panna...“ sõna “kostja“. Teiseks taotleb lisada senisele tekstile „“Kaalutleti kriminaalasja algatamist IMsuhtes“ lisada lause alguses “Pankrotimenetluses“. Kolmandaks tuleb asendada protokolli lk 4 7. real sõna “väide“ sama sõnaga käändes “väitest“. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 p 8 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja esindaja poolt esitatu, mille kohta ta taotleb enda öeldu osas täpsustuste tegemist, ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte.
20.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada ka hagi tagamiseks rakendatud abinõu [millega määrati kanda KRle ja MR kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX(XXXkinnistu, XXX) kohtulik hüpoteek summas 200 000 krooni ning KRle kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX (XXXkinnistu, XXX) kohtulik hüpoteek summas 414 472 krooni MIGOÜ kasuks (TsMS § 386 lg 4)].
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses (sh kolmandate isikute menetluskulud) hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Kaija Kaijanen Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.