Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

1 (4)

2-10-60827 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimus 21.12.2007. a xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx-xxxxxx xxx xx.xx-ndal kilomeetril liiklusõnnetus, milles K. R. ) kuuluv ja kostja poolt juhitud sõiduk Mercedes-Benz, registrimärgiga 051 TGL, kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi sõidukis viibinud K. ja H. P. . Lõuna Politseiprefektuuri 07.02.2008. a otsuse (väärteoasjas nr 2602,08,001007) kohaselt rikkus kostja Liikluseeskirja § 123 ja § 228 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7421 lg 1 järgi. Kostja ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, mistõttu auto kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja. Peale liiklusõnnetuse toimumist tarvitas kostja alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. Kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 44 lg 1 liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustusi saanud K. ravikulud summas 37,52 eurot (587 krooni) ja H. P. ravikulud summas 504,01 eurot (7886 krooni). Kuna kostja ei ole hagejale vabatahtlikult hüvitanud kannatanute ravikulusid ja liikluskahju käsitluskulu, sellepärast nõuab hageja kostjalt tagasinõude korras 669,35 euro väljamõistmist, millest on liikluskahju 541,53 eurot ja käsitluskulud 127,82 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskuluna riigilõivu – 191,73 euro - väljamõistmist Kostja vastuväited 14.04.2011. a teatas kostja kohtule kirjalikult, et ta tunnistab õigeks hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid ning ei soovi esitada vastuhagi (tl 20).

Kohtu põhjendused Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 29.03.2011. a (tl 19). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel.

2 (4)

2-10-60827

Kostja pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (tl 18). Esitatud vastuses on kostja hagi täielikult ja sõnaselgelt õigeks võtnud (tl 20). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel eelmenetluses, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. LKindlS § 28 lg 1 kohaselt liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on isikukahjuks muu hulgas kannatanu ravikulud. LKindlS § 44 lg 1 alusel on kannatanu isik, kellel seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku- või varakahju. Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral on kannatanuks hukkunu. Kannatanuga võrdsustatakse vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusandja, kellele on kannatanu nõudeõigus käesoleva seaduse § 8 lõikes 7 sätestatud juhul üle läinud LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 sätestavad, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres ning tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja hagejale tasuma 669,35 eurot kahju katteks. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 669,35 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

3 (4)

2-10-60827 peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on taotlenud kostjalt riigilõivu 191,73 euro väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt 01.12.2010 – 750 krooni (47,93 eurot) ja 22.03.2011. a riigilõivu 143,80 eurot (tl 6). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 191,73 euro väljamõistmise osas. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Lembit Käis Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.