Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-71511 rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Viru Maakohus 31. märtsil 2011.a tegi otsuse lihtmenetluses kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9). Kostja 06.04.2011.a teatas kohtule kirjalikult soovist esitada apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS § 448 lg 41 täiendab kohus otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Pärnu Maakohus 11.08.2010.a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis BTA apdrošināšanas akciju sabiedrība Eesti filiaali hagi V P vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.08.2010 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 06.10.2008.a kell 20.00 Narvas, Tallinna mnt Rimi kaupluse parklas toimus liiklusõnnetus, milles osales kostja sõidukiga Kia Ceed reg märgiga XXX ja sõiduk Lexus LS 250 reg märgiga XXX. Kostja juhtides sõidukit Kia, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, mille tulemusel sooritas kokkupõrke pargitud sõidukiga Lexus, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Kostja lahkus seejärel sündmuskohalt, jättes politseile juhtunust teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik. Ida Politseiprefektuuri otsusega väärteosasjas nr 2330,08,015049 karistati kostjat varalise karistusega liiklusõnnetuse põhjustamise eest LS § 74`17 lõike 1 alusel; väärteoasjas nr 2330,08,015877 LS § 74§ 31 lõike 1 järgi selle eest, et osales juhina liiklusõnnetuses, milles põhjustati varaline kahju ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, LS § 74`32 lõike 1 järgi liiklusõnnetuse kohalt põgenemise eest ning LS § 74`19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 15.10.2008.a pöördus N P BTA Kindlustuse (edaspidi BTA) poole kahjuteatega, mille kohaselt antud liiklusõnnetuses sai kahjustada sõiduk Lexus. Sõiduki Kia valdaja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud BTA-s (liikluskindlustuspoliis C0032754429 kehtivusega

2-09-71511 16.11.2007- 15.11.2008). BTA hüvitas vastutava liikluskindlustuse kindlustusandjana liikluskindlustuse tavalepingu alusel sõiduki Lexus taastusremondi maksumuse Unelmauto AS-i remondi arve nr 2001872 08.04.2009.a alusel summas 8404,50 krooni. 08.06.2009.a on saadetud kostjale pretensioon, milles esitati talle tagasinõue summas 9154,50 krooni ulatuses kahjujuhtumiga kantud kulutustest (sealhulgas 750 krooni kahjukäsitluskulud). Kostja ei ole BTAle nimetatud summat tasunud. Hageja on samuti märkinud, et Ida Politseiprefektuuri otsustega väärteosasjades on tuvastatud, et antud liiklusõnnetuse põhjustas V P. Seega on nõude esitamine tema vastu põhjendatud. 15.09.2010.a kohtule esitatud vastuses kostja vastusele märkis hageja, et on põhjust eeldada, et menetlus mõlemas väärteoasjas lõpetatakse seoses aegumisega, kuna teo toimepanemisest möödub 16.10.2010.a kaks aastat. Hageja leiab, et isegi juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse aegumisega, on hageja tagasinõue hagiavalduses esitatud alustel põhjendatud, kuna tema tegevus vastab LS § 74`32 lõikes 1 sätestatud teokoosseisule. Tegemist on õigusvastase (süülise) lahkumisega. Hageja, tuginedes Riigikohtu 11.10.2005.a lahendile nr 3-2-1-97-05 on seisukohal, et seejuures ei ole oluline, kas juhti on karistatud väärteomenetluse korras liiklusõnnetuse kohalt põgenemise eest. Hageja on palunud välja nõuda väärteoasjade materjalid ning teatas, et väärteoasjades kogutud tõenditega soovib tõendada asjaolu, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse kohalt, mis on hageja poolt liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 esitatud tagasinõude aluseks. Kostja vastuväited Kostja 14.09.2010.a kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Leiab, et hagi on põhjendamatu, kuna Ida Politseiprefektuuri otsused ei ole jõustunud. Kostja kaebuste alusel on kohtus alustatud väärteoasjad nr 4-08-11898 ja 4-08-11992. Hagi esitamine on vastuolus süütuse presumptsiooni printsiibiga. 20.10.2010.a kirjalikus vastuses jäi kostja oma seisukoha juurde, et hagi on põhjendamatu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) menetles kohus hagi lihtsustatud korras. Tutvunud poolte seisukohtadega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle, et 06.10.2008 toimus Ida-Virumaal, Tallinna mnt 19C, kaupluse Rimi parklas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk Lexus IS 250, reg.märgiga XXX. Sõiduki omanikuks on AS Hansa Liising Eesti ja vastutavaks kasutajaks N P (tl 17). 15.10.2008.a esitas N P kahjuteate BTA Kindlustuse Eesti filiaalile (tl 14,15), millega on tõendatud kahjujuhtumi toimumine. Kahjuteates on märgitud, et liiklusõnnetuses osales V Š (P), kes juhtis sõiduki Kia Ceed reg märgiga XXX. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 sätestab, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud kahju. Pooled ei vaidle, et sõiduki Kia valdaja V Š tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt (liikluskindlustuspoliis C0032754429 tl 18). Vaidlust ei ole, et BTA oli kohustatud hüvitama nimetatud sõidukiga tekitatud liikluskahju. 20.11.2008.a Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna poolt tehtud otsustest väärteoasjades

2-09-71511 nr 2330,08,015049 ja 2330,08,015877 (tl 27-28) nähtub, et 06.10.2008.a toimunud liiklusõnnetuses osales mootorsõiduki juhina V P, kes juhtides mootorsõidukit KIA Ceed (reg märk XXX) enne manöövri alustamist ei taganud turvalisust, mille tulemusel sooritas kokkupõrke pargitud autoga Lexus millega tekitas kahju sõiduki omanikule Hansa Liising Eesti AS-le ja N P, ei teatanud liiklusõnnetuses politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik ning põgenes sündmuskohalt, so pani toime süüteo, mis liiklusseaduse § 20 lg 5 mõistes on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kostja esitas vastuväite, et otsused väärteoasjades ei ole jõustunud ning sellest tulenevalt ei ole tema süü tõendatud. Kohus tuvastas, et kostja esitas kohtule kaebused Ida Politseiprefektuuri 20.11.2008.a otsuste peale. Kohus võttis kaebused menetlusse (väärteoasjad nr 4-08-11989 ja 4-08-11992). Menetlus mõlemas väärteoasjades oli lõpetatud väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 272 lg 1 on teistes kohtuasjades tehtud kohtulahendid dokumentaalsed tõendid. TsMS § 232 lg 1 sätestab kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse ning tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Riigikohus 11.05.2005.a otsuses nr 3-2-1-41-05 on selgitanud, et kuivõrd kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise, kahju olemasolu ja selle suuruse, samuti põhjusliku seose kindlakstegemine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist, ei ole kriminaalasjas tehtud otsuses eeltoodud asjaolude kohta võetud seisukohad tsiviilkohtumenetluses siduvad ja need tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses. Sellest tulenevalt ei ole väärteoasjades tehtud lahendid tõepoolest siduvad käesoleva vaidluse lahendamisel ja väärteoasjades tehtud otsustega ei ole tõendatud, et kostja oleks süüdi mõistetud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Lähtuvalt Riigikohtu 11.10.2005.a. lahendist nr 3-2-1-97-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel esitatud regressihagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa iseenesest olla see, et autojuhti ei ole väärteomenetluses karistatud liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Hageja on põhistanud, et Ida Politseiprefektuuri 20.11.2008.a. otsustes väärteoasjades nr 2330,08,015049 ja 2330,08,015877 kirjeldatu ja N P kahjuteatega on tõendatud, et kostja juhtides mootorsõidukit põhjustas 06.08.2008.a. liiklusõnnetuse, millega põhjustas varalise kahju ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, osales sõiduki juhina liiklusõnnetuses ja põgenes sündmuskohalt. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Liikluseeskirja 24. peatükk sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral. Liikluseeskirja § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud

2-09-71511 sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Hageja on veenvalt põhjendanud, et kuna liiklusõnnetuses osalejad ei vormistanud kirjalikku arvamust liiklusõnnetuse põhjuste kohta ega nimetanud kahju tekitamise eest vastutavat isikut, siis ei oleks kostja tohtinud liiklusõnnetuse kohalt lahkuda ning ta oleks juhtumist pidanud teatama politseile. Kuna kostja oli lahkunud sündmuskohalt, siis ta rikkus LE § 227 nõudeid. LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Juht on süüdi LE § 227 nõuete rikkumises, kui ta saab aru, et on toimunud liiklusõnnetus. Hageja on veenvalt põhjendanud, et väärteosasjade materjalidega ja N P kahjuteatega on tuvastatud, et kostja sai aru liiklusõnnetuse toimumisest ning lahkus õigusvastaselt liiklusõnnetuse kohalt. LKindlS § 48 lõige 2 p 2 alusel on kindlustusandjal õigus esitada ka tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise aine või psühhotroopse aine mõju all. Kostja põgenedes liiklusõnnetuse sündmuskohalt on liikluseeskirja § 20 lg 5 mõistes täheldatav mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei olnud süüliselt lahkunud liiklusõnnetuse, millega põhjustati kahju, toimumise kohast. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Vaidlust ei ole, et kindlustusandja hüvitas sõiduki Lexus taastusremondi maksumuse Unelmauto AS-i remondi arve nr 2001872 08.04.2009.a alusel summas 8404,50 krooni. Kohtule on esitatud kahju suurust tõendavad dokumendid (sõiduki ülevaatuse akt, Unelmauto pakkumine, BTA 23.12.2008.a remondi kooskõlastus, Unelmauto 08.04.2009.a arve, allkiri sõiduki kättesaamise kohta ja väljatrükk raamatupidamise programmist arve tasumise kohta, tl 19-24). Kostja kahju suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Lähtudes eeltoodust on hagejal õigus kostjalt sisse nõuda sõiduki Lexus remondikulud ja juhtumi käsitluskulud. Unelmauto AS 08.04.2009.a arve kohaselt maksis sõiduki Lexus IS250 remont 8 404,50 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja käsitluskulud 750 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 9 154,50 eurot (585,08 eurot). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 2000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

2-09-71511 Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2000 krooni (127,82 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 127,82 eurot.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.