Tsiviilasi nr. 2-10-45051
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Määruse tegemise aeg ja
25 aprillil 2011.a.; Valga kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-10-45051
Tsiviilasi
Korteriühistu X hagi OÜ X vastu tasumata maksete nõudes
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks ning kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja: Korteriühistu X (reg.kood xxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Esindaja: E. P. Kostja: OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx)
asuk.
kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 ja § 463-466 ja § 661 kohus m ä ä r a s: Lõpetada menetlus KÜ X hagis OÜ X vastu võlgnevuse loobus hagist.
nõudes, kuna hageja
Välja mõista OÜ-lt X hageja kasuks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivu 51,13 eurot (800 krooni) KÜ X kasuks. Riigilõiv tasuda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx.
TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada korteriühistule X pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 16.09.2010 1600 kroon (102,26 eurot), viitenumber 2900072699, selgitus X ) s.o. 51,13 eurot (800 krooni) korteriühistu X a/a-le xxxxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
17.09.2010 esitas KÜ “X” kohtule hagi OÜ X vastu 7670,90 krooni (490.26 euro) nõudes. 22.09.2010 esitas kostja vastuse hagile, milles teatas, et hageja ei ole kinni pidanud asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja ei ole teinud midagi asjakohtuväliseks lahendamiseks. Kostja soovib jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda. 13.10.2010 esitas hageja kohtule vastuse kostja vastusele, mille selgub, et kostja on tasunud 23.09.2010 hagejale 8451,85 krooni (540.17 eurot). Millest nähtub, et kostja tasus hagejale põhivõla summas 7670,90 krooni (490.26 eurot) ja viivised summas 780,95 krooni (49.91 eurot). Hageja palub lähtuvalt eeltoodust, kostjalt välja mõista viivised summas 2093,79 krooni (133.82 eurot) ja menetluskuludena riigilõiv 1600 krooni (102,26 eurot). 01.11.1010 kostja vastusest nähtub, et kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelset menetlust, et lahendada antud vaidlus kohtuvälisest. Samuti palub kostja jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda, kuna hageja pole teinud jõupingutusi asja kohtuväliseks lahendamiseks. 22.11.2010 esitas hageja kohtule taotluse lõpetada antud asja menetlus, kuna hageja loobus viiviste 2093,79 krooni (133.82 euro) nõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 800 krooni (51,13 eurot) ja tagastada kohtul hagejale pool esitatud riigilõivust 800 krooni (51,13 eurot). 23.11.2010 kostja vastusest nähtub, et kostja on nõus hageja taotlusega asja menetluse lõpetamiseks, kuid ei ole nõus tasuma menetluskulusid summas 800 krooni (51,13 eurot) vaid 400 krooni (25.56 eurot), rõhutades veelkord, et hageja pole teinud jõupingutusi asja kohtuväliseks lahendamiseks. 17.03.2011 hageja vastusest kohtule nähtub, et hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 51,13 eurot (800 krooni) ja tagastada hagejale pool hageja poolt tasutud riigilõivust 51,13 eurot (800 krooni) , ning lõpetada asja menetlus. Hageja leiab, et nende poolt on püütud asja lahendada kohtuväliselt, ning kostjal oli piisavalt nii aega võlgnevuse tasumiseks kui ka hagejaga ühenduse võtmiseks, et teatada millal on võimalik võlgnevus tasuda. Kostja võlgnevus tekkis perioodil jaanuar 2010 kuni august 2010. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja esindaja on esitanud kohtule avalduse, milles hageja esindaja loobub nõudest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Avalduse motiivide kohaselt on kostja tasunud põhivõlgnevuse ja osa viivistest vabatahtlikult ja hageja loobus viiviste nõudest. Eeltoodust tulenevalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine.
Seega tuleb loobumine vastu võtta. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Toimiku materjalidest nähtub, et 10.08.2010.a. on hageja pidanud kirjavahetust kostja raamatupidajaga. Kirjavhetusest nähtub, et raamatupidaja on edastanud ülemusele meeldetuletuse võla kohta (tl.36). Seega on hageja teavitanud enne asja kohtusse andmist kostjat võla olemasolust. Kuna kostja sellele ei reageerinud siis kuu aega hiljem esitas hageja hagi kohtusse. Peale hagi menetlusse võtmist, on kostja tasunud võlgnevuse kolme päeva jooksul, kuid ei teinud seda augustis, peale hageja poolt saadetud võlateatise saamist. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et äriühingute vahelistes võlanõuetes ei ole seadusega ette nähtud vaidluse kohtuvälise lahendamise korda, millelel kostja esindaja on oma vastuses viidanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 51,13 eurot (800 krooni). TsMS § 428 lg.1 p.3, viitega § 429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja esindaja on kinnitanud enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.