Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-10-3934

ASJAOLUD

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) esitas Harju Maakohtule hagi OÜ A ja MSvastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid EGOÜ (AS-i Hansa Liising Eesti õiguseelneja) ja A OÜ (Kostja 1) liisinglepingu (Lisa 1), mille esemeks oli Chrysler Sebring LE, 2.0, ehitusaasta: 2005 (Vara). Lepingust 1 tulenevalt andis Hageja Vara Lepingu 1 perioodiks ( kuni 20.04.2008) (Lisa 2) Kostja 1 valdusesse ja kasutusse (Lisa 4) ning Lepingu 1 üldtingimuste (Lisa 3) punkti 1.3 kohaselt kohustus Kostja 1 tasuma Hagejale selle eest Lepingus 1 sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu 1 lisaks olevale maksegraafikule (Lisa 2). Intressimäär oli sätestatud Lepingu 1 punktis 2.1 (5,9%) (Lisa 1). 08.09.2008 saatis Hageja Kostjale 1 kirja Lepingu 1 lõppemise kohta 20.04.2008, mille kohaselt oli Kostjal 1 kohustus informeerida Hagejat Vara väljaostu eesõiguse kasutamise soovist 3 kuud enne Lepingi 1 tähtaja lõppemist või tagastada Vara peale Lepingu 1 tähtaja lõppemist Hagejale. Kostja 1 ei ole täitnud Lepingust 1 tulenevaid kohustusi s.t. teavitanud Vara väljaostu kasutamise soovist ega tagastanud Vara. Hageja palus 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest hüvitada Hagejale Vara jääkmaksumus summas 103 603,96 Eesti krooni. Kostjale 1 saadetud kirja võttis vastu 10.09.2008 RS– administraator (Lisa 6). 31.10.2008 tagastati Vara üleandmise-vastuvõtmiakti alusel ning anti võõrandamiseks üle SAASile (Lisa ). Vara tagastamisel tuvastati järgmised visuaalsed puudused: kerel kergkriimdefektid, ilukilbid erinevad (mitte originaalid), ees stangel olev margilogo lahti, tagastangel kriimdefektid (lisa 7). SAAS esitas Hagejale osutatud teenuste (Vara müügieelne tehniline ülevaatus, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu) eest arved nr 282603399 ja nr 292602383 kokku summas 2 734,54 Eesti krooni (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 8). 02.06.2009 õnnestus Vara võõrandada hinnaga 46 694,92 Eesti krooni (käibemaksuta, Lisa 9). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Lepingu 1 üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, võõrandab Vara Lepingu tähtaja möödumise tõttu , on Kostja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara 1 valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. Hageja Lepingust 1 tulenev nõue Kostja 1 ja 2 vastu on 90 534,50 Eesti krooni, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 87 799,96 Eesti krooni (käibemaksuta), ja Vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 2 734,54 Eesti krooni (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 46 694,92 Eesti krooni (käibemaksuta). 90 534,50 – 46 694,92 = 43 839,58 Eesti krooni (Lisa 14). 04.08.2009 saatis Hageja Kostjale 1 kirja koos nõude kalkulatsiooniga , milles informeeris Kostjat 1 Vara võõrandamisest ja asjaolust, et Vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kõiki 2/ 5

2-10-3934 nõudeid (s.h. Vara jääkmaksumus ja Vara tagastamise ja realiseerimise kulud) ning võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal 1 võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus Hageja Kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Kostjale 1 saadetud kirja võttis vastu KK06.08.2009. Kostja 1 võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud. (Lisa 10). sõlmisid Hageja ja MS(Kostja 2) käenduslepingu (Lisa 5, Käendusleping), mille alusel võttis Kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt A OÜ liisinglepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine summa 269 118,23 EEK (kahesaja kuuekümne üheksa tuhande ühesaja kaheksateistkümne krooni ja 23 sendi) ulatuses. Käenduslepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on tutvunud liisinglepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. 09.08.2010 saatis Hageja Kostjale 2 nõude käenduskohustuse täitmise kohta. Kostja 2 ei läinud saadetud kirjale postkontorisse järgi (Lisa 11). Tulenevalt eeltoodust on Kostjatel kohustus hüvitada Hagejale kokku 43 839,58 Eesti krooni. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagi ei tunnista ja leiab, et vara realiseerimise hetkel oli vara turuväärtus suurem, kui realiseerimisel saadud summa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et sõlmisid hageja õiguseelneja ja kostja 1 liisinglepingu, mille esemeks oli Chrysler Sebring LE, 2.0, ehitusaasta: 2005. sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt A OÜ liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmine summa 269 118,23 EEK ulatuses. Liisinglepingust tulenevalt andis hageja vara lepingu perioodiks ( kuni 20.04.2008) kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale selle eest makseid. 08.09.2008 saatis hageja kostjale 1 kirja lepingu lõppemise kohta 20.04.2008, mille kohaselt oli kostjal 1 kohustus informeerida hagejat vara väljaostu eesõiguse kasutamise soovist 3 kuud enne lepingi tähtaja lõppemist või tagastada vara peale lepingu tähtaja lõppemist hagejale. kostja 1 ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi s.t. teavitanud vara väljaostu kasutamise soovist ega tagastanud vara tähtaegselt. 31.10.2008 tagastati Vara üleandmise-vastuvõtmisakti alusel ning anti võõrandamiseks üle SAAS-ile. SAAS esitas hagejale osutatud teenuste (Vara müügieelne tehniline ülevaatus, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu) eest arved kokku summas 2 734,54 Eesti krooni (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud. 02.06.2009 õnnestus Vara võõrandada hinnaga 46 694,92 Eesti krooni (käibemaksuta). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Hageja palub välja mõista kahju, mis koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta) kokku summas 43 839,58 Eesti krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas vara tagastamise hetkel oli vara turuväärtus suurem, kui realiseerimisel saadud summa. Pooled on sõlminud liisinglepingu (VÕS § 361). Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3 kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 p-s 18, et lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane 3/ 5

2-10-3934 ei saa mõjutada müügiprotsessi. Kuna üldtingimuste p 5.17 kohaselt kõrvutatakse vara jääkmaksumusega vara võõrandamisest saadud summat, sõltumata sellest, millise hinnaga vara võõrandati ning kuidas võõrandamisprotsess oli kujundatud ja kaua see kestab, võimaldab see oluliselt kahjustada teise poole huvisid ja jätta tema vastu esitatavate nõuete suuruse määramise sisuliselt liisinguandja otsustada. Selliselt vastab see tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p-le 5, kuna liisingulepingut rikkunud liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse VÕS § 44 kohaselt ka mõlemapoolselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus selgitas oma otsuses tsiviilasjas nr 3-21-118-08 p-s 21, et kuna lahendatavas asjas ei olnud pooled tõendanud, kuidas mõjutas auto väärtust konkreetse auto seisund, siis tuleb lahendatavas asjas lähtuda sõiduki väärtuse määramisel sõiduki müügihinnast. Seega võib teha järelduse, et sõiduki väärtuseks tuleb lugeda hindamise hetke või sellele lähedase hetke turutingimustes kujunenud müügihind kui sõiduki seisundist ja sarnaste sõidukite keskmisest müügihinnast ei tulene teisiti. Kohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt ei kehti pooltevahelistes suhetes liisinglepingu üldtingimuste p 7.4.1, mis ei võimalda arvesse võtta liisingueseme väärtust tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 1 ja lg 3 kohaselt peab hageja tõendama sõiduki väärtust sõiduki tagastamise hetkel 31.10.2008. Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis sõiduki müügiks käsunduslepingu sõidukite müügil pikaajalist kogemust omava SAAS-ga, kes seadis sõiduki müügiks vajalikku korda ja müüs sõidukit turul sel ajal tavalisel viisil. 02.06.2009 õnnestus Vara võõrandada hinnaga 46 694,92 Eesti krooni (käibemaksuta). Arvestades 2008 aasta II pooles toimunud kasutatud sõidukite turu hinnalangust, ei saa auto müügiperioodi pidada ebamõistlikult pikaks. Seega on sõiduk müüdud tavapärastel turutingimustel ning sõiduki müügihind ongi eelduslikult sõiduki väärtus. Kohus loeb sõiduki väärtuseks tagastamise hetkel 46 694,92 Eesti krooni (käibemaksuta). Et hageja on tõendanud eeldused selleks, et pidada sõiduki väärtuseks 30.08.2008 seisuga sõiduki müügihinda, peab kostja tõendama, et sõiduki väärtus oli hindamiskuupäeval tegelikult teistsugune. Selleks pidi kostja TsMS § 230 lg 1 kohaselt esitama tõendeid sõiduki väärtuse kohta, kuid kostja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et vara realiseerimise hetkel oli vara turuväärtus suurem, kui realiseerimisel saadud summa. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud teiste müügikahju eelduste osas ja kohus loeb need omaks võetuks TsMS 230 lg 4 kohaselt. Vaidlust ei ole selles, et vara jääkmaksumus lepingu üles ütlemisel oli 87 799,96 Eesti krooni (käibemaksuta) ja et hageja on kandnud vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulusid summas 2 734,54 Eesti krooni (käibemaksuta). Vara väärtus tagastamise hetkel oli 46 694,92 Eesti krooni (käibemaksuta), seega on hageja müügikahjuks VÕS § 367 lg 1 alusel 90 534,50 – 46 694,92 = 43 839,58 Eesti krooni ehk 2801,86 eurot, mis tuleb kostjalt 1 välja mõista. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus mõistab kostjat 1 välja viivise põhivõla 2801,86 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest 02.08.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 21.04.2011 261 päeva eest 2801,86*0,0025*261=1828,21 eurot ning alates 21.04.2011 põhivõla tasumata osalt määras 0,25 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Vaidlust ei ole selles, et kostja 2 on sõlminud hagejaga käenduslepingu, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt A OÜ liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmine 4/ 5

2-10-3934 summa 269 118,23 EEK ulatuses. Kohus mõistab VÕS § 142 lg 1 alusel võlgnevuse välja kostjatelt solidaarselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

5/ 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.