Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-10-41040

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja - Swedbank AS (endise ärinimega A. S. H. ) ja U. S. ) 22.05.2006 laenulepingu nr 06-077444-EL, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 34 247l eurot, mis konverteerituna Eesti Panga ametliku kursi alusel moodustab 535 849,x krooni, intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,65% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga x.05.2028. Laenusumma tagasimaksete ja intressi maksete tasumise tähtpäevaks määrati laenulepinguga iga kuu x. kuupäev. Laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks oli korteri asukohaga xxxxxx xxx-xxx xxxxx, ost. 0x.x.2006. a sõlmisid hageja ja laenusaaja nimetatud laenulepingule lisa nr x, millega muudeti laenusumma tagasimaksete alguskuupäeva. Laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek hageja kasuks summas 700 000 krooni korteriomandile (registriosa nr 953903) asukohaga xxxxxx xxx-xxx xxxxx linn (laenulepingu punkt 2.x). x.04.2007. a suri laenusaaja ning viimase pärandi võttis vastu R. S. ). Vastavalt notariaalaktile kuulus pärandvara hulka korteriomand asukohaga xxxxxx xxx-xxx xxxxx ja laenukohustused A. S. S. . Vastavalt laenulepingu punktile x.x on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja ei täida kohaselt varalisi kohustusi (s.h on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest) või ei tasu viivist.

2 (6)

2-10-41040

Kostja ei täitnud laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt alates 25.06.2008. a. Hageja saatis kostjale x.09.2008. a teatise võlgnevuse kohta, hoiatades samas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 26.09.2008. a ütleb hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ning on sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks alustama täitemenetlust. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja laenulepingu 06.x.2008. a ennetähtaegselt üles. 22.x.2008. a esitas hageja kohtutäitur O. K. algatamise avalduse laenulepingut tagava korteriomandi asukohaga xxxxxx xxx-xxx xxxxx suhtes. Korteriomand võõrandati 06.04.20x. a kohtutäituri kontrolli all toimunud müügi raames hinnaga 278 000 krooni, millest laekus laenulepingust tulenevate võlgnevuste katteks 246 565,54 krooni. Vastavalt laenulepingu punktile x.x on laenusaaja kohustatud kindlustama tagatisega koormatud vara. Nimetatud kohustuse täitmise eesmärgil sõlmis kostja hagejaga laenulepingu kindlustusleppe, millega kostja andis hagejale õiguse sõlmida kindlustusleping AS-ga H. V. nimega Swedbank xxxxxxxxxxxxxx xx) kindlustusleppes ja laenulepingus toodud tingimustel. Pooled leppisid kokku, et kindlustusmakseid tasub kindlustusandjale hageja. Kostja hüvitab hagejale kindlustusmaksed igakuiste kindlustuse sertifikaadis nimetatud osamaksetena laenulepingust tulenevatel laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel. Kostja ei hüvitanud kindlustusmakseid hagejale alates x.02.2008. a. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt laenulepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, siis nõuab hageja kostjalt kokku 357 5x krooni väljamõistmist, millest on laenu võlgnevus 265 x,06 krooni, intressivõlgnevus x 606,70 krooni, viivis laenuosalt seisuga 23.07.20x. a 75 388,45 krooni, kindlustuse võlgnevus x krooni, viivis kindlustuse võlgnevuselt seisuga 23.07.20x. a x,06 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § x lõike x teises lauses ettenähtud ulatuses alates 24.07.20x. a kuni põhinõude – 266 392,06 krooni - tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 27500 krooni, väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 05.x.20x. a (tl 24), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl x-2).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg x kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

3 (6)

2-10-41040 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 05.x.20x. a (tl 24). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 3x lg x ja § 3x lg x alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg x alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 25. novembriks 20x) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des x-3 ja lg-s 5x sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 396 lg x kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg x järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pärimisseaduse (kehtis kuni 3x.x.2008) § x lg x sätestas, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. VÕS § 76 lg x sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg x sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § x lg x p x kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § x lg x kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § x lg x p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § x lg x teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg x sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

4 (6)

2-10-41040 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta x. jaanuari ja x. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 396 lg x kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg x järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pärimisseaduse (kehtis kuni 3x.x.2008) § x lg x sätestas, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 0x.0x.20x. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on x EUR=x,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need x,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust ja kindlustusleppest tulenev võlgnevus 22 849,05 eurot (357 5x krooni), millest laenuosa võlgnevus on x,67 eurot (265 x,06 krooni), intressivõlgnevus 997,45 eurot (x 606,70 krooni), viivis laenuosalt seisuga 23.07.20x. a 48x,20 eurot (75 388,45 krooni), kindlustuse võlgnevus 76,89 eurot (x krooni), viivis kindlustuse võlgnevuselt seisuga 23.07.20x. a 7,86 eurot (x,06 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt – x 025,56 eurot (x,67 + 76,89) - VÕS § lx lg x teises lauses sätestatud määras alates 24.07.20x. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis x,56 eurot), siis mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 24.07.20x. a VÕS § lx lg x teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui x,50 (x,56 - 48x,20 - 7,86) eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § x lg x ja § x lg-te x, 2 kohaselt on x,56 eurot (ehk 266 392,06 krooni). TsMS § x lõigete x ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

5 (6)

2-10-41040 Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § x lg x ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le x lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-4) taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 27500 krooni väljamõistmist, mis on tasutud 25.08.20x. a hagiavalduse esitamisel (tl 2x). TsMS § x lg x kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – x,57 euro (ehk 27500 krooni) väljamõistmise osas. Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 468 lg x p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.