Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr.2-11-12974

KOHTUMÄÄRUS

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja

21.aprill 2011. a.; Valga Kohtumaja

koht Tsiviilasja number

2-11-12974

Tsiviilasi

X OÜ hagi R. P. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja : X OÜ (registrikood xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja : juhatuse liige R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Kostja : R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx). Kirjalik menetlus

esindajad

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 2, § 463-466, kohus m ä ä r a s: Jätta menetlusse võtmata X OÜ hagi R. P. vastu 127,82 euro nõudes. Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebe kord ja tähtajad Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

X OÜ esitas 22.03.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse juhatuse liikme R. P. vastu 127,82 euro nõudes.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Hageja on esitanud hagi olukorras, kus ta esindab hagejat X OÜ-d juhatuse liikmena (R.P. on juhatuse ainuliige) ning samaaegselt ka kostjat. VÕS § 206 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kokkulangemise tagajärjeks on võlasuhte täielik lõppemine. Kohtu hinnangul on võlasuhe hageja ja kostja vahel lõppenud võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tagajärjel, mistõttu hagiga ei ole kahju hüvitamise eesmärki võimalik saavutada. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Kuna hageja on antud juhul nii võlgnik kui ka võlausaldaja, eksisteerib paratamatult kahest rolli täites huvide konflikt. Lisaks selgitab kohus, et hagi, mille eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude rahuldamine olukorras, kus hageja ja kostja on ühes samas isikus kahju tekitajana ja hüvitisnõude esitajana ei ole ka VÕS § 7 kohaselt mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt aktsepteeritav.