2-10-27050
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20.aprill 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-27050
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
1 500,93 eurot Marfin Pank Eesti AS hagi J. L. vastu 1 892, 02 euro nõudes. hageja Marfin Pank Eesti AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Pärnu mnt 12 Tallinn; kostja J. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
rahuldada Marfin Pank Eesti AS hagi J. L. vastu. Välja mõista J. L. Marfin Pank Eesti AS kasuks 1 892 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot ja 02 senti. Välja mõista J. L. Marfin Pank Eesti AS kasuks viivis 16 % aastas põhinõudelt, so 1 405, 70 eurolt, alates 02.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Marfin Pank Eesti AS menetluskulud jätta J. L. kanda. Välja mõista J. L. Marfin Pank Eesti AS kasuks menetluskulu 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot ja 95 senti. Edasikaebamise kord Marfin Pank Eesti AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 23-26), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Veski 3-1 Antsla linn Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud märkusega „hoiutähtaja möödumisel“(tl 29, 30). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Võrumaa Antsla vald Antsla linn Veski 3-1 (tl 22). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela J. L. aadressil Veski 3-1 Antsla linn Võrumaa ja elab Soome Vabariigis, kuid täpsemat aadressi teada ei ole (tl 32). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on J. L. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati märtsis 2008.a. (tl 33). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 11.veebruaril 2011 (tl 48). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Marfin Pank Eesti AS ja kostja 28.03 2008 laenulepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 28 000 krooni tagastamise tähtajaga 19.04.2010. Vastavalt laenulepingu p-le 20 on viivise määraks intressi määr 16% aastas.
2 (4)
Seisuga 02.juuni 2010 on laenulepingust tulenev kostja võlgnevus hageja ees laenu põhiosas summas 21 994, 42 krooni; tasumata intresside osas summas 1 039, 36 krooni ja viivis võlgnetava aja eest summas 5 079, 86 krooni ja tekkinud kahju kantud postikulude ja tasutud riigilõivude osas summas 1 490 krooni. Neil asjaoludel nõuab Marfin Pank Eesti AS hagis VÕS §-de 101; 113 alusel J. L. vastu 29 603, 64 krooni tasumist ning tulenevalt TsMS § 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista viivis 16% aastas põhivõlgnevuselt summas 21 994, 42 kroonilt arvates 02.juunist 2010 kuni kohustuse täitmiseni. VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus põhi ja kõrvalnõuete osas kokku 29 603, 64 krooni, so 1 892, 02 eurot ning viivis 16 % aastas põhinõudelt 21 994, 42 kroonilt, so 1 405, 70 eurolt, alates 02.juunist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni ning tasutud riigilõiv 100 krooni menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest ( tl 53). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt J. L. välja mõista
3 (4)
Marfin Pank Eesti AS kasuks menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 5 000 krooni, so 319, 56 eurot ja riigilõiv 100 krooni, so 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega tuleb kostjalt kokku välja mõista menetluskulu 325, 95 eurot.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.