20. aprill 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-37729
Tsiviilasi
OÜ F (pankrotis) hagi DCOÜ vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
22 479,90 eurot (351 734 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ F (pankrotis; registrikood XXX, asukoht XX), esindajad pankrotihaldur Tarvo Lindma (Maria Mägi Advokaadibüroo, Narva mnt 5, 10117 Tallinn) ja pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid OÜ, Lauteri 7-12, 10145 Tallinn) Kostja DCOÜ (registrikood XXX, asukoht XX), lepinguline esindaja advokaat Teele Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14 ,10128 Tallinn)
Kohtustungi toimumise aeg
15.03.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja pankrotihaldur Tarvo Lindma Kostja lepinguline esindaja advokaat Teele Viilup
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista DCOÜ-lt võlgnevus 19 173,49 (üheksateist tuhat ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 49 senti) eurot (300 000 krooni) OÜ F (pankrotis) kasuks.
3.Välja mõista DCOÜ-lt intress 1 653,20 (üks tuhat kuussada viiskümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot (25 867 krooni) OÜ F (pankrotis) kasuks.
4.Välja mõista DCOÜ-lt viivis 20 826,70 (kakskümmend tuhat kaheksasada kakskümmend kuus eurot ja 70 senti) eurot (325 867 krooni) OÜ F (pankrotis) kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista DCOÜ-lt menetluskulud täies ulatuses (100%) OÜ F (pankrotis) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-09-37729 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja on perioodil 16.05.2007 kuni 11.01.2008 sõlminud 8 laenulepingut kokku summas 15 860 000 krooni (tl 10-50). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 19 173,49 eurot (300 000 krooni), intressi 1 653,20 eurot (25 867 krooni) ja viivised 20 826,70 eurot (325 867 krooni) ning menetluskulud või alternatiivnõudena palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadu 19 173,49 eurot (300 000 krooni), viivised 1 340,83 eurot (20 979,45 krooni) ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1.
3.Hageja selgitab, et 23.01.2008 kinnitas kostja laenude ja laenuintresside saldot seisuga 31.12.2007 (tl 51). Kostja ei ole käesoleva ajani oma kohustusi täitnud ega laene lepingutega ette nähtud tingimustel ja tähtajaks hagejale tagastanud. 25.10.2008 edastas hageja kostjale kirja, millega andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja tegi kostjale pankrotihoiatuse. Kostja sai kirja kätte 30.10.2008 (tl 52-53). 01.12.2008 esitas hageja avalduse kostja pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks (tl 62). Kostja pankrotiavaldust ei tunnistanud ning märkis, et laenulepingute tegelik eesmärk oli hagejale kuuluva kinnistu XXX, Tallinn detailplaneeringute koostamise ja projektijuhtimise kulude katmine ja hageja pangapoolse finantseerimise tagamine (tl 56-61). Harju Maakohus jättis 27.03.2009 kohtumäärusega pankrotiavalduse rahuldamata (tl 62-64) ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2009 kohtumäärusega Harju Maakohtu kohtumääruse muutmata (tl 65-68). Hageja märgib, et kostja ei ole hageja huvides teinud mitte ühtegi kulutust XXX, Tallinn detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmiseks ega hageja panga poolse finantseerimise tagamiseks (tl 69-75).
4.Kuna kostjal faktiliselt majandustegevus puudub, siis palub hageja kostjalt välja mõista 11.01.2008 sõlmitud laenulepingu alusel antud laenu 300 000 krooni koos intresside ja viivistega.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et sõltumata 11.01.2008 laenulepingu ja 23.11.2008 saldokinnituse näilikkusest, on vastuvaidlematu fakt see, et hageja on kostjale üle kandnud laenulepingus näidatud summa 300 000 krooni. Kui laenuleping ja saldokinnitus on tühine, siis on hageja nimetatud summa omandanud alusetult ja kohustatud selle tagastama VÕS § 1027 ja 1028 lg.1 alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata.
7.Hagejal puuduvad sissenõutavaks muutunud nõuded kostja vastu. 11.01.2008 poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegemist näiliku tehinguga. Näilik on 23.01.2008 sõlmitud saldokinnitus, milline vormistati poolte vahel üksnes pangapoolse finantseerimise tagamiseks, mida tõendab ka hageja seadusliku esindaja S H poolt 22.08.2008 Sampo Panga laenuhaldurile R P saadetud e-kiri (tl 116), milles hageja kirjeldab hageja poolt sõlmitud laenulepingute tegelikku sisu ning kirjutab muuhulgas, et: „kokkuleppeliselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena, kuid on kokkulepe, et kui suudetakse detailplaneering kehtestada, siis antud laenud tasaarveldatakse müügist saadava tulu arvelt. Selline variant tagab F garanteeritud tulemuse või siis kui
2-09-37729 detailplaneeringu kehtestamist ei toimuks (mis nüüdseks on küll välistatud) nõudeõiguse nende ettevõtete vastu“. Nimetatud e-kirja saatis hageja seaduslik esindaja vastusena R P järelpärimisele hageja lühiajaliste nõuete kohta 2007 aruandes, kust nähtusid juba näilike laenulepingute alusel tehtud väljamaksed (tl 117). Hageja ei ole esitanud kõnealuse tõendiga seoses vastuväiteid, hageja seaduslik esindaja on ise kinnitanud kostja poolt esitatud väidete tõepärasust.
8.Kostja selgitab, et 30.05.2007 sõlmisid poolte juhatuse liikmed koostöökokkuleppe, millega pooled leppisid kokku ühistegevuses seoses XXX, Tallinn asuva kinnistu detailplaneeringu algatamise, kinnitamise ja kinnistu arendamisega (tl 118-119). Kokkuleppe kohaselt pidi I. R organiseerima S. H ülesandel vajalikud nõusolekud Linnavalitsusest eesmärgiga saavutada XXX, Tallinn asuva kinnistu detailplaneeringu kehtestamine 2009 jooksul (tl 121-123). Ülesannete täitmiseks andis S. H I. R volikirja (tl 124-126), mida uuendati 10.03.2008 (tl 127). Osutatud teenuste eest kohustus S. H maksma I. R tasu, mis vastaks 15% kogu S. H omandis olevast kinnisvarast asukohaga XXX, Tallinn. Kõnealune kokkulepe tasu kohta oli ka näilike laenulepingute sõlmimise eelduseks, kuna S. H kinnitas enda kohustusi I. R ees, mis teoreetiliselt oleks pidanud välistama pahatahtlike nõuete esitamise S. H poolt vastavate lepingute alusel. Eelkirjeldatud kokkulepet I. R kinnitas S. H veelkord 05.03.2008 kinnituskirjas (tl 128-129). Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele tasus hageja I. R viimase poolt osutatud teenuste eest XXX, Tallinn asuva kinnistu arendamisel etappide kaupa ning üheks tasustamise viisiks oli I. R seotud äriühingutega näilike laenulepingute sõlmimine, kusjuures tasu vormistati näilikult laenudena üksnes raamatupidamislikel põhjustel. Kokkuleppe 15%-lise tasu rahaline ekvivalent kokkuleppe sõlmimise hetkel oli 58 050 000 krooni, milline summa kanti olulises osas näilike laenulepingute alusel I. R seotud äriühingute arvele. Kostja arvele kanti kirjeldatud skeemi alusel 8 350 000 krooni. Juhul, kui XXX, Tallinn kinnistu detailplaneering oleks vastavalt kokkuleppele kinnitatud, oleks I. R kuuluv tasu moodustanud 15% eeldatavast turuväärtusest ehk 91 200 000 krooni.
9.Lisaks igapäevasele teenuste osutamisele hagejale detailplaneeringu menetlemisega seonduvalt, kandis I. R ka jooksvaid kulusid seoses projektijuhtimisega, mida muuhulgas kinnitab FIE AP poolt OÜ-le P esitatud arve nr 77 summas 30 000 krooni (tl 135), mille I. R tasus sularahas oma isiklikest vahenditest. Samuti kinnitab kulude kandmist I. R poolt hageja nimel L V poolt 09.05.2008 saadetud e-kirja ärakiri (tl 136), kus L. V kinnitab, et arve XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu menetlemisega seotud teenuste eest esitatakse I. R ning L. V 15.09.2009 e-kirja ärakiri K AS kuludega seonduvalt (tl 137-139).
10.Poolte vahel sõlmitud laenulepingute tegelik eesmärk oli XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmine ja hageja panga poolse finantseerimise tagamine. Tegemist oli nn raamatupidamislike laenulepingutega, milles fikseeritud summad pooled vastavalt kokkuleppele pärast tellitud tööde teostamise lõppu, detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistu müüki nö tasaarvestama pidid. I. R tegeles aktiivselt hageja pangapoolse finantseerimise organiseerimisega, mida tõendab Sampo Panga poolt I. R 12.08.2008 saadetud e-kiri (tl 140), mis veelkord kinnitab S. H poolt avaldatud informatsiooni vasturääkivust, mille eesmärk on moonutada tegelikke asjaolusid.
11.Kostja märgib, et hagiavaldusele lisatud kirjad AS-lt PE, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt ja K AS-lt, ei tõenda hageja poolt hagiavalduses esitatud väited. Kostja märgib, et kõik küsimused XXX, Tallinn detailplaneeringuga seonduvalt, mis omasid puutumust nii AS-ga PE, K AS-ga, TLA, APOÜ-ga ja SPAS-ga olid vahetult seotud I. R ja temaga seotud äriühingutega (tl 141-153) ning S. H l oli vastavates läbirääkimistes passiivne roll. Samuti kõik läbirääkimised detailplaneeringu menetlusetappide kuludega seoses toimusid läbi I. R (tl 155-166).
12.Kostja selgitab, et projektijuhtimisteenuse osutamise efektiivseks teostamiseks moodustas I. R töögrupi, kuhu kuulus I. R projekti üldjuhina, kelle ülesandeks oli XXX, Tallinn asuva kinnistu arendamise finantseerimise organiseerimine ja tagamine, võimalike tulevaste ostjate leidmine ja kogu töögrupi juhtimine ning hageja esindamine XXX, Tallinn asuva kinnistu detailplaneeringu menetlemise kõikides protsessides. Lisaks kuulusid I. R poolt moodustatud
2-09-37729 töögruppi L. V projektijuhi abina, kelle ülesandeks oli muuhulgas igapäevane suhtlemine AS-ga PE, APOÜ-ga, TLA, Keskkonnateenistusega, Maa-Ametiga, Transpordiametiga ja teiste detailplaneeringu menetlemise seisukohast vajalike organite ja isikutega, MLja MM. S. H oli töögrupi moodustamisest ja tegevusest teadlik ning ei ole esitanud mistahes vastuväiteid või etteheiteid I. R tegevusega seonduvalt hageja esindamisel XXX, Tallinn kinnistu arendamise ja detailplaneeringu menetlemisega seonduvalt.
13.Hageja on esitanud kohtule mitmeid pankrotiavaldusi erinevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu tuginedes kirjeldatud näilikele tehingutele ning kohtud on leidnud, et pankrotiavalduste alusel, mille aluseks on analoogsed laenulepingud, ei ole võimalik pankrotimenetlust algatada. Analoogsetes vaidlustes on kõik võlgnikud väljatoonud asjaolu, et hagejaga sõlmitud laenulepingute näol oli tegemist näilike tehingutega, mille tegelik eesmärk oli XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmine ja hageja panga poolse finantseerimise tagamine ning et tegemist oli nn raamatupidamisliku laenulepinguga, mis pärast tellitud tööde teostamise lõppu ja kinnistu müüki pidi tasaarvestatama (tl 167-202). Harju Maakohtu 23.03.2009 kohtumääruses (tl 179) leidis kohus, et S. H 22.08.2008 e-kirjast R P Sampo pangas võib teha järelduse, et laenulepingud on teeseldud, kuna ülekantud summad ei olnud kavandatud laenuna, vaid vormistatud sellistena, et teenuste eest ettemaksu varjata. Seega on Harju Maakohus sisuliselt juba lugenud tõendatuks, et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu ning poolte vahel sõlmitud laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega.
14.Kuigi kostja nõuet ei tunnista, peab kostja siiski selgus huvide vajalikuks lisada, et hageja poolt hagiavalduses esitatud viivisnõue on ebamõistlikult suur. Hageja viivisnõue on suurem kui põhinõue. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et viivisnõue ei saa olla suurem kui põhinõue. Lisaks on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-100-07 leidnud, et asjaolu, et laenuleping on kehtiv, ei välista, et hageja on kostjalt laenu sissenõudmisel rikkunud hea usu põhimõtet, mis võib olla aluseks viivisenõude osalisele või täielikule rahuldamata jätmisele. Väidetav hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta lepingu kehtivust. Isiku võimalik hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine kohustuse täitmise nõudmisel, ei ole aluseks keelduda laenu tagasimaksmisest. Hageja on tunnistanud, et laenulepingutes fikseeritud summad on laenudena välja makstud üksnes kokkuleppeliselt ning et vastavad summad tasaarvestatakse müügist saadava tulu arvelt. Hoolimata pooltevahelisest kokkuleppest on hageja asunud oma õigusi kuritarvitama ning asunud sisse nõudma võlgnevusi, mille aluseks on näilik tehing. Kirjeldatud olukorras on täielikult meelevaldne viivisnõude esitamine ning isegi kui teoreetiliselt asuda seisukohale, et hagejal oleks nõue kostja vastu, tuleb kostja hinnangul ka sel juhul jätta hageja viivisnõue täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud vande all üle hageja juhatuse liikme S.H , tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Kohus on tuvastanud, et: 16.05.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 16/05/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 900 000 krooni, intressiga perioodi 16.05.2007-15.08.2008 eest 4,55% + 6 kuu Euribor aastas, tähtajaga 15.08.2008 ning leppetrahviga tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 10-13). Laenusumma on kostjale 16.05.2007 üle kantud (tl 14). 29.06.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 29/06/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 4 100 000 krooni, intressiga perioodi 29.06.2007-15.08.2008 eest 4,21% + 6 kuu Euribor aastas, tähtajaga 15.08.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 15-18). Laenusumma on kostjale 29.06.2007 üle kantud (tl 19). 09.07.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 9/07/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 1 260 000 krooni, intressiga perioodi 09.07.2007-15.08.2008 eest 4,21% + 6 kuu Euribor aastas, tähtajaga 15.08.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas
2-09-37729 (tl 20-23). Laenusumma on kostjale üle kantud 09.07.2007 (tl 24). 11.07.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 11/07/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 1 500 000 krooni, intressiga perioodi 11.07.2007-15.08.2008 eest 4,22% + 6 kuu Euribor aastas, tähtajaga 15.08.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 25-28). Laensumma on kostjale 11.07.2007 üle kantud (tl 29). 10.08.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 10/08/I ja 20.02.2008 laenulepingu muutmise lepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 3 500 000 krooni, intressiga perioodi 10.08.2007-20.02.2008 9% aastas ja alates 20.02.2008-15.08.2008 10,27% aastas, tähtajaga 15.08.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 30-34). Laenusumma on kostjale 10.08.2007 üle kantud (tl 35). 20.12.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 20/12/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 2 300 000 krooni, intressiga perioodi 20.12.2007-20.06.2008 eest 19,35% aastas, tähtajaga 20.06.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 36-39). Laenusumma on kostjale 20.12.2007 üle kantud (tl 40). 08.01.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 08/01/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 2 000 000 krooni, intressiga perioodi 08.01.2008-20.06.2008 eest 19,4% aastas, tähtajaga 20.06.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 41-44). Laenusumma on kostjale 08.01.2008 üle kantud (tl 45). 11.01.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 11/01/I, mille kohaselt laenas hageja kostjale 300 000 krooni, intressiga perioodi 11.01.2008-20.06.2008 eest 19,4% aastas, tähtajaga 20.06.2008 ning viivisega tähtaegselt tasumata summadelt 0,5% päevas (tl 46-49). Laenusumma on kostjale 11.01.2008 üle kantud (tl 50). 23.01.2008 kinnitas kostja laenude ja laenuintresside saldot seisuga 31.12.2007 (tl 51). Hageja palub kostjalt välja mõista 11.01.2008 sõlmitud laenulepingu alusel antud laenu 300 000 krooni koos intresside ja viivistega.
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus saadud rahasumma tagastada. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna tegemist on näilike tehingutega. Poolte vahel sõlmitud laenulepingute tegelik eesmärk oli XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmine ja hageja panga poolse finantseerimise tagamine. Pooled pidid vastavalt kokkuleppele saadud summad pärast Nõlva tn 9 detailplaneeringu kehtestamist tasaarvestama.
19.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. P. V , I. K , V. K , M. K „Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne“ on märgitud, et rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus, laenuandjal on samuti kohustus võimaldada laenusaajal laenuna saadud rahasummat kuni laenuperioodi lõpuni kasutada. Laenu väljamaksmise kohustus on laenuandja esmane põhikohustus. Laenu väljamaksmise kohustus on rahaline kohustus, mille täitmine toimub §des 91 ja 92 sätestatud viisil. Laenusumma väljamaksmine toimub reeglina vastava rahasumma ülekandmisega laenusaaja arveldusarvele. Laenusaaja põhikohustuseks on laenu tagasimaksmise kohustus. Nimetatud kohustuse tekkimise eeldusteks on laenulepingu kehtivus ja laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Laenu tagasimaksmise kohustus korrespondeerib laenuandjapoolsele laenu väljamaksmise kohustusele ning eksisteerib seega reeglina ka samas ulatuses, milles toimus laenusumma väljamaksmine. Laenu tagasimaksmise kohustus muutub reeglina sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Tähtajalise laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks tähtaja möödumisel. Laenu tagasimaksmise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub laenusaaja viivitusse, mille tagajärjel tekib laenuandjal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist, viivise suuruseks on kokkulepitud viivisemäär. Laenu tagasimaksmise kohustusega viivitamise korral viivitatud summalt viivise maksmine ei vabasta laenusaajalt sageli ka samalt summalt intressi maksmise kohustusest. Poolte vahel 11.01.2008 sõlmitud laenulepingu nr 11/01/I punktis 1.1.1 leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas EEK 300 000, mille laenusaaja kohustub laenuandjale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Punkti 1.1.2 kohaselt laenuandja annab laenusumma laenusaaja kasutusse ja käsutusse, kandes selle laenusaaja pangakontole nr
2-09-37729 221030823463 kolme tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. Punkti 1.2.1. järgi laenusaaja kohustub laenusumma tagastama ja maksmata intressid tasuma 20. juuni 2008. Punkti 1.3.1 alusel laenusaaja tasub laenusumma kasutamise eest laenuandjale intresse arvestusega 19,4% aastas. Vastavalt punktile 1.3.2 intressi arvestatakse laenusaaja kasutuses olevalt laenusumma tagasimaksmata osalt laenusumma laenuandja poolt laenusaaja kasutusse ja käsutusse andmise päevast kuni kogu laenusumma täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ka 360-päevasest aastast. Punkti 1.4.1 kohaselt laenusaaja tagastab laenuandjale laenusumma ühekordse maksena lepingu punktis 1.2.1 nimetatud päeval. Punkti 1.5.1 alusel juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja on kostjale laenu üle kandnud 11.01.2008 summas 300 000 krooni (tl 50). Seega on sõlmitud laenulepingul kõik laenulepingu tingimused olemas täidetud st laen on kostjale üle kantud ning laenu tagastamise tähtaeg on kokku lepitud. Kuna laenu tagastamise tähtaeg on saabunud 20.06.2008, siis on laen muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on laenu hagejale tagastanud.
20.Kostja on seisukohal, et 11.01.2008 laenulepingu ja 23.01.2008 saldokinnituse näol on tegemist näiliku tehinguga, mida kostja väitel kinnitab hageja juhatuse liikme S H 22.08.2008 saadetud ekiri, kus on kirjeldatud laenulepingute tegelikku sisu ja kirjutatud muuhulgas, et kokkuleppeliselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena, kuid on kokkulepe, et kui suudetakse detailplaneering kehtestada, siis antud laenud tasaarveldatakse müügist saadava tulu arvelt (tl 116). Poolte vahel sõlmitud laenulepingute tegelik eesmärk oli XXX, Tallinn kinnistu detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmine ja hageja panga poolse finantseerimise tagamine. Tegemist oli nn raamatupidamislike laenulepingutega, milles fikseeritud summad pooled vastavalt kokkuleppele pärast tellitud tööde teostamise lõppu, detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistu müüki nö tasaarvestama pidid. 30.05.2007 sõlmisid poolte juhatuse liikmed ka koostöökokkuleppe, millega pooled leppisid kokku ühistegevuses seoses XXX, Tallinn asuva kinnistu detailplaneeringu algatamise, kinnitamise ja kinnistu arendamisega (tl 118-119). Kokkuleppe kohaselt pidi I. R organiseerima S. H ülesandel vajalikud nõusolekud Linnavalitsusest eesmärgiga saavutada XXX, Tallinn asuva kinnistu detailplaneeringu kehtestamine 2009 jooksul (tl 121-123). Ülesannete täitmiseks andis S. H I. R ka volikirja (tl 124-126), mida uuendati 10.03.2008 (tl 127). Osutatud teenuste eest kohustus S. H maksma I. R tasu, mis vastaks 15% kogu S. H omandis olevast kinnisvarast asukohaga XXX, Tallinn, milline tasu kokkulepe oli ka näilike laenulepingute sõlmimise eelduseks. Kokkulepet I. R kinnitas S. H veelkord 05.03.2008 kinnituskirjas (tl 128129). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg 1 alusel näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist on näiliku tehinguga Mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oleks saadud raha kasutanud või kulutusi teinud hageja huvides, kohtule esitatud ei ole, see, et S. H on sõlminud I. R koostöölepingu ühistegevuseks kinnistu aadressil XXX detailplaneeringu algatamiseks, selle kinnitamiseks ning kinnistu arendamiseks (tl 118-119) ning, et hageja seaduslik esindaja on andnud I. R volikirja Eestis Tallinnas Paljassaare Sadama-alal kehtestatud struktuurplaani ning F OÜ-le kuuluva struktuurplaani osa aadressil Nõlva tn 9 presenteerimiseks ja tutvustamiseks koos sellega seonduvate materjalide üleandmisega (tl 124-126) ning volitanud I. R esindama finantsasutustes hagejaga seotud läbirääkimistel ja dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel (tl 127) ei tõenda, et kostjaga on sõlmitud näilik laenuleping ning, et kostja on kasutanud raha hageja huvides. Kohus leiab, et samuti ei tõenda 22.08.2008 e-kiri laenulepingu näilikust, kuna e-kirja viimasest lausest tuleneb, et juhul kui detailplaneeringut ei kehtestata on hagejal nõudeõigus laenu saanud ettevõtete vastu. Kohtule pole tõendeid esitatud, et detailplaneering on kehtestatud. Seega on realiseerunud e-kirjas märgitud risk, mis vastavalt kokkuleppele annaks hagejale nõudeõiguse laenusaajate vastu. Samuti ei muudaks laenulepinguid näilikeks asjaolu, kui laenulepingud sõlmiti sihtotstarbeliseks kasutuseks.
2-09-37729 Laenulepinguga võib piirata laenu kasutamise sihtotstarvet, kuid selle märkimata jätmine laenulepingusse ei ole muu tehingu varjamine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendatud ei ole laenulepingu näilikus ning, kuna laen on muutunud sissenõutavaks on kostjal kohustus saadud laenusumma tagastada.
21.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on jätnud hagejale tulenevalt 11.01.2008 sõlmitud laenulepingust tagastamata 19 173,49 eurot (300 000 krooni), mistõttu kuulub tagastamata laen kostjalt väljamõistmisele.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 1 653,20 eurot (25 867 krooni). VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid intressi suurusele. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
23.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 11.01.2008 sõlmitud laenulepingu punkti 1.5.1 alusel juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on olnud laenu tagastamisega viivituses seisuga 03.08.2009 409 päeva, millelt hageja on arvestanud viiviseid 613 500 krooni. Hageja on vähendanud viiviseid 20 826,70 euroni (325 867 krooni). Kostja hinnangul on hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtul puudub alus pidada viivisemäära ebamõistlikult üksnes seetõttu, et see kostja hinnangul on viivisemäär suur. Laenulepingu sõlmimisel on pooled pidanud viivisemäära mõistlikuks ja kohtul puudub alus asuda vastupidisele seisukohale. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oma õigusi kuritarvitaks, mistõttu puudub kohtul alus vähendada viivist ka sellel alusel. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka viivis summas 20 826,70 euroni (325 867 krooni).
24.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 19 173,49 eurot (300 000 krooni), intress 1 653,20 eurot (25 867 krooni) ja viivis 20 826,70 eurot (325 867 krooni). Menetluskulud
25.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult (100%) kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.