Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.aprill 2011.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-8636
Tsiviilasi
Korteriühistu Brest hagi AS Haabersti Maja vastu krooni põhivõla ja 1448.44 krooni viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Korteriühistu Brest, reg.kood 80015607, asukoht Rakvere Lai1/Tallinna 16, esindaja Monica Meristo
21 483.90
KOSTJA AS Haabersti Maja, reg.kood 10009284, asukoht Tallinn, Õismäe tee 46A; esindaja Heldur Nermann Suuline menetlus- istung 28.03.2011 Hagi hind- 1373.07 eurot (21 483.90 krooni)
Rahuldada KÜ Brest hagi ja välja mõista AS-lt Haabersti Maja põhivõla katteks 1373.07 / üks tuhat kolmsada seitsekümmend seitse 07/ eurot ja viivise katteks 92.57 / üheksakümmend kaks 57/ eurot. Menetluskulud Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).
Hageja nõuded Hagi kohaselt on kostja 28.07.2006 omandanud äripinnad hageja hallatavas elamus, millest tuleneb, et tal tuleb tasuda ka kõik haldamisega seotud kulutused. Seisuga 01.11.2009 moodustab kostja võlgnevus põhinõudena 21 843.90 krooni ja viiviste osas 1148.44 krooni. Kõik arved on kostja kätte saanud, kuid alates 06.05.2009 on maksnud vaid 5000 krooni, mis on koguvõlast maha arvestatud. KÜS § 15-1 nimetatud kulutuste eest peavad tasuma ka KÜ-sse kuuluvate mitteeluruumide omanikud. Kostjal on tasumata ka eelmise kohtulahendiga (Viru Maakohtu 30.06.2009 otsus nr. 2-08-10150) väljamõistetud võlg kogusummas 154 209.49 krooni. Kostja vastuses esitatud vastuväidetega hageja ei nõustu. Kostja vastuväited on analoogsed eelmises kohtuasjas esitatuga, mis jäeti tähelepanuta ja mille kohta tehtud otsus on jõustunud. Kütte eest tasumise metoodika, kord ja alused tehti selgeks juba eelmises kohtuasjas. Kostja nõue esitada teatud dokumente on pahatahtlik, tekitab hagejale liigseid kulutusi ja venitab asja menetlust. Kõigi algdokumentidega on kostjal olnud võimalus tutvuda vastava taotluse esitamisel raamatupidaja juures. Eksplikatsioon ja plaanid on kostjal olemas eelmise menetluse ajast Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses vaidlustab nõude osaliselt. Poolte vahel tekkisid lahkhelid kulude õiglasel arvestamisel ja jaotamisel ühistu liikmete vahel. Kulude jaotamise algdokumente hageja esitanud ei ole, mille tõttu kostja rakendas õiguskaitsevahendina arvete mittetasumist kuni kulude ühistu liikmete vahel õiglase ja seaduspärases jaotamises veendumiseni. Ühistu liikmena on tal õigus saada teavet ühistu tegevuse kohta, üheselt peab olema aru saada, millistel alustel on koostatud maksearved. Hageja teostas 2008 keskkütte omavolilise ümberehituse, mille tulemusel lülitati välja kostjale kuuluvates ruumides keskküte ja alustati alusetult kütte eest arvestamist 20% ulatuses kostja ruumidele suuruses 185,3m2. Kostjat ei ole sellistest keskkütte kulude arvestamisest hoiatatud ega ei ole esitatud selliste arvestamise korda. Soojusenergia kulu arvestuses tuleks lähtuda kõikide korterite vee soojendamiseks ja soojakütteks kulunud soojustarbimisega, mis on mõõdetud maja soojussõlmes paikneva soojusarvestusega. Kostja leiab, et hageja arvestus ei vasta Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale, mis on kinnitatud majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr. 86. Juhatuse 01.12.2009 protokoll nr.25 on kostjale esitamata ja see on õigustühine, kuna sellel puuduvad juhatuse liikmete allkirjad, samuti ei ole juhatuse otsus jõustunud, kuna otsus ei ole teatavaks tehtud kõikidele liikmetele. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. KÜ organite otsuste vaidlustamine Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 järgi on mittetulundusühingu kõrgemaks organiks selle liikmete üldkoosolek. MTÜS § 18 lg 2 kohaselt võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides
mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Korteriühistuseaduses ei ole piiritletud, millised küsimused elamu haldamisel kuuluvad ühistu üldkoosoleku ja millised juhatuse kompetentsi. KÜ Brest 09.04.2007 vastu võetud põhikirja p 4.3 vastab MTÜS § 18 lg 2 sätestatule: kõikides ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole seadusega või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse, otsustab üldkoosolek. Ühistu põhikirja p 2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks elamu majandamise sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras ning elamu ühiste kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Kostja väitel on korteriühistu 01.12.2009 juhatuse koosoleku protokoll õigustühine, kuna seal pole juhatuse liikme allkirjasid ja samuti ei ole juhatuse otsus jõustunud, kuna otsust ei ole teatavaks tehtud kõikidele liikmetele. Juriidilise isiku juhatuse otsuse vaidlustamise ja tühisuse tuvastamise protsessuaalne kord on sarnane nõukogu otsustega ( TsÜS § 44 lg.5) Tühisel ja vaidlustataval otsusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tühist otsust ei saa kinnitada. KÜ üldkoosoleku (mitte juhatuse ) otsuse vaidlustamine toimub KÜS § 13 lg.3 aluse hagi esitamisega 3 kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine võib toimuda KÜS §- s 15 lg.2 ja MTÜS § 36 lg.2 sätestatu rikkumisega, kuna nende sätete eesmärk ei ole täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutusele tulevate materjalidega tutvuda alles vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal. TsÜS § 38 lg.1 kohaselt võib huvitatud isik kohtus nõuda juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Lg.2 kohaselt on organi otsus tühine, kui 1)see on tagajärjena seaduses otse sätestatud, 2) otsus on vastuolus heade kommetega, 3) otsus rikub juriidilise isiku võlausaldaja kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, 4) otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lg. 4 kohaselt tuleb kehtetuks tunnistamiseks esitada hagi lg. 5 kohaselt 3 kuu jooksul Lg.7 kohaselt tühisusele võib tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega Protokoll ei saa olla õigustühine, tühine saab olla selles protokollis kajastatud otsuse mingi punkt. Kuna eraldi juhatuse koosoleku protokolli koostamise reeglistikku ei ole, ei seaduses ega põhikirjas, siis ei saa väita, et protokollija ja ühe juhatuse liikme poolt allkirjastamine rikuks seadust. Lähtudes üldkoosoleku kui juriidilise isiku organi protokollimise nõuetest MTÜS § 21 lg.6 järgi, piisab organi koosoleku protokollil juhataja ja protokollija allkirjast ja seega on ainetu kostja väide, et protokollil peaks olema kõigi juhatuse liikmete allkiri. Juhatuse otsuse kehtivuseks vajalik kvoorum, juhatuse liikmetest, oli olemas.
ehk nii seaduse kui põhikirja kohaselt üle poole
Selle juhatuse koosoleku toimumise ajal oli KÜ-l B-kaardi kohaselt juhatuses 8 liiget: K, K, S, A, S, L, P ja V. Juhatuse liige ei ole alates 19.08.2005 L K. Seega 8 liikmest kohal olid K, K, S, S ja V ehk 5 isikut ehk kvoorumi nõue oli täidetud ka L K elimineerimisega.
MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Võimalust vastuväite korras juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda sätestab ka TsÜS § 38 lg 7. Tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kohtu arvates on kostja on põhjendamatult ja eksitavalt samastanud otsuse ja protokolli, kuid isegi kui eeldada, et kostja on soovinud esitada vastuväite juhatuse otsuse suhtes, ei ole tema väited juhatuse otsuse tühisusest põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi MTÜS § 241 lg-s 1 märgitud alust juhatuse otsuse tühisuse tunnistamiseks. Juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Tulenevalt KÜS § 151lg-st 1 peab korteriomanik seega tasuma korteriühistule oma osa majandamiskuludest. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistus on vastavateks kokkulepeteks majandamiskulude jagamisel üldkoosoleku otsused ning eelkõige ühistu põhikirjas selleks sätestatud kord. Kostjal oli ühistu liikmena õigus KÜS § 13 alusel vaidlustada üldkoosoleku otsus hagimenetluse korras, kuid kostja vastavat hagi ei ole esitanud. Korteriühistuseaduses ja mittetulundusühingu seaduses ei ole reguleeritud juhatuse otsuse peale edasikaebamise korda. Vastavalt TsÜS § 38 lg-le 1 võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega seadusest tulenevalt on ka juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaja esitada hagi kohtule ning kuna kostja ei ole seda esitanud, siis tuleb ka tema taotlus juhatuse 01.12.2009 otsuse (kostja redaktsioonisprotokolli) kehtetuks tunnistamiseks jätta tähelepanuta. Arved KÜ Brest põhikirja p 3.4 kohaselt moodustub ühistu sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning territooriumi korrastamiseks vajalikest maksetest. Põhjendamata ja tõendamata on kostja väited küttekulude osas esitatud arvete õigustühisusest ning hageja poolt küttekulude kostja kahjuks arvestamisest. Kostja väitel peab hageja vastavalt põhikirja punktile 2.5. lähtuma kütte eest soojusenergia makse määramisel korteriomandi mõttelise osa suurusest. Tegelikult on KÜ Brest p 2.5 sätestatud järgmist: makse suuruse määramisel lähtutakse kütteks kuuluva soojusenergia osas eelmisel kuul tarbitud soojuse hulgale, näitude ja tarnija arve alusel jagatud korterite üldpinna ruutmeetrile. Üldpinna suurus nähtub iga korteriomandi (ka mitteeluruumi) puhul kinnistusraamatust. Kohus leiab, et hageja on kütte eest arvete tasumisel põhikirja p 2.5 sätestatule vastavalt ka toiminud. Ka KÜS § 151 lg 1 kohaselt on võimalik korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestada tasu eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
Poolte vahel on vaidlus küttearvete koostamise metoodika kohta juba läbi vaieldud tsiviilasja nr. 2-0810150 raames, milles 30.06.2009 tehtud lahendiga tuvastati hageja poolne küttearvete õigsus. Nimetatud lahend on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2009 otsusega. Hageja kinnitusel ei ole võrreldes tolles menetluses olnud küttearvete koostamise metoodikaga ja kostja valduses olevate pindade suurusega mingeid muutusi toimunud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtu hinnangul puudub seetõttu vajadus sama mahus kostja vastuväiteid uuesti hinnata, sest hageja nõue põhineb samal alusel, üksnes võlgu oldav periood on muutunud. Esitatud arved vastavad raamatupidamise seaduse §-s 7 algdokumendi kohta esitatavatele nõuetele. Kostja ei ole täpsustanud ega põhjendanud, milles seisneb küttearvete õigustühisus ning mittevastavus tema poolt osundatud Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikale. Eelnevast tulenevalt on KÜ Brest põhikirjas sätestatud korras arvestatud kütte hinda ja selle alusel esitatud maksed tasumiseks kõigile soojust tarbivatele ühistuliikmetele, sh ka mitteeluruumide omanikust kostjale. Kohus leiab, et tulenevalt KÜS § 13 ja 151 sätestatust on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks võlgnevuse katteks väljamõistmisele põhivõla katteks 1373.07 eurot ja viivise katteks 92.57 eurot Arusaamatu ja põhjendamatu on kostja suhtumine oma kohustuste täitmisse aga seetõttu, et tunnistades hagi osaliselt, ei ole ta asunud tasuma ka seda osa talle esitatud arvetest, mida ta tunnistab. Asja materjalidega on tõendatud asjaolu, et kostja rikkus korteriühistu põhikirja p-st 2.5. tulenevat kohustust, s.o kohustust tasuda regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunaalteenuste eest makseid. Samuti rikkus ta KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda korteriühistule oma osa majandamiskuludest. Korteriühistu põhikiri annab õiguse nõuda viivist, kui liige viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega. Hageja nõuet kinnitavateks tõenditeks, lisaks hageja poolt esitatud arvetele (t lk. 21-22), võla arvestuse koondile (t lk. 24) ja AS Rakvere Soojus arvetele (t lk. 80-87), tuleb eeltoodust tulenevalt TsMS § 272 lg.2 kohaselt lugeda ka Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-10150. Kostja esitatud talle kuuluvate ruumide eksplikatsioon (t lk.92) ei väära hageja nõude õigsust ning üksnes kinnitab hageja väidet, et kostjale kuuluvate ruumide pindala osas ei ole muutuseid toimunud. Kuna veearveid kostja vaidlustanud ei ole, siis puudub vajadus tõenditena hinnata hageja poolt esitatud AS Rakvere Vesi arveid ( t lk. 74-78) Ülejäänud toimikus olevad kirjalikud tõendid on seotud hageja esindust puudutavate dokumentidega ja ei ole olulised asja sisuliseks lahendamiseks.
TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Leimann
Lea Herne
Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2011
Keelduda AS Haabersti Maja apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 20. aprilli 2011 otsuse peale menetlusse võtmast ja tagastada apellatsioonkaebus AS-le Haabersti Maja. Riigikohtu 28.09.2011
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.