Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-57869 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 19.11.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt kohaselt ei ole kostja H.L. täitnud poolte vahel 09.04.2009.a sõlmitud laenulepingut nr 09-023541-VV nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja 14.09.2009.a laenulepingu üles. Laenulepingu tagamiseks oli sõlmitud hageja ja A.K.’i vahel 26.03.2009.a käendusleping nr 09-001976-KÄ piirsummas 132 091.88.- kr (8442.21 EUR). Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja AS Swedbank kasuks põhivõlg summas 100 963.80 krooni, intress 4324.81 kr, hagi koostamisel seisuga 17.11.2010.a sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 9337.13 krooni, kokku 114 625.74 kr ehk 7325.92 EUR ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni tekkiva viivise seaduses sätestatud protsendina põhinõudelt (hagi esitamise seisuga põhinõude suurus 100 963.80 kr). Hageja palub jätta menetluskulud, s.h. hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 12 500 krooni (798.89 EUR) kostjate kanda. Menetluse käik Kostja H.L. kirjalikes vastustes 20.01.2011 ja 07.03.2011 ning A.K. kirjalikes vastustes 20.01.2011 ja 08.03.2011.a haginõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud ja nõustusid kirjaliku menetlusega, kuid palusid mõlemad kompromissi, sest kumbki kostja ei suuda võlga korraga ära maksta – kostja H. L.on hetkel töötu, kostja A. K.’i teatel ei saa ta maksta rohkem kui 200 eurot kuus kuni võla tasumiseni. Menetluskulude osas kostjad seisukohti ei esitanud. Kohus edastas kostjate vastused ja kompromissi pakkumised hagejale. Hageja 22.03.2011.a vastuses jäi hagi juurde ja teatas, et ei pea mõistlikuks sõlmida kostjatega kohtulikku kokkulepet enne otsuse tegemist, kuna sel juhul lisanduks kokkuleppe sõlmimisel põhiosa võlale täiendav intress ja sellega suureneks kostjate poolt hagejale tasumisele kuuluv summa. Hageja leiab, et kostjatel on võimalik sõlmida kokkulepe maksegraafikuga võla tasumiseks ka pärast kohtuotsuse tegemist otsusega väljamõistetud summade tasumiseks ning kuni kostjad tasuvad maksegraafikuga kokkulepitud makseid korrektselt, ei saadeta otsust ka kohtutäiturile. Hageja taotleb asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha hagi rahuldav otsus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostjad on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi nõuet tunnistanud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjate poolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 158 lg.1, TsMS § 367 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud laenu- ja käenduslepingutega, maksegraafikute ning intressi- ja viivisearvestusega ning tuleb VÕS § 65, § 145 lg.1,2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Arvesse võttes käenduslepingus p.1 hageja ja kostja A. K. vahel kokkulepitud käendaja vastutuse maksimumsummat, ei või A. K.’ilt sissenõutavate nõuete kogusumma ületada 8442.21 eurot.

2 (3)

2-10-57869 Võla tasumine osade kaupa on täitemenetluse küsimus, mille osas on kostjatel võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning TsMS § 174.1 lg. 1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannavad antud asjas menetluskulud solidaarselt kostjad H.L. ja A.K.. TsMS § 173 ja § 1741 lg 1 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 798.89 eurot (12 500 krooni). Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. TsMS § 178 lg. 1, 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.