Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 19.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-4330/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.04.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2760

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-11-4330

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Annemarie Gerassimov

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.aprill 2011.a; Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-4330

Tsiviilasi

X AS hagiavaldus V. R. vastu võlgnevuse 6340,95 EUR nõudes. Hageja: X AS (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja: A. M. Y OÜ (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x ); Kostja: V. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukohad: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x ).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusvorm

kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 6340,95 eurot, millest 3331,19 eurot on tagastamata krediidisumma, 402,49 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10,61 eurot lepingu sõlmimise tasu, 233,86 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 177,92 eurot käsitlustasu ning 2184,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis;

3.Mõista kostjalt alates 2.01.2011 kuni lepingu nr xxxxxxx/xxxx-x tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,31% tagastamata krediidisummalt aastas, mis ei ületaks põhisummat 2176,90 eurot;

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Krediidilepingute üldtingimused S (tl 53-55). Hagiavaldusest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud lepingu ja kokkuleppe nr 3 alusel antud kostjale laenu 2206,18 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tarbijakrediidilepingu erisätte VÕS § § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja hoiatas 4.09.2008 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 2.10.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 2960,73 euro tasumist, millest 2176,9 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 435,38 eurot leppetrahv, 271,41 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 76,68 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 0,36 eurot viivis. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx tulenevad hageja nõuded

5.Krediidilepingute üldtingimused P (tl 56-58). Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on põhivõlgnikule antud laenu 977,21 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tarbijakrediidilepingu erisätte VÕS § § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja hoiatas 6.08.2008 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 27.08.2008 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 1357,65 euro tasumist, millest 962,56 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 131,08 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 88,67 võla sissenõudmisega seotud kulu, 192,51 eurot leppetrahv ja 0,83 eurot viivis. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Krediidilepingust nr xxxxxxx/xxxx tulenevad hageja nõuded Hageja on kohtule krediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx tõenditena esitanud:

3.Krediidilepingute üldtingimused RK (tl 59-61). Hagiavaldusest nähtuvalt on 23.02.2008 poolte vahel sõlmitud leping, mille alusel väljastati krediidisumma 191,73 eurot. Laenulepingu sõlmimiseks esitas kostja internetiteeninduse kaudu laenutaotluse, millega ta kinnitas, et on tutvunud laenuandja üldtingimustega, on nendest aru saanud ning need vastavad tema tahtele ja ta soovib laenulepingu sõlmimist laenutaotluses ja üldtingimustes sätestatud tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tagastada krediidisumma hiljemalt 23.05.2008, kuid kostja ei ole seda senini teinud. Hageja on kostjale saatnud lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude. Samuti on hageja olnud valmis kostjaga läbirääkimisi pidama võla tasumise osas maksegraafiku alusel. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuni 1.maini 2009.a. kehtinud VÕS § 403 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt ei kohaldatud lepingule tarbijakrediidi sätteid juhul, kui krediidi netosumma on väiksem 200 eurole vastavast summast või kus tarbija peab krediidi tagasi maksma kuni 3 kuu jooksul. Kõne all olev leping on sõlmitud 23.02.2008 ning seega kuuluvad käesolevas hagiasjas kohaldamisele VÕS § 403 lg 3 p-d 1 ja 2. Pärast lepingute nr xxxxxxx/xxxx ja xxxxxxx/xxxx ülesütlemist ning lepingu nr xxxxxxx/xxxx lõppemist on kostja poolt lepingute järgi tagastamata krediidisummaks 3331,19 eurot (2176,90 + 962,56 + 191,73), mis tuleb üldtingimuste nr S ja P p-de 2.1 ja 5.3 ja üldtingimuste nr RK p-i 5.2 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Intress Lepingu nr xxxxxxx/xxxx kokkuleppe nr 3 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,31% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu nr xxxxxxx/xxxx alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,14% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingute üldtingimuste nr S ja nr P p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel tuleb kostjalt välja mõista lepingute ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 402,49 eurot (271,41+131,08). Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste nr S ja nr P p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud.

Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust (tl 51). Lepingu nr xxxxxxx/xxxx ja hinnakirja alusel on kostja jätnud hagejale tasumata kokku 141,99 eurot kostjale 26.06.2008, 28.07.2008 ja 26.08.2008 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 4.09.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 2.10.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ning 13.02.2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasutud riigilõivu eest. Lepingu nr xxxxxxx/xxxx ja hinnakirja alusel on kostja jätnud hagejale tasumata kokku 88,67 eurot kostjale ja käendajale 26.06.2008 ja 28.07.2008 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 6.08.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ning 27.08.2008 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja käendajale saadetud nõudekirja eest. Lepingu nr xxxxxxx/xxxx alusel on kostja jätnud hagejale tasumata kokku 3,2 eurot kostjale 3.06.2008 saadetud nõudekirja eest. ). Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud kostjalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Kostjalt tuleb lepingu üldtingimuste p 6.6 ja 5.3 ja seaduse alusel kostjalt välja mõista 233,86 eurot võla sissenõudmisega seotud kulusid, mis koosnevad kostjale saadetud kirjade ja maksekäsu kiirmenetluse kulust. Lepingu sõlmimise tasu Lepingu nr xxxxxxx/xxxx alusel kohustus kostja tasuma hagejale 10,61 eurot lepingu sõlmimise tasu vastavalt lepingu üldtingimuste RK punktile 4.2. Kuna kostja ei ole lepingu sõlmimise tasu katteks hagejale tasunud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste RK p-de 4.2, 7.2 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 10,61 eurot. Käsitlustasu Üldtingimuste nr RK p 8.4 kohaselt tasub laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavate summadele lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga viieteistkümne (15) päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. 191,73 euro krediidisumma puhul on viieteistkümne päevase viivitusperioodi järel käsitlustasu suuruseks 35,15 eurot. Kuna kostja ei ole pärast lepingu xxxxxxx/xxxx lõppemist lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on hageja käsitlustasu perioodil 24.05.2008 – 1.02.2011 kokku 2305,84 eurot (984 päeva / 15 * 35,15 eurot). Hageja vähendab oma käsitlustasu nõuet kuni 177,92 euroni. 1.02.2011 seisuga tuleb üldtingimuste ning seaduse alusel kostjalt välja mõista käsitlustasu summas 177,92 eurot. Viivis Tarbijakrediidilepingu nr nr xxxxxxx/xxxx ülesütlemisel 27.08.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,83 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 962,56 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 32,14 % võlgnetavalt

summalt aastas. 1.02.2011 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 753,48 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 2.02.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,14% tagastamata krediidisummalt aastas. Tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx ülesütlemisel 2.10.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,36 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2176,90 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 25,31% võlgnetavalt summalt aastas. 1.02.2011 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1239,67 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 2.02.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,31% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx maksetähtpäeva saabumisel (23.05.2008), oli kostjal hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 191,73 eurot. Seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. 1.02.2011 seisuga on lepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivis 471,66 eurot. Hageja nõuab üldtingimuste ning seaduse alusel kostjalt viivist üksnes osaliselt, s.o. 191,73 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 1.02..2011 seisuga tuleb lepingute ja seaduse alusel kostjalt kokku välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2184,88 eurot (1239,67+753,48+191,73). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu kokku summas 639,11 eurot. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 639,11 eurot.