Halti Jaansoo hagi pankrotihaldur Martin Krupi, pankrotihaldur Sirje Taela ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) vastu au teotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja 2 (kostja 2): pankrotihaldur Martin Krupp, esindaja vandeadvokaat Anto Variku
RESOLUTSIOON
Vastustaja 3 (kostja 3): AS Tamsalu Terko (pankrotis) (registrikood: 10177886), esindaja vandeadvokaat Anto Variku Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. juuni 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Halti Jaansoo kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Halti Jaansoo esitas hagi pankrotihaldur Martin Krupi, pankrtoihaldur Sirje Taela ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) vastu au teotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati välja 10.10.2002 AS Tamsalu Terko pankrot ja halduriteks nimetati S. Tael ja M. Krupp. 14.09.2005 esitasid haldurid AS Tamsalu Terko (pankrotis) juhatuse liikmete A. J. ja E. A. vastu hagi solidaarselt 33 247 671.15 krooni väljamõistmiseks. 07.02.2006 kaasati menetlusse AS Tamsalu Terko (pankrotis) nõukogu liikmed Halti Jaansoo ja K. T. Viru Maakohtu 02.07.2007 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsus jõustus 12.11.2008 Riigikohtu määrusega. Hageja leidis, et haldurid esitasid pahatahtlikult AS Tamsalu Terko (pankrotis) juhatuse ja nõukogu liikmete vastu alusetud ja põhjendamatud süüdistused. Hagi esitamisega sooviti diskrediteerida ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmeid nii alluvate kui avalikkuse silmis. 19.02.2008 avaldas ajaleht „Virumaa Teataja“ ning 09.04.2004 avaldas ajaleht „Kuulutaja“ artikli, milles avaldatud informatsioon jättis avalikkusele juhatuse ja nõukogu liikmetest mulje, et tegemist on varade kantijatega ja isikutega, kes on toime pannud kuriteo. Kostjate õigusvastane tegevus seisnes tegelikkusele mittevastava hagi algatamise avalduse esitamises, menetlust lõpetavate aktide järjekindlas vaidlustamises ning ajakirjanduses andmete avaldamises, milles näidati juhatuse ja nõukogu liikmeid varade kantijana ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) pankroti tahtliku põhjustajana. Hagejale tekitatud kahju seisnes selles, et ta on elanud pikalt väldanud kohtumenetluse tõttu pidevas x, tema au ja head nime on oluliselt teotatud.
2.Pankrotihaldur S. Tael vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja väited paljasõnalised ja suunatud vale kostja vastu. Pankrotihaldur esitas hagi AS Tamsalu Terko (pankrotis) juhatuse ja nõukogu liikmete vastu äriühingule kahju tekitamises seetõttu, et äriühingu juhtorganid ei täitnud vajalikku lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Hagi esitamine ei ole õigusvastane tegevus, samuti ei tee hagi selliseks hagi rahuldamata jätmine.
Kui hageja leidis, et artiklites avaldatu teda solvab, oleks ta pidanud esitama hagi ajalehtede vastu. Pankrotihaldur ei ole artiklite kirjutajatele intervjuusid ega kommentaare andnud. Artiklid on avaldatud 19.02.2004 ja 09.04.2004 ning nendest tulenevad nõuded on aegunud. Hageja ei ole tõendanud, milline kahju on tal tekkinud ja milles see väljendub. Tõendamata on põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel. Samuti ei ole hageja tõendanud kostjate õigusvastast tegevust ja materiaalõiguslikke norme rikkumist.
3.AS Tamsalu Terko (pankrotis) vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt vastavalt PankrS §-le 63 on hüvitusnõude esitamine lubatud võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist. Hageja ei kuulu nimetatud isikute ringi. Samuti on kahju hüvitamise nõue aegunud. Hageja ei ole tõendanud kostjate tegevuse õigusvastasust. Hagi esitamine ei ole võrdsustatav andmete avaldamise või väärtushinnangu andmisega. Ekslik on hageja arusaam, et 14.09.2005 esitatud hagi mitterahuldamine tähendab hagi õigusvastasust. Samuti väidetavalt hageja au teotavad andmed esitati kohtule menetluse läbiviimiseks ning väidetavalt valesid faktiväiteid või väärtushinnanguid ei adresseeritud kostjate poolt avalikkusele. Isegi juhul, kui eeldada, et andmed oleksid olnud avaldatud avalikkusele, siis ei toimunud see õigusvastasel viisil. VÕS § 1046 lg l esimese lause kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Avalik huvi võimaliku õigusrikkumise kindlakstegemiseks ja kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks on pankrotimenetluses kaalukam endise juhtorgani liikme huvist vältida kohtus käimist. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kostjate käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel. Hagis pole tuginetud sellistele erandlikele asjaoludele, millised õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lg 2 mõttes.
4.Pankrotihaldur M. Krupp vaidles hagile vastu ning esitas AS Tamsalu Terko (pankrotis) seisukohtadega analoogsed vastuväited.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus 3. juuni 2010 otsusega jättis H. Jaansoo hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole VÕS §-s 1045 sätestatud deliktilise vastutuse aluseks olevad kohustuslikud eeldused täidetud, samuti ei ole hageja tõendanud hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid. VÕS § 127 lg 6 kohaselt võib kohus otsustada kahju suuruse ja hageja peab tõendama kahju tekitamise. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ega selle sisu. Mittevaralise kahjuna x esinemist saanuks hageja tõendada kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise kaudu saadud eksperdi arvamuse kui tõendiga. Ekspertiisi määramine oli ka rahuldatud, kuid kohtuliku vaidluse käigus hageja sellele tõendile tugineda enam ei soovinud, leides, et Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-152-09 järgi ei peagi ta seda tegema. VÕS § 126 lg 6 kohaldub juhul, kui hageja suudab tõendada kahju olemasolu, kuid pole võimeline tõendama selle suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 leidnud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju olemasolu küll eeldatakse, kuid teises Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-19-08 märgitakse, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega ei ole vaja hagejal tõendada, kui suur on tema kahju, vaid ta peab tõendama kahju aluseks olevad asjaolud. Käesolevas asjas on hageja esile toonud kahju tekkimise asjaoluna x, kuid ei ole
seda tõendanud, seega ei saa kohaldada VÕS § 127 lg-t 6. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-11-04 leidnud, et mitte igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, kuivõrd kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja oleks pidanud tõendama kahju tekitamise eest vastutava kostja teo, kahju ning põhjusliku seose. Hageja ei ole tõendanud õigusvastast käitumist ning seetõttu ülejäänud deliktilise vastutust kaasaatoovate elementide tõendatuse uurimine ei ole otstarbekas. Kohus nõustus kostjatega, et hagi esitamise õigus tuleneb seadusest ning kas ja millise lahendi esitatud hagi saab kohtumenetluse käigus, ei muuda hagi esitamist kui tegevust õigusvastaseks. Hagi oli esitatud haldurite poolt äriühingu nimel ning võimalik hagi rahuldamine ei oleks toonud rahaliste vahendite suurenemist mitte halduritele isiklikult, vaid oleks moodustanud pankrotivara. Ajakirjanduses avaldatud artiklitest tulenev nõue on aegunud ja artiklitega seonduvalt on hagi esitatud vale kostja vastu. Ei ole tõendatud, et kostjad oleksid käitunud õigusvastaselt ja kuna kostjate õigusvastane käitumine on tõendamata, pole võimalik tuvastada põhjuslikku seost teo ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Isegi kui eeldada, et hagejal tekkisid hingelised valud ja üleelamised seoses tema poolt nõukogu liikmena juhitud äriühingu suhtes toimuva pankrotimenetlusega, siis ei ole neid põhjustanud kostjad oma tegevusega. Nõukogu liikmena pidi hageja arvestama teatud kõrgendatud taluvuskohustusega ja avalikkuse poolt tema tegevusele omistatava tähelepanuga. Samuti oli avalikkusel õigustatud ootus teada saada AS-ga Tamsalu Terko (pankrotis) seonduvat läbi ajakirjanduses avaldatu. Kui hageja leiab, et ajakirjanduses avaldatu teda riivab ja kahju tekitab, siis tuleb nõue pöörata ajakirjandusväljaande väljaandja vastu, mitte aga avaldatud artiklis nimetatud ja tsiteeritud isikute vastu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Halti Jaansoo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et pankrotihaldur S. Tael AS Tamsalu Terko (pankrotis) juristi vahendusel nõudis pistist 10 miljonit krooni; 2) ei ole hageja vaidlustanud pankrotihaldurite poolt esitatud hagiavaldust kui sellist, vaid sellist pankrotihaldurite poolt hagiavalduse koostamist ja esitamist, milles on välja toodud väljamõeldud faktilised asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele ning on hageja au ja head nime teotavad. Kostjate väide, et hagiavalduse esitamise otsustamisel tugineti ekspertide arvamusele, on paljasõnaline. Väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiliste asjaolude esitamine menetluse alustamiseks on vastuolus seadusega. Pankrotihaldurid on käitunud õigusvastaselt ja kahjustasid hageja isiklikke õigusi (VÕS 1046 ja 1047). Pankrotihaldurite õigusvastase tegevuse tõttu pankrotistus AS Tamsalu Veskid. Pealegi muutsid kostjad AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuks; 3) ei ole hageja ekspertiisiga tõendatud x esinemise asjaolule tuginemisest loobunud. Hagejal ei olnud vajadust ja põhjust loobuda ekspertiisile tuginemisest. Ekspertiisiaktis p-s 2 on kirjutatud, et ärevuse ajutised sümptomid ja peavalud võisid olla põhjustatud hageja suhtes menetletud tsiviilasjast, milles teda kahtlustati AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuse põhjustamises ja 33 miljoni krooni suuruse kahju tekkimises, mis kõik möödusid soodsa kohtuotsuse teadasaamise järel;
4) jääb arusaamatuks, miks äriühingu organi liige peab taluma pankrotihaldurite poolt väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega koostatud ja esitatud hagiavaldusest tulenevaid kohtuvaidlusi. Õigusvastased on hinnangud, mis on kujundatud ja esitatud ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega; 5) ei ole kohus tuginenud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-152-09, milles on ümber hinnatud ja vaadatud senise moraalse kahju hüvitamise põhimõtted. Hageja esitas kohtule oma arvamuse, et kohus peaks kaaluma, kas pankrotihaldurite poolt väljamõeldud ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega hagiavalduse esitamine 33 miljoni krooni väljamõistmiseks, millest tulenevalt on hageja pidanud taluma kolm aastat kohtumenetlust, negatiivseid emotsioone, ärevust ning kas au ja hea nime teotamisega ning isiklike õiguste rikkumisega on hagejale tekitatud kahju samas ulatuses ehk 33 miljonit krooni.
7.AS Tamsalu Terko (pankrotis), pankrotihaldur S. Tael ja pankrotihaldur M. Krupp vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on 22.09.2003 e-kiri saadetud AS Tamsalu Veskid juristi poolt oma kliendile selgitamaks võimaliku kohtuvälise kompromissi sisu ja olemust AS Tamsalu Veskid ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) vahel ning ei oma mingisugust puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Hageja süüdistused pistise küsimises on väga tõsine ning kostja 1 sügavalt solvav; 2) esitas AS Tamsalu Terko (pankrotis) hagiavalduse muuhulgas ka hageja vastu, kuna esines põhjendatud kahtlus, et ettevõtte maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhtorganite tegevus ning seetõttu paluti anda tsiviilõiguslik hinnang võlgniku juhtorganite tegevusele ja esitati kahjuhüvitise nõue. Kostja 1 ja 2 ei ole tsiviilasjas nr 2-05-16933 hageja vastu hagi esitanud ja AS Tamsalu Terko (pankrotis) õiguste ja kohustuste automaatne ülekandmine kostjatele 1 ja 2 ei saa toimuda hageja poolt kirjeldatud viisil. Apellatsioonkaebuses ei täpsusta hageja, millised on kostjate poolt tehtud õigusvastased toimingud. Hageja ei selgita, millised esitatud asjaolud on väidetavalt välja mõeldud ning millised ei vasta tegelikkusele. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on vajalik nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Asjaolu, et AS Tamsalu Terko (pankrotis) esitas hagiavalduse hageja vastu, ei saa olla hageja nõude aluseks käesolevas asjas. Hagi esitamist kohtule ei saa võrdsustada andmete avaldamise või väärtushinnangu andmisega. Olemuslikult on hagi näol tegemist palvega lasta kohtul kontrollida, kas hagis esitatud asjaoludel on nõue õigustatud või mitte. Hagi esitamise õigus tuleneb seadusest. Seda enam, et PankrS § 55 lg 3 p-st 1 ja §-st 28 tulenevalt on juhtorgani liikme kohustuste rikkumise kahtluse olemasolu korral vastava hüvitushagi esitamine haldurile kohustuslik. Hagi esitamine ei ole seadusega keelatud, mistõttu ei ole see käsitletav õigusvastase tegevusena. Samuti väidetavalt hageja au teotatavad andmed esitati kohtule menetluse läbiviimiseks ning väidetavalt valesid faktiväiteid või väärtushinnanguid ei adresseeritud kostjate poolt avalikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Enne hagiavalduse esitamist analüüsiti AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja küsiti vastavate asjaolude kohta mitme erineva asjatundja arvamust. Andmeid kontrolliti piisava põhjalikkusega, mistõttu ei ole hageja hüvitusnõue aktsepteeritav. Kahtluste põhjendatust kinnitab ühtlasi asjaolu, et prokuratuur algatas AS Tamsalu Terko (pankrotis) endiste juhtorganite liikmete vastu kriminaalmenetluse. Isegi kui eeldada, et andmed oleksid olnud avaldatud avalikkusele, siis ei toimunud see õigusvastasel viisil. VÕS § 1046 lg 2 lause 1 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja
kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Avalik huvi võimaliku õigusrikkumise kindlakstegemiseks ja kahju tekitanud isiku vastutusele võtmiseks on pankrotimenetluses kaalukam endise juhtorgani liikme huvist vältida kohtus käimist; 3) tuvastas kohus tsiviilasjas nr 2-05-16933, et hageja täitis temale pandud kohustusi nõuetekohaselt ning ta ei ole süüliselt käitunud ega ole AS-le Tamsalu Terko (pankrotis) kahju tekitanud. Nimetatud resolutsioon peaks hagejale pakkuma piisava rahulduse – AS Tamsalu Terko (pankrotis) kahtlused ei leidnud kinnitamist ning avalikkus on sellest teadlik. Keegi ei saa pärast kohtuotsuse jõustumist hagejale ette heita nõukogu liikme kohustuste rikkumist ja äriühingule kahju tekitamist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-11-04 leidnud, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi; 4) peab hageja põhjendama hüvitamise nõuet, kui ta tugineb au õigusvastase teostamisele. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Ei hagiavalduse tekstist ega sellele lisatud materjalidest ei selgu, milles hageja füüsiline või hingeline valu seisnes ning seega ei kuulunud hagiavaldus selle tõendamatuse tõttu rahuldamisele. Samuti ei sisaldu hagis ja tõendites selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 134 lg 2 mõttes; 5) ei ole hageja kahju tekkimise põhjuslikku seost tõendanud. Kuna hageja ei ole näidanud, millist konkreetset õigusnormi rikkusid kostjad hagi esitamisel, siis ei saa ka hetkel hinnata VÕS § 127 lg 2 kohaldamist; 6) vastutavad kostjad PankrS § 63 lg 1 ja VÕS §1050 lg 1 kohaselt ainult süü olemasolu korral. Kostjad järgisid käibes vajalikku hoolsust hagi ettevalmistamisel ja esitamisel ning ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahjus süüdi. Nimetatud asjaolu välistab hagi rahuldamise täielikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. juuni 2010 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja hinnanud tõendeid ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
9.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud AS Tamsalu Terko (pankrotis) poolt tegelikkusele mittevastavatele faktiväidetele põhineva hagi esitamisega, s.o seoses tema maine kahjustamisega. Kuna on tegemist lepinguvälise kahju nõudega, siis tuleb kostja vastutuse eeldustena tuvastada delikti üldkoosseis: tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel, teo õigusvastasus ja süü. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul esineb formaalselt objektiivne teokoosseis. Hageja väitel on tal tekkinud mittevaraline kahju seoses tema vastu hagiavalduse esitamisega seal märgitud asjaolude tõttu. Iseenesest võis hagejal esineda tema vastu esitatud hagiga seoses hingelised üleelamised, mis väljendus ärevuse ajutistes sümptomites ja peavalus. Nimetatud asjaolu on tõendatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 14 (II kd tl 38-40).
Samas aga ei ole antud juhul täidetud delikti üldkoosseis, sest puudub teo õigusvastasus, ning see asjaolu välistab mittevaralise kahju hüvitamise.
10.VÕS § 1046 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 sätestab isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse välistamise üldised alused. Viidatud sätte teisest lausest tuleneb, et isiku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki (st seda, millist isiklikku õigust ning millisel viisil rikuti), rikkumise põhjust ja ajendit (nt seda, kas rikkumise on põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju tekitaja tegu, mille õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise kannatanu teo suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Juhul, kui on isiku mainet kahjustatud faktiväidetega, tuleb lisaks VÕS §-ile 1046 kohaldada ka VÕS § 1047. VÕS § 1047 lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
11.Hageja väitel teotasid pankrotihaldurid tema au ja head nime sellega, et kohtule tsiviilasjas nr 2-05-16933 esitatud hagiavalduses on välja toodud väljamõeldud faktilised asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele. Kuigi asjas ei ole esitatud tsiviilasjas nr 2-05-16933 esitatud hagiavaldust, on hageja seisukoha kohaselt hagiavalduses esitatud asjaolud, et ta oma tegevusega äriühingu nõukogu liikmena rikkus seadust, põhikirja ja hoolsuskohustust ning seetõttu põhjustas kahju äriühingule, on väljamõeldud faktilised asjaolud ning teotavad tema au. Seega hageja leiab, et hagiavalduses hagi alusena märgitud faktilised asjaolud on ebaõiged ja teostavad tema au. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihaldurid, esitades maakohtule äriühingu nimel hageja kui äriühingu nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude, ei ole käitunud õigusvastaselt ning ei ole ka seetõttu hageja mainet õigusvastaselt kahjustanud. Vastavalt Põhiseaduse (PS) §-le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Pankrotihaldurid, esitades äriühingu nimel hagi kohtusse, realiseerisid PS §-st 15 tulenevat õigust. TsMS § 363 lg 1 p-le 2 järgi märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Antud juhul ongi kostjad täitnud TsMS § 363 lg 1 p-st 2 tulenevat nõuet ning hagiavalduses märkinud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Enne hagiavalduse esitamist on kostjad kontrollinud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid vajaliku põhjalikkusega ning seetõttu ei saa lugeda VÕS § 1047 lg 3 kohaselt asjaolude avaldamist hagiavalduses õigusvastaseks.
12.TsMS § 442 lg-le 5 märgitakse muuhulgas kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohtuotsus, millega hagi jäetakse rahuldamata, omab kostja suhtes sisuliselt VÕS § 1047 lg-s 4 märgitud andmete ümberlükkamise tähendust. Kuna tsiviilasjas nr 2-05-16933 on jäetud hagi rahuldamata, siis vaatamata sellele, et hagi aluseks olnud asjaolude esitamine kostjate poolt oli
õiguspärane, on asjaolud jõustunud kohtuotsusega ümber lükatud ning H. Jaansoo jaoks saabus sellega VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud tagajärg.
13.Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et: 1) pankrotihaldurite õigusvastase tegevuse tõttu pankrotistus AS Tamsalu Veskid, kostjad muutsid AS Tamsalu Terko (pankrotis) maksejõuetuks; 2) kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et pankrotihaldur S. Tael AS Tamsalu Terko (pankrotis) juristi vahendusel nõudis pistist 10 miljonit krooni. Ringkonnakohus jätab nimetatud väited tähelepanuta.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.