Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu RingRingkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja põhistus. põhistus. Viru Maakohus on 08.04.2009 võtnud oma korraldava määrusega menetlusse A J poolt 09.03.2009 täpsustatud nõudega hagi AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis), pankrotihalduri Sirje Tael ja pankrotihalduri Martin Krupp vastu solidaarselt A J au ja hea nime teotamisega põhjustatud moraalse kahju õiglase hüvitise nõudes kohtu äranägemisel (35-41).

Kohtumenetluse käik Viru Maakohtule saabus 11.02.2009 A J hagi nõudega välja mõista AS-ilt Tamsalu TERKO (pankrotis) ja pankrotihalduritelt Sirje Tael ja Martin Krupp solidaarselt A J kasuks temale teadlikult ning pahatahtlikult valesüüdistuste esitamisega ja sellega kaasnenud kohtupidamisega tekitatud hingelist valu ning kannatusi, au ja hea nime teotamisega tekitatud moraalse kahjuna õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagi oli pealkirjastatud kahjunõudena summas 33 247 671.15 krooni (lk 2-8). 17.02.2009 korraldava määrusega jättis kohus hagi käiguta, leides, et selles esinevad olulised puudused. Kohus palus hagejal selgitada, kas hageja on esitanud uue iseseisva hagi või on tegemist nõude suurendamisega juba kohtumenetluses olevas tsiviilasjas nr.2-08-4565, kus hageja poolt on samuti esitatud hagi AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) ning pankrotihaldurite Sirje Tael ja Martin Krupp vastu mittevaralise kahju solidaarses nõudes. Kohus märkis ka, et juhul, kui tegemist on iseseisva hagiga, peab hageja kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused vastavalt TsMS § 363 lg 1 sätestatule: esitama selgelt väljendatud nõude (kas nõudeks on avalduse pealkirjastamisel märgitud kahju hüvitamine summas 33 247 671.15 krooni või hagiavalduse resolutsioonis taotletud õiglane hüvitis kohtu äranägemisel); märkima hagi aluseks olevaid konkreetsed faktilised asjaolud (kahju tekkimise asjaolud ja kahju arvestuse) ning esitama tõendid, märkides, millist asjaolu millega tõendatakse. 09.03.2009 esitas hageja eelpool nimetatud täpsustatud nõudega hagiavalduse AS`lt Tamsalu TERKO (pankrotis), pankrotihaldur Sirje Tael`alt ja pankrotihaldur Martin Krupp`ilt solidaarselt hageja au ja hea nime teotamisega põhjustatud ja moraalse kahju õiglase hüvitise nõudes kohtu äranägemisel. Hageja märkis, et tegemist on iseseisva hagiga, esitades ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi saamiseks. 02.04.2009 kohtumäärusega jättis kohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ja kohustas hagejat vastavalt nõudele tasuma riigilõivu summas 5000 krooni. Ettenähtud summas riigilõivu laekumisel võttis kohus hagiavalduse 08.04.2009 menetlusse.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduses hageja märgib, et ta pöördub kohtu poole seoses pankrotihaldurite Sirje Tael`a ja Martin Krupp`i poolt teadlikult ja pahatahtlikult kohtule valeandmetega hagi esitamisest ning sellest tulenevalt kohtupidamisega hagejale tekitatud hingelise valu ning kannatuste, au ja hea nime teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. 14.09.2005 esitasid AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurid Sirje Tael ja Martin

Krupp Lääne-Viru Maakohtusse hagi kahju hüvitamiseks võlgniku juhatuse liikmete (A J ja E A ) vastu solidaarselt summas 33 247 671.15 krooni (tsiviilasi nr 2-05-16933). Pankrotihaldurite esitatud kahjunõude aluseks olid nende endi poolt tellitud erinevate hinnangutega hindamisaktid ning hageja leiab, et kõik esitatud hindamisaktid ei vastanud tegelikkusele. Hageja poolt käesolevas hagiavalduses esitatu kohaselt on 14.09.2005 pankrotihaldurite poolt hagiavalduses märgitud järgmist: 1) võlgniku juhatuse liikmed ei ole käitunud äriühingu huvidest lähtuvalt, vaid eelkõige on eelistanud iseenda huvisid äriühingu huvidele ja tekitanud äriühingule kahju suures ulatuses; 2) maksejõuetuks muudeti AS Tamsalu TERKO tema enda aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete poolt 2001.aasta suvel läbi vara müükide; vara müükide eesmärk oli omandada iseendale AS Tamsalu TERKO varad ilma riigipoolsete kohustusteta; 3) AS Tamsalu Veskid uue äriühingu moodustamise eesmärk oli suunatud sellele, et vabaneda AS-i Tamsalu TERKO võlakohustusest riigi ees; 4) juhatuse liikmed lasid tekkida olukorral, kus AS Tamsalu TERKO võlausaldajad jäid ilma võimalusest saada rahuldust aktsiaseltsi vara arvelt, ehk lasid tekkida olukorral, kus kõiki võlausaldajaid ei koheldud võrdselt; 5) Seega sai AS Tamsalu TERKO kahju varade alla turuhinna müümisega (sisuliselt varade kinkimisega enda poolt moodustatud uuele firmale) summas 33 247 671.15 krooni. Pankrotihaldurite esitatud hagi jäeti 02.07.2007 Viru Maakohtu otsusega rahuldamata. 01.10.2007 esitati AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite poolt apellatsioonkaebus, mis samuti jäeti Viru Ringkonnakohtu otsusega 09.05.2008 rahuldamata. Nimetatud otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust Riigikohtu poolt menetlusse ei võetud. Hageja arvates on eeltooduga tõendatud, et AS Tamsaku TERKO (pankrotis) pankrotihaldurite poolt esitatud väljamõeldud süüdistused võlgniku endiste juhatuse liikmete, s.h. A J, samuti endiste nõukogu liikmete suhtes on täies ulatuses paljasõnalised, põhjendamata, fabritseeritud ja ei vasta tõele. Hagejale põhjustati mittevaralist-moraalset kahju kostjate poolt sellega, et nende esitatud tegelikkusele mittevastavaid ja pahatahtlikke mõtteid ja teemakäsitlusi sisaldavate avalduste alusel menetleti hageja vastu aastaid tsiviilasja, et kostjad esitasid korduvalt kohtuorganitele taotlusi hageja vastu lõpetatud menetluste taastamiseks kuni riigikohtuni välja. Tänaseks on väga põhjalikult läbi viidud kriminaal- ja tsiviilmenetluses jõutud järeldusele, et A J süüdistamiseks AS-i Tamsalu TERKO vastastes süütegudes puuduvad igasugused alused. Hageja leiab, et panrotihaldurite poolt on nimetatud hagiga püütud teda kui ettevõtte juhti tahtlikult diskrediteerida nii alluvate kui avalikkuse silmis, jättes üldsusele ühemõtteliselt mulje, et tegemist on isikuga, kes mõtleb ainult iseendale, mitte aga tema poolt juhitud äriühingule; et tegemist on isikuga, kes on toime pannud kuriteo. Selliste andmetega hagi esitamine on käsitletav isiku au teotamisega kostjate poolt. Samuti on hageja au teotamisega tegemist kostjate poolt seoses ajalehes „Virumaa Teataja“ 19.02.2004 avaldatud artiklis „Tamsalus käib võitlus pankrotihalduritega“ Martin Krupp`i poolt hageja suhtes avaldatuga ning 09.04.2004 ajalehes „Kuulutaja“ artiklis „Kohalik elu“ Tamsalu TERKO juhtide suhtes alustatud kriminaalmenetluse kohta avaldatuga. Tekkinud on hagejale kahju – hageja on elanud pikalt väldanud kohtumenetluse tõttu pidevas depressiooniseisundis. Põhjustatud moraalne kahju ei ole mõõdetav, kuid hageja määratleb selle suuruseks kostjate esitatud hagis märgitud kahjusumma – 33 247 671.15 krooni, kuigi õiglase hüvitise lõpliku suuruse otsustab kohus. Kostjate vastuväited ja taotlused Kostjad oma vastuses hagile hageja esitatud nõuet ei tunnista (lk 90-96). Kostjad leiavad, et esitatud hagi on alusetu ja tõendamata ning paluvad jätta see menetlemata või läbi vaatamata, hagiavalduse menetlemise korral teha vaheotsus ja kohaldada aegumist, menetluse jätkumise korral aga kohustada hagejat andma TsMS § 196 alusel tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks.

Hagiavalduse kohaselt on üheks hagi esemeks kahjuhüvitusnõue pankrotihaldurite vastu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 63 lg 1 kohaselt on kahjuhüvitusnõude esitamine pankrotihalduri vastu lubatud võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist. Hagi asjaoludest ei tulene, et hageja kuuluks PankrS § 63 lg 1 sätestatud isikute ringi ning TsMS § 371 lg 2 p 2 tulenevalt peab kohus jätma hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagejal ei ole võimalik hagis taotletavat eesmärki saavutada. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on ka tsiviilasi nr 2-08-4565 (kohtunik Marika Leimann), kus 24.10.2008 on hageja hagiavalduse täiendus-täpsustusega esitanud identse nõude käesolevas asjas esitatuga. Nimetatud hagiavalduses nõuab hageja samadelt kostjatelt moraalse kahju hüvitamist "Virumaa Teatajas" ilmunud artikli "Tamsalus käib võitlus pankrotihalduritega" ja ajalehes "Kuulutaja" artikli "Kohalik elu" alusel. Eelnevast tulenevalt esineb alus TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaldamiseks, kuna samade poolte vahel on kohtus menetluses vaidlus samal alusel sama vaidluseseme kohta. Lisaks esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Esitatud hagi põhineb kahel alusel - tsiviilasja nr 2-05-16933 menetlemisel pankrotihaldurite poolt väidetavalt teadlikult ja pahatahtlikult esitatud valeandmetest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudel ja ülalviidatud ajaleheartiklite ilmumisest tekkinud mittevaralise kahju nõudel. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt valitud kostjate ring on vale. Hagiavalduse esitas 14.09.2005 AS Tamsalu TERKO (pankrotis) kahjuhüvitise nõudes (tsiviilasi nr 2-05-16933), kuna esines põhjendatud kahtlus juhtorganite tegevuse läbi ettevõtte maksejõuetuse põhjustamises. Kostjaks olev pankrotihaldur Martin Krupp ei ole AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) seadusliku esindajana tsiviilasjas nr 2-05-16933 hagi esitanud ja ei saa kanda solidaarvastutust. TsÜS § 26 lg 1 kohaselt omab ja kannab AS Tamsalu TERKO (pankrotis) juriidilise isikuna tsiviilõigusi- ja kohustusi ning selliste õiguste ja kohustuste automaatne ülekandmine pankrotihaldurile ei saa toimuda hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud viisil. Hagiavaldusest võib aru saada, et hagejale on mittevaralist kahju tekitanud pankrotihalduri poolt hagi esitamise fakt, kuid hageja ei täpsusta, millised on selles kostja poolt tehtud õigusvastased toimingud. Hageja ei ole ka täpsustanud, millised on hageja kohta avalikkusele ja kohtule teadlikult ja pahatahtlikult esitatud valeandmed ja kuidas sai tsiviilasjas nr 2-05-16993 toimunud kohtumenetlus tekitada hagejale hingelist valu, kannatusi ja au ja hea nime teostamist. Hagi esitamise õigus tuleneb nii Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artiklist 6, põhiseaduse § 15 kui ka TsMS § 3. PankrS § 55 lg 3 p 1 ja § 28 tulenevalt on juhtorgani liikme kohustuste rikkumise kahtluse olemasolu korral vastava hüvitushagi esitamine haldurile kohustuseks. Hagi esitamine ei ole käsitletav õigusvastase tegevusena ja käesolevat hagi ei saa rahuldada. Kui hageja leiab, et tsiviilkohtumenetluse käigus rikuti tema õigusi, siis tuleb tal pöörduda halduskohtusse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjude hüvitamiseks. Samuti oleks ajakirjanduses avaldatud artiklitega seonduvas õigeteks kostjateks ajalehtede "Kuulutaja" ja "Virumaa Teataja" väljaandjad. Kostjad ei ole mainitud artikleid kirjutanud ega avaldanud, mistõttu puudub siin igasugune kostjate tegu või tegevusetus väidetava mittevaralise kahju tekitamises. Artiklites ei ole hagejat ka otseselt süüdistatud ning objektiivselt võttes ei nähtu artiklitest hageja au teotavat materjali. Kostjad taotlevad ka vaheotsuse tegemist ja hagi suhtes aegumise kohaldamist tulenevalt TsMS § 449 lg 3. PankrS § 63 lg 2 tulenevalt on hüvitusnõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, ning TsÜS § 150 lg 1 alusel on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tsiviilasjas nr 2-05-16933 on hagiavaldus kahju hüvitamiseks esitatud 14.09.2005. Seega aegus käesolevas asjas toodud nõue hiljemalt kolme aasta möödumisel nimetatud tsiviilasjas hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisest, ehk hetkest mil hageja sai teadlikuks väidetavate

valeandmete esitamisest, mitte otsuse jõustumisest nagu ekslikult arvab hageja. Hageja esitatud ajaleheartiklid, millega on väidetavalt tema au ja väärikust kostjate poolt teotatud, on avaldatud 19.02.2004 ja 09.04.2004, mistõttu on nõue aegunud vastavalt 18.02.2007 ja 08.04.2007. Kostjad taotlevad menetluse jätkumisel ka TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel hageja kohustamist nende eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks summas 25 000 krooni, arvestades asjaoluga, et hageja majandusliku seisundi tõttu on ilmselt raskendatud eeldatavate menetluskulude sissenõudmine. Hagiavaldus ei ole kostjate hinnangul õiguslikus mõttes perspektiivne. Samuti on hageja samade kostjate vastu esitanud lisaks käesolevale tsiviilasjale hagiavaldused Viru Maakohtule veel 08.03 2008 tsiviilasjas nr 2-08-4565, 18.03.2009 tsiviilasjas nr 2-09-11433 ja hageja abikaasa H J on esitanud hagiavalduse samade kostjate vastu 09.02.2009 tsiviilasjas nr 2-09-5115. Kostjad esitavad ka hagile sisulised vastuväited. Kostjad leiavad, et kahjuhüvitise hagi esitamisel on nad käitunud õiguspäraselt, hagejal ei ole kahju tekkinud (hagi ei ole näidanud kahju tekkimist ega seda tõendanud), hageja ei ole käsitlenud oma hagiavalduses põhjusliku seose olemasolu temale väidetavalt tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel, samuti puudub kostjate süü. Pankrotihaldur Sirje Tael on kostjana 07.05.2009 esitatud vastuses märkinud (lk 101-104), et hagi tuleb TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kohtu menetluses on juba samade poolte vahel samasisuline kahjunõue (ts asi nr.2-08-4565), mille asjaolud põhinevad samadele ajalehe artiklitele ning kriminaalmenetluse pidamisel. Ka Sirje Tael leiab kostjana, et hagi on esitatud valede kostjate vastu, kuna ajakirjanduses avaldatust tulenev nõue peaks olema esitatud vastava väljaande vastu (nimetatud asjaolu on kostjad selgitanud juba tsiviilasjas nr 2-08-4565), samuti ei ole pankrotihaldurid esinenud kohtumenetluses hagejana, vaid hagejaks oli kohtuvaidluses AS Tamsalu TERKO (pankrotis). Kostja leiab ka, et kahjunõudega hageja vastu nõude esitamine oli põhjendatud ning hagi esitamisel on järgitud kehtivaid materiaal- ja protsessiõigusnorme. Asjaolu, et kohtud jätsid hagi rahuldamata, ei tee hagi esitamist veel õigusvastaseks. Samuti leiab kostja, et hageja AS Tamsalu TERKO juhatuse liikmena peab äriühingu pankrotistumisel ka taluma sellest tulenevaid vaidlusi ja seda, et tema käitumisele antakse hinnanguid pankroti põhjuste kohta. Esitatud hagi on kostja hinnangul ka aegunud ning sisuliselt on hagi põhjendamatu ja tõendamata, kuna hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milline kahju tal on tekkinud ja mil viisil tema kahju väljendub, samuti ei ole ta põhistanud ega tõendanud, milline on kostjate õigusvastane käitumine, milliseid õigusnorme on kostjad rikkunud ja milline on seos kostjate käitumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohus väljastas kostjate vastuse hagile tutvumiseks ning palus hagejalt TsMS § 396 tulenevalt kirjaliku arvamuse esitamist. Hageja ei nõustu oma kirjalikult esitatud seisukoha esitamisel 17.06.2009 ühegi kostjate esitatud vastuväite ega taotlusega (lk 120-125). Hageja leiab, et kostjad AS-i Tamsalu TERKO (pankrotis) ja pankrotihaldur Martin Krupp` poolt saab lugeda hagi omaksvõetuks, kuna nende nimel volitatud esindaja vandeadvokaat Anto Variku esitatud vastust ei saa PankrS § 62 tulenevalt lugeda kostjate vastuseks (pankrotihaldur täidab kõiki oma kohustusi isiklikult). Hageja leiab, et vastavalt PankrS § 149 ja põhiseaduse § 25 on tal õigus esitada nõue õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks ning tulenevalt põhjalikult läbi viidud kriminaalmenetluse ja tsiviilmenetluse tulemustest on pankrotihaldurite vastu esitatud hagi ka perspektiivikas. Käesolev hagiavaldus on ka täiesti erinev varasemast hagiavaldusest ning kuulub iseseisva nõudena eraldi menetlemisele. Kostjate poolt oli esitatud

hagi tegelikkusele mittevastavate faktiliste väidete esitamisega ning käesolev hagi on esitatud kostjate vastu kahju solidaarseks hüvitamiseks. Hageja märgib veel, et ta ei ole vaidlustanud hagi esitamist kostja poolt kui sellist, vaid kostjate poolt kajastatud faktilisi väiteid, mis ei vastanud tegelikkusele ja on hageja au ja head nime teotavad, millega loodi hagejast teadvalt ebaõige ettekujutus. Tegelikkusele mittevastavad faktiväited põhjustasid hagejal negatiivseid emotsioone, meeleolulangust, ärevust; hagejal tuli pöörduda arsti poole. Hageja pidi ka taluma pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, „kellega ta lävis“. Riivatud on hageja inimväärikust ja kostjad ei ole tõendanud, et neil oli selliseks riiveks õiguslik alus. Ajaleheartiklite osas võivad hageja arvates olla avaldajaks nii kostjad kui ajalehe väljaandjad, kuid temal hagejana on õigus valida , keda ta kostjaks valib. Samuti leiab hageja, et tema esitatud hagi ei ole aegunud, kuna alles vastavate kohtulahendite jõustumisel ilmnes, et hagejale tekitatud kahju on õigusvastane, samuti ilmnesid selle kahju eest vastutavad isikud. Kohus pidas vajalikuks menetluse edasise jätkumise otsustamiseks poolte taotluste ja seisukohtade täpsustamiseks nende ärakuulamist eelistungil. Kostjad jäid 14.09.2009 eelistungil varem kirjalikult esitatud vastuväidete ja taotluste juurde. Kostjad leiavad, et kohtumenetluses on juba AS-i Tamsalu TERKO pankrotimenetlusest tulenevatel asjaoludel nende vastu esitatud samasisuline mittevaraline kahjunõue ja nimetatud hagide käsitlemine ja ka menetlemine iseseisvate nõuetena ei ole mõeldav. Samuti taotlevad kostjad menetluse jätkumise korral hageja kohustamist TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel tagatist andma. Ka Sirje Tael esitas taotluse menetluse jätkumise korral edaspidi lepingulise esindaja kasutamise vajadusega eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks summas 15 000 krooni. Hageja kostjate taotlustega ei nõustunud. Menetluses olevad hagid on erinevad, kuigi tulenevad samade kostjate tegevusest ning ühest ja samast pankrotimenetlusest.. Hageja leidis ka, et kostjate taotlus tagatise andmise kohustamiseks ei ole põhjendatud; väidetud menetluskulu on oletuslik ja põhjendamatu; pankrotihaldur peab olema ka suuteline ennast ise esindama. Haldurid esitasid ka tema vastu erinevaid nõudeid ning neid on kõiki menetlusse võetud ja eraldi menetletud. Tema esitatud hagi on põhjendatud ja perspektiivikas: ebaõigetel faktiväidetel põhineva hagiavalduse esitamisega ja hageja alusetu süüdistamisega on tekitatud moraalset kahju ning tegelikkusele mittevastavad asjaolud on tuvastatud jõustunud kohtuotsustes.

Kohtu otsustuse alused ja selle põhjendid. Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja selle lisadega ning hageja kirjaliku seisukohaga, samuti kostjate vastuväidetega ja taotlustega, ning olles ka pooled 14.09.2009 toimunud eelistungil hagi menetluse jätkamise osas ära kuulanud, leiab, et esitatud hagi kuulub läbivaatamata jätmisele. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on juba tsiviilasi nr 2-08-4565, kus vastavalt 24.10.2008 A J esitatud hagiavalduse täiendus-täpsustusele on esitatud samuti moraalse kahju nõue solidaarselt samade kostjate – AS–i Tamsalu TERKO (pankrotis), pankrotihaldur Martin Krupp ja pankrotihaldur Sirje Tael vastu (lk 113-114). Nii eelnimetatud tsiviilasjas kui ka käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldustes nõuab hageja samadelt kostjatelt solidaarselt moraalse kahju õiglast hüvitamist seoses "Virumaa Teatajas" 19.02.2004 ilmunud artiklis -

"Tamsalus käib võitlus pankrotihalduritega" (lk 24) ja ajalehes "Kuulutaja" artiklis "Kohalik elu" 09.04.2004 avaldatuga seoses (lk 4, 22), samuti põhinevad mõlemas nimetatud tsiviilasjas esitatud nõuded AS Tamsalu TERKO (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldurite poolt tuvastatud asjaoludele antud hinnangutest hageja kui AS Tamsalu Terko (pankrotis) juhatuse liikme vastutuse suhtes äriühingu pankrotistumisel. Hageja on leidnud, et tema poolt 11.02.2009 esitatud hagiavalduses esitatud nõue ja selle asjaolud, mis tulenevad haldurite poolt põhjendamatu hagiavalduse esitamise alusel toimunud kohtumenetlusest tsiviilasjas nr 2-05-16933, on oluliselt erinevad tsiviilasjas nr 2-08-4565 esitatud hagist ja selle aluseks olevatest asjaoludest, kuna nimetatud nõue tuleneb haldurite esitatud põhjendamatu avalduse alusel 02.04.2004 hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlusest. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et eelnimetatud asjaoludel on põhjendatud nimetatud hagide eraldi menetlemine tulenevalt ka pankrotihaldurite poolt tema suhtes esitatud avalduste eraldi menetlemisest. Kohus leiab, et hageja seisukoht nõuete aluseks olevate asjaolude erinevusest üksnes haldurite avalduste alusel toimunud erinevatest menetlustest, ei ole põhjendatud. Hageja on mõlemas hagiavalduses märkinud, et haldurite tegevuse läbi põhjustati talle mittevaralist-moraalset kahju sellega, et esitati „tegelikkusele mittevastavaid ja pahatahtlikke mõtteid ja teemakäsitlusi sisaldavaid avaldusi“, mida menetleti hageja vastu aastaid ning nimetatud kostjate poolse tegevusega tekitati hagejale hingelist valu ning kannatusi, teotati tema au ja head nime ning põhjustati moraalset kahju (lk 2, 4, 38b ja lk 113, 116). 14.09.2009 toimunud eelistungil möönas ka hageja ise, et mõlemas tema avalduse alusel toimuvas hagimenetluses käsitletakse pankrotihaldurite poolt AS Tamsalu TERKO pankrotimenetluses tema kui ettevõtte juhatuse liikme suhtes antud väidetavalt alusetuid ja pahatahtlikke hinnanguid ettevõtte maksejõuetuks muutmisel, põhjendamatutest vara loovutustest („kantimisest“) ja kohustuste võtmisest. Nimetatud hinnangud on mõlemas hagiavalduses märgitud ja sisalduvad ka neile lisatud ajaleheartiklites. Hageja ise on hagiavalduses esitanud tema poolt osundatud artiklites avaldatust järgmist: ajaleht „Virumaa Teataja" avaldas 19.02.2008 artikli „Tamsalus käib võitlus pankrotihalduritega", milles muuhulgas on kirjas järgmine tekst: Krupi sõnul on tal kujunenud seisukoht, et Tamsalu Veskid loodi Terko varade baasil ning et Tamsalu Terko ja Tamsalu Veskite omanike ja juhtorganite ring on suuresti kokkulangev, siis ta leiab, et Tamsalu Veskite loomise eesmärk oli vabaneda Terko kohustustest“ (lk 5, 98). 09.04.2008 avaldas ajaleht „Kulutaja" artikli „Kohalik elu", milles on muuhulgas kirjas järgmine tekst: „02.04.2004 võttis Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakond menetlusse kriminaalasja, kus uuritakse Tamsalu TERKO juhtide tegevust juulis-augustis 2001. Lihtsas keeles öelduna kahtlustatakse varade kantimist Tamsalu TERKO-st Tamsalu Veskitesse ja Tamsalu TERKO tahtlikku pankrotti ajamist. Ametlikus protokollis on lugu fikseeritud järgmiselt: Pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Kruppi esitatud avaldus ja selle lisad viitavad AS Tamsalu TERKO juhtide poolt oma ettevõtete maksuvõime olulisele vähenemisele juulis-augustis 2001.a. põhjendamatute vara loovutamiste ja kulutuste võtmisega“ (lk 5, 98). Käesolevas hagiavalduses on esitatud nõue kahel alusel: lisaks ajaleheartiklites avaldatuga hageja au ja hea nime teotamisega tekitatud väidetavale moraalsele kahjule on hagejale tekkinud ka mittevaralist kahju tsiviilasja nr 2-05-16933 menetlemisel väidetavalt teadlikult ja pahatahtlikult esitatud valeandmete esitamisega. Kohus leiab, et faktilised asjaolud, millele pankrotihaldurid on erinevates menetlustes esitatud avaldustes oma hinnanguid andnud, olid samad. Hageja on ka ise käesolevas asjas esitatud hagiavalduses teinud korduvalt viiteid tema suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusele ja on märkinud, et nii kriminaal- kui ka tsiviilmenetluses tuvastati haldurite poolt hagiavalduses kirjeldatu tegelikkusele mittevastavust (lk 124). Hageja tuginemist ühtedele ja samadele faktilistele asjaoludele tõendavad ka antud hagiavaldusele lisatud dokumendid teistest

tsiviilasjadest, seal hulgas ka tsiviilasjas nr 2-08-4565 tehtud kohtumäärus 15.02.2009 hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagi käiguta jätmisest (lk 25-27). Nimetatud faktide ja nende alusel esitatud väidete tegelikkusele mittevastavuse tuvastamine, sellest tulenevalt ühes ja samas pankrotimenetluses haldurite tegevuse hindamine ja seeläbi hagejale võimaliku kahju põhjustamise tuvastamine ei ole aga kohtu arvates erinevates hagimenetlustes võimalik, seda enam, et mõlemas hagiavalduses taotleb hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab ka, et TsMS § 423 lg 2 p 2 tulenevalt ei ole hagejal samade kostjate vastu samadel faktiväidetele põhinevate hinnangute osas erinevate mittevaraliste kahjunõuete esitamisega võimalik hagiavalduses taotletavat eesmärki – kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel – saavutada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A J esitatud hagi (AS-ilt Tamsalu TERKO (pankrotis) ning pankrotihalduritelt Sirje Tael`alt ja Martin Krupp`ilt solidaarselt A J au ja hea nime teotamisega põhjustatud moraalse kahju õiglase hüvitamise nõudes kohtu äranägemisel) kuulub nii TsMS § 423 lg 1 p 4 kui ka 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata jätmisele. TsMS § 427 kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 26.aprillil 2010.a. Riigikohtu määrusega. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.