lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-93090/34

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-93090/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-93090

Tsiviilasi

KÜ Mõisavahe 7 hagi Victor Ozerovi vastu kostja kohustamiseks korteriomaniku kohustuse täitmiseks ning kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

1 700.75 eurot (26 611 krooni)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Ozerovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. märts 2011

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja):

XXXXXXXXXXX)

esindajad

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2010 otsus

Victor

Ozerov

Vastustaja (hageja): KÜ Mõisavahe 80062601), esindaja Aare Kureoja

RESOLUTSIOON

(isikukood: (registrikood:

Kolmas isik: N.O. (isikukood: XXXXXXXXXXX) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 15. märtsi 2010 otsus muutmata.

Tartu

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Victor Ozerovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.KÜ Mõisavahe 7 esitas hagi Victor Ozerovi vastu kostja kohustamiseks korteriomaniku kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil XXX Tartu. 17.04.2007 üldkoosoleku otsusega otsustati vahetada keskküttesüsteem. 19.06.2008 üldkoosolekul täpsustati teostatavate tööde mahtu. Kostjal oli võimalus mõlemad üldkoosoleku otsused vaidlustada, kuid ta ei ole seda teinud. Tuginedes hageja 19.06.2008 üldkoosoleku otsusele teostas OÜ Splitter elamus keskküttetorustiku vahetustöid. Kostja keelas oma korteris tööde teostamise, kuna vanad torud on kinni ehitatud ning torude vahetamine rikuks tema korteri. Hageja oli seisukohal, et korteriomanik, tegutsedes oma korteris, peab mõistlikult arvestama asjaoluga, et ka kaasomandi ese vajab hooldust ning remonti ning vana küttetorustiku selline kinniehitamine, mis ei võimalda teostada selle remonti ega vahetust, ei ole mõistlik. Majas on kahetorusüsteem ja kui kostja korteris küttesüsteemi torusid ei vahetata, takistab see kogu maja soojavarustust. Vastavalt 20.11.2008 tehtud hinnapakkumisele nr 149-08 lähevad täiendavad tööd, mis on seotud kostja keelava tegevusega, maksma 1611 krooni. Hageja palus kohtul kohustada kostjat võimaldada hagejal vahetada kostjale kuuluva korteriomandi piiresse jääv kaasomandis olev küttesüsteemi torustik ning mõista kostjalt välja küttesüsteemi remondi takistamisega tekitatud kahju 1611 krooni.
2.Kostja V. Ozerov vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud 19.06.2008 toimunud üldkoosolek otsustusvõimeline. Samuti torustiku vahetamine ei ole vajalik kaasomandi säilimiseks. Majades, kus eksisteerib korteriühistu, ei saa lähtuda korteriomandiseadusest. Samuti ei ole antud juhul kohaldatav VÕS § 1043. Püstakutoru on kostja korteris vahetamata ja ta ei ole nõus laskma oma korteris mingeid töid teha, sest tal on tehtud remont.
3.Kolmas isik N.O. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kui V. Ozerov ja N.O. korteris remonti tegi, vahetasid nad ka radiaatorid. Kolmas isik vaidles kahju nõudele vastu.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus 15. märtsi 2010 otsusega rahuldas hagi ja kohustas V. Ozerovi võimaldama oma korteriomandis, aadressil XXX Tartu, keskküttesüsteemi torustiku vahetamise. Kohus

mõistis välja V. Ozerovilt küttesüsteemi remondi takistamisega tekitatud kahju summas 1611 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuuluvad küttesüsteemi renoveerimistöid KÜS § 151 lg-s 1 nimetatud hooldustööde alla. Amortiseerunud küttesüsteem kujutab endast ohtu kogu majale. Sellest tulenevalt on üldkoosolek õigustatult 17.04.2007 võtnud vastu otsuse küttesüsteemi renoveerimiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostjal korteriomanikuna õigust keelduda üldkoosoleku poolt vastu võetud ja kõiki korteriomanikke puudutava kohustuse (enda korteris tööde teostamise lubamise) täitmisest. See on KÜS § 13 lõikest 4 tulenevalt õigusvastane. Kostja väide, et 19.06.2008 toimunud üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, ei ole asjakohane. Küttesüsteemi vahetamise üle otsustati juba 17.04.2007 toimunud üldkoosolekul ning vastuvõetud otsust ei ole kostja vaidlustanud. Korteriomanike ja ühistu vahel on seadusest tulenev võlasuhe, mille sisuks on vastastikused kohustused ja millele ei kohaldu deliktiõiguse sätteid. Kahju hüvitamise eest vastutatakse sellisel juhul VÕS § 115 alusel. Hagiavaldusest ja OÜ Splitter hinnapakkumisest nr 149-08 nähtuvalt on hagejale tekkinud kahju 1611 krooni seetõttu, et kostja keelas santehnikutel oma korteris torude ja radiaatorite vahetamise ning sellest tulenevalt tekkis vajadus vanade ja uute torude ühendamist võimaldavate lahenduste leidmiseks. Tegemist on otsese varalise kahju tekitamisega hagejale (VÕS § 128 lg 3). Üldkoosoleku poolt vastu võetud otsused tehakse teatavaks otsuste väljapanemisega trepikodades. Käesoleval juhul on kostjale otsus küttesüsteemi renoveerimise kohta teatavaks tehtud ning santehnikute lubamine oma korterisse on KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt kostja kohustus. Kohus asus seisukohale, et kostja keeldumine enda korteriomandis keskküttesüsteemi vahetamisest oli õigusvastane ning sellise käitumise tõttu on ta kohustatud tekitatud kahju 1611 krooni hagejale hüvitama.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.V. Ozerov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. märtsi 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei selgu kohtuotsusest, miks kohus jõudis järeldusele, et kostja korteriomandis asuv osa küttesüsteemist on amortiseerunud ja kujutab endast ohtu kogu majale. Kohus käsitles tõendina hageja esindaja Aare Kuroja ja nõustaja Agu Rillo antud seletusi. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks menetlusosalise vande all antud seletus. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusosalisena esinev A. Kureoja oleks andnud seletusi vande all. Nõustaja kohtulikul uurimisel antud ütlused ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes. Kostja kohustust lubada oma korteriomandis kesküttesüsteemi torustiku vahetus ei tõenda ka tööde üleandmis-vastuvõtu akt nr 102-08, sest aktist ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes jõudsid akti koostajad järeldusele, et kostja korteris asuvad vanad rauast keskküttetorud on roostetanud ja nende vee läbilaskvus on takistatud. Kostja arvates tulnuks tehniliste tööde teostamise vajaduse otsustamiseks üle kuulata spetsialist TsMS § 293 lg 1 mõttes, sest kostja arvates on tema korterit läbiv torustik tehniliselt normikohane; 2) on kohtuotsus kahju väljamõistmise osas vastuoluline ja ei põhine seadusel. Kahju väljamõistmiseks VÕS § 127 lg 4 alusel peab kostja tegevus või tegevusetus olema põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega. Jääb arusaamatuks, mis asjaoludest tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et hagejal tekkinud kahju seisnes selles, et tekkis vajadus vanade ja uute torude

ühendamist võimaldavate lahenduse leidmiseks. Hageja esindaja A. Kureoja kohtuistungil antud seletuste kohaselt on prognoositav kahju see, et keldri ja ülemisel korrusel tuleb torud ära võtta ja vahetada. Toimikus asuvast hinnapakkumisest nr 149-08 nähtub, et 1611 krooni tuleb tasuda korterelamu korteri 33 lisatööde eest küttetorustiku renoveerimisel. Vaidlus käesolevas asjas käib alates sügisest 2008 ja selle aja jooksul ei ole mitte keegi korteriomanikest kordagi esitanud kostjale pretensioone seoses sellega, et kostja tegevuse tagajärjel oleks tekkinud probleeme maja soojavarustusega. Samuti eeldab VÕS § 115 kohaldamine sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmist.

6.KÜ Mõisavahe 7 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus öelnud, et konkreetselt kostja korteriomandis asuv küttesüsteem kujutab endast ohtu kogu majale. Kohus on oma otsuses sedastanud, et korteriühistu üldkoosolek on pädev otsustama elamu keskküttesüsteemi renoveerimist, kuna tegemist on KÜS § 151 lg 1 reguleerimise alla jäävate töödega ning sellest tulenevalt on vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 vastavad otsused kohustuslikud kõikidele korteriomandite omanikele, sealhulgas ka kostjale. Kostjal puudub mõjuv põhjus, mis õigustab uute tõendite esitamist apellatsiooniastmes. Hageja esindaja A. Kureoja ja nõustaja A. Rillo ei olnud menetluses üle kuulatud tunnistajatena ning ei kasutatud ka võimalust menetlusosaliste vande all antavate seletuste ärakuulumiseks. A. Kureoja ja A. Rillo andsid menetluse käigus selgitusi. TsMS § 228 lg 2 kohaselt võib nõustaja menetluses osaleda koos menetlusosalisega ning anda koos menetlusosalisega selgitusi, sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse nõustaja poolt esitatu menetlusosalise esitatuks; 2) ei ole kohtuotsus kahju väljamõistmise osas vastuoluline ja põhineb seadusel. Maakohus tuvastas, et kostjal oli seadusest tulenev kohustus lubada teostada endale kuuluva korteriomandi reaalosa piires elamu kaasomandis oleva keskküttetorustiku renoveerimistöid. Kostja ei täitnud antud kohustust. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlgnik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui ta kahju tekkimise eest ei vastuta. Käesoleval juhul ei esine kostjat vabandavaid asjaolusid, samuti on KÜS § 13 lg 4 eesmärgiks hoida ära teistele korteriühistu liikmetele tekkiv kahju, mis tuleneks olukorrast, kus mõni ühistu liige ei täida oma kohustusi. Hagejale tekkis kahju 1611 krooni seoses sellega, et kostja ei lubanud oma korteris keskküttetorusid vahetada ning ehitusfirma pidi tegema uue ja vana torustiku vahele üleminekud. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega ning maakohus on õigesti vastava kahju hüvitamise kohustuse pannud kostjale. Kostja viide VÕS § 115 lg-le 2 ei ole asjakohane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
15.märtsi 2010 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Apellandi väite kohaselt on tema korteriomandit läbiv torustik tehniliselt korras ja puudub vajadus selle vahetamiseks. Nähtuvalt asja materjalidest on KÜ Mõisavahe 7 liikmete üldkoosolek 17. aprillil 2007 kinnitanud majandustegevuse aastakava ja otsustanud hakata renoveerima keskküttesüsteemi (tl 38-39).

Keskküttesüsteemi renoveerimine on majandamiskulu KÜS § 151 mõttes. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Antud juhul on olemas kehtiv korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus keskküttesüsteemis renoveerimise kohta ning vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsus kostjale kohustuslik, s.o tulenevalt korteriühistu otsusest ei tohi ta keelata keskküttesüsteemi torustiku vahetamist oma korteris. Samuti tuleneb KOS § 11 lg 1 p-st 3 kostjale kohustus korteriomanikuna võimaldada korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Keskküttesüsteemi torustik on KOS § 1 lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks ning kostja on kohustatud selle korrashoiuks võimaldama teistel isikutel kasutada talle kuuluva korteriomandi reaalosa. Kuna tegemist on kaasomandi esemega ning on olemas korteriühistu otsus keskküttesüsteemi torustiku vahetamise kohta, siis ei ole asjakohane kostja väide, et tema korterit läbiv torustik on tehniliselt korras ja puudub vajadus selle vahetamiseks.

9.Maakohus on õigesti välja mõistnud kostjalt hagejale tekitatud kahju 1611 krooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Mitte võimaldades kasutada oma korteriomandi reaalosa teistel isikutel, kuigi see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks, on kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust ning hagejal on õigus koos kohustuse täitmise nõudega esitada ka kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt seisneb kostjalt nõutav kahju selles, et kuna ta ei lubanud oma korteris keskküttesüsteemi torustiku vahetust, siis tõi see kaasa lisatööde vajaduse (lisatööd seisnesid vanade torude ühendamises uute torudega – tl 77). Kahju suurus on tõendatud Splitter OÜ poolt esitatud hinnapakkumisega (tl 12). Ebaõige on apellandi väide, et ei ole põhjuslikku seost nõutava kahju ja tema tegevuse või tegevusetuse vahel. Hagejale tekkis kahju 1611 krooni seoses sellega, et kostja ei lubanud oma korteris keskküttetorusid vahetada ning ehitusfirma pidi tegema uue ja vana torustiku vahele üleminekud. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega ning maakohus on õigesti vastava kahju hüvitamise kohustuse pannud kostjale. Kostja viide VÕS § 115 lg-le 2 ei ole asjakohane, sest hageja ei ole nõudnud kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja