Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2011. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-7991
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Aleksei Remets vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4162,92 eurot
Tsiviilasja hind
4162 eurot 92 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn, Harju Maakond Hageja esindaja: Pille Tael, Lai 14, 80010 Pärnu, e-post: [email protected] Kostja: Aleksei Remets, isikukood *, asukoht *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 29.01.2011 jõustunud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 21.01.2011 otsusega nr 1-1017131 tunnistati Aleksei Remets (isikukood *) süüdi KarS § 121 järgi lühimenetluses seoses 02.04.2010 tervisekahjustuste tekitamisega I. T.le ja täpselt tuvastamata ajavahemikul 21.06.2010 kuni 01.07.2010 V. S.ile (edaspidi kannatanud). Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele SA Läänemaa Haigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 4162,92 eurot (65 135,56 krooni), mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. 28.02.2011 esitas Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Aleksei Remets’a (edaspidi kostja) vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 4162,92 eurot välja mõista. 02.03.2011. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 04.03.2011. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 28.02.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 4162,92 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 21.01.2011. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-10-17131 /tlk 7-10/; raviteenuste arve seeria CX nr 278854 /tlk 12/; raviteenuste arve seeria CX nr 264153 /tlk 14/; raviteenuste arve seeria CX nr 269140 /tlk 15/; raviteenuste arve seeria VI nr 1014582 /tlk 16-18/ ning raviteenuste arve seeria CX nr 278756 /tlk 19/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Aleksei Remets’alt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 4162,92 eurot. Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
TsMS § 174 1 lg 3 ja 4 sätestavad, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.