Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-11366 OÜ TEF hagi OÜ O vastu kohustuse täitmise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ TEF(registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja: Kostja: OÜ O (registrikood XXX XXX); KOstja volitatud esindaja: Aleksander V (XXX).
jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-11366, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule hagi OÜ O vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 316,35 eurot. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale 03.01.2011.a ekslikult 2 316,35 eurot, millise summa pidi hageja tegelikult tasuma OÜ-le O viimase poolt esitatud arve nr 505-10196271 alusel. Kostja on hagejale teatanud, et ta on nõus tagastama alusetult saadud vahendid, kuid kostja pangaarve on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Hageja esitas 04.03.2011.a Maksu- ja Tolliametile avalduse palvega vabastada hageja rahalised vahendid kostja arvelt, kuid Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt peab hageja juhinduma VÕS §-dest 2017 ja 1028. Hageja leidis, et tema poolt tasutud rahalised vahendid on kostja arveldusarvel ning need vahendid on hageja omandiks. Kuna kostja konto on arestitud, võivad hageja rahalised vahendid minna kolmanda isiku korraldusel riigi tuludesse kostja maksuvõlgade katteks. Kuna kostjal puudub äritegevus, võib tekkida oht, et ilma hagi tagamiseta võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks või raskendatuks. Seetõttu palus hageja arestida kostja pangakonto hageja nõude summa ulatuses. Harju Maakohtu 16.03.2011.a määrusega jättis kohus hageja hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta. Kohus palus hagejal kaaluda, kas on otstarbekas hagiavaldusega kohtusse pöördumine olukorras, kus kostja on hageja nõuet tunnistanud. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kolmanda isiku menetlusse kaasamise avaldus peab vastama TsMS §-s 216 sätestatud nõuetele. Hagi tagamise taotluse osas kohustas kohus hagejat tasuma riigilõivu summas 28,76 eurot. Samuti leidis kohus, et hagi tagamise taotlust tuleb hagejal ka sisuliselt põhjendada ja selgitada, millisel moel võib arest tagada kohtuotsuse täitmist. 23.03.2011.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse koos hagi tagamise täiendava avaldusega. Hageja loobus kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlusest. Hageja leidis, et kuna ta on tasunud hagi tagamise avalduselt tagatise summas 115,83 eurot, tuleb talle enammakstud riigilõiv tagastada. Hageja leidis, et kostja pangaarve tuleb arestida, kuna muidu ei ole edaspidi teada, kas kostjal tekivad
veel mõned võlgnevused. Pangakonto arestimine on vajalik edaspidiste kohtuprotsesside ja vaidluste ärahoidmiseks. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 01.04.2011.a määrusega rahuldamata, kuna hageja ei põhistanud sisuliselt hagi tagamise vajadust ning välja on toomata, miks on hagi tagamiseks vajalik nimelt kostja pangakonto arestimine. Ühtlasi on hagi tagamise avalduselt tasumata riigilõiv. Kohus võttis hagiavalduse 01.04.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Pooled esitasid 11.04.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist ja määruskaebuse esitamise õiguse lühendamist kahele (2) päevale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 479,33 eurot on tasutud hageja OÜ TEFpoolt Rahandusministeeriumi kontole nr
221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Hagiavaldus Harju Maakohtusse OÜ O vastu“ 14.03.2011.a. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 239,66 eurot kanda OÜ TEFarvelduskontole. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele (2) päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.