Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Swedbank AS esitas Tartu Maakohtusse hagi Stel Prinsi vastu poolte vahel sõlmitud järgmiste lepingute alusel tekkinud võlgnevuse nõudes: - 19.03.2008 käenduseta väikelaenuleping nr 08-041230-VL; - 14.04.2008 laenuleping nr 08-054823-VL; - leping nr 08-283052-KX (22.12.2008 sulges hageja 21.04.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-054431-RK ja kandis võlgnevuse lepingu nr 08-283052-KX alla); - leping nr 08-282175-KE (19.12.2008 sulges hageja 21.04.2008 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-054818-EG ja kandis võlgnevuse lepingu nr 08-282175-KE alla). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 3 983.48 eurot/62 327.89 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (3 178.27 eurot/49 729.13 krooni) alates 21.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 19.jaanuaril 2011.a kohtule vastuse, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 1 491.81 krooni ja hagiavalduse esitamiselt asutud riigilõiv 7 500 krooni, kokku 8 991.81 krooni so. 574.68 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 49 729.13 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt (hagiavalduse esitamise aja redaktsioon) tasuda riigilõivu 7 500 krooni so. 479.34 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 144 p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemi andmetel lõpetati maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel Stel Prins vastu 28.06.2010. Antud tsiviilasjas on hageja esitanud samas nõudes hagi Stel Prinsi vastu 23.07.2010. Seega kuulub antud tsiviilasja menetluses hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud kostjalt väljamõistmisele kohtuvälise kuluna. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt menetluskuluna hageja kasuks väljamõistmisele 8 991.81 krooni (7500 + 1 491.81), so 574.68 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.