Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Pooled sõlmisid 13. aprillil 2008.a üürilepingu, mille alusel andis Kopikas OÜ kostjale üürile, tähtajaga üks aasta, 3-toalise korteri aadressiga *. Üürilepingu p 4.1 alusel kohustus üürnik tasuma kogu tähtaegse üürilepingu üüri terve aasta peale ette, mida Leelo Muinasmaa (pärast abiellumist Leelo Siniroht), ka tegi. Üürilepingu p 4.4 alusel kohustus ta edaspidi tasuma igakuiseid kõrvalkulusid. Kostja oma kohustusi

tähtaegselt ei täitnud ning alates 2008.a septembrist jättis üürnik tasumata nii elektri kui ka kommunaalteenuste eest. Käesoleval ajal on tema võlgnevus 13 640,79 krooni ehk 871,80 eurot. 2008. a novembris teatas kostja e-posti teel, et soovib üürilepingu lõpetada ja Haapsallu kolida. Vastavalt üürilepingu p 12.1 peavad aga kõik lepinguga seotud teated olema edastatud kirjalikult ning saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, mida üürnik aga eiras. Seega pooled üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud ning leping kehtis oma tähtaja lõpuni ühe aasta jooksul. 29. detsembril 2008. a kohtus üürileandja esindaja lepingualuses korteris kostja elukaaslase M. S.ga ning koos fikseeriti vee- ja elektriarvesti näidud ning viimane kinnitas oma allkirjaga, et nad kostjaga kohustuvad kommunaalteenuste eest maksma. Kuna üürniku poolt on võlg ikkagi tasumata, soovib hageja seda kätte saada kohtu kaudu, vähendades nõutavat summat seejuures 10 000.- kroonini ehk 639,12 euroni. Eelistungil vaidles kostja nõudele vastu, omapoolseid tõendeid esitamata, kuid oli nõus kompromissi sõlmima, mida ta aga ei teinud. Põhiistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik.

HAGEJA NÕUE

Pooled sõlmisid 13. aprillil 2008.a üürilepingu, mille alusel andis Kopikas OÜ kostjale üürile, tähtajaga üks aasta, 3-toalise korteri aadressiga *. Üürilepingu p 4.1 alusel kohustus üürnik tasuma kogu tähtaegse üürilepingu üüri terve aasta peale ette, mida Leelo Muinasmaa (pärast abiellumist Leelo Siniroht), ka tegi. Üürilepingu p 4.4 alusel kohustus ta edaspidi tasuma igakuiseid kõrvalkulusid. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning alates 2008.a septembrist jättis üürnik tasumata nii elektri kui ka kommunaalteenuste eest. Käesoleval ajal on tema võlgnevus 13 640,79 krooni ehk 871,80 eurot. 2008. a novembris teatas kostja e-posti teel, et soovib üürilepingu lõpetada ja Haapsallu kolida. Vastavalt üürilepingu p 12.1, peavad aga kõik lepinguga seotud teated olema edastatud kirjalikult ning saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, mida üürnik aga eiras. Seega pooled üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud ning leping kehtis oma tähtaja lõpuni ühe aasta jooksul. 19. detsembril 2008. a üürileandja esindaja lepingualuses korteris kostja elukaaslase M. S.ga ning koos fikseeriti vee- ja elektriarvesti näidud ning viimane kinnitas oma allkirjaga, et nad kostjaga kohustuvad kommunaalteenuste eest maksma. Kuna üürniku poolt on võlg ikkagi maksmata, soovib hageja seda kätte saada kohtu kaudu, vähendades nõutavat summat seejuures 10 000.- kroonini ehk 639,12 euroni. Kuna kostja oli põhiistungi toimumisest teadlik, kuid istungile ei ilmunud ja kompromissi ei sõlminud, soovib hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja on tunnistanud, et sõlmis hagejaga 13. aprillil 2008. a üürilepingu eluruumile asukohaga *, makstes tähtajalise üürilepingu eest aastase üüri ette. Peale selle oli ta kohustatud tasuma ka vee ja elektri eest vastavalt arvestite näitudele, kuid seda ta ei teinud vaid kolis 2008. a sügisel korterist välja kommunaalteenuste eest tasumata. Tema arvates lõppes siis ka üürileping. Mingeid tõendeid ta selle kohta esitanud ei ole ning eelistungil soovis ta sõlmida hagejaga kompromissi, mida aga ei teinud. Ka ei ilmunud kostja põhiistungile, kuigi oli selle toimumisest teadlik. Ta ei ole ka esitanud tõendit kohtusse ilmumata jätmise mõjuva põhjuse kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

TsMS § 413 lg 1 järgi on kohtul õigus hagi lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile. TsMS § 410 järgi on hageja taotlusel samuti õigus teha tagaseljaotsus, kui kostja on jätnud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata ja hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist Käesolevas asjas on seega olemas kõik alused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et käesolev hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega täielikult põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses. Pooled sõlmisid 13. aprillil 2008.a üürilepingu, mille alusel andis Kopikas OÜ kostjale üürile, tähtajaga üks aasta, 3-toalise korteri aadressiga *. Üürilepingu p 4.1 alusel kohustus üürnik tasuma kogu tähtaegse üürilepingu üüri terve aasta peale ette, mida Leelo Muinasmaa (pärast abiellumist Leelo Siniroht), ka tegi. Üürilepingu p 4.4 alusel kohustus ta edaspidi tasuma igakuiseid kõrvalkulusid. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning alates 2008.a septembrist jättis üürnik tasumata nii elektri kui ka kommunaalteenuste eest. Käesoleval ajal on tema võlgnevus 13 640,79 krooni ehk 871,80 eurot. 2008. a novembris teatas kostja e-posti teel, et soovib üürilepingu lõpetada ja Haapsallu kolida. Vastavalt üürilepingu p. 12.1, peavad aga kõik lepinguga seotud teated olema edastatud kirjalikult ning saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, mida üürnik aga eiras. Seega pooled üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud ning leping kehtis oma tähtaja lõpuni ühe aasta jooksul. 19. detsembril 2008. a üürileandja esindaja lepingualuses korteris kostja elukaaslase Marek Sinirohtiga ning koos fikseeriti vee- ja elektriarvesti näidud ning viimane kinnitas oma allkirjaga, et nad kostjaga kohustuvad kommunaalteenuste eest maksma. Kuna üürniku poolt on võlg ikkagi maksmata, soovib hageja seda kätte saada kohtu kaudu, vähendades nõutavat summat seejuures 10 000.- kroonini ehk 639,12 euroni. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tähtajaline üürileping ei olnud vastavalt lepingu p 12.1 sätestatule lõppenud. Seetõttu oli kostja kohustatud tasuma ka vee ning elektri eest kogu lepingu kehtivuse aastase tähtaja jooksul. Seega on hagi põhjendatud ja tuleb täies mahus rahuldada. TsMS §-de 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. Seetõttu tuleb need jätta kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 410; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.