Tsiviilasi nr 2-10-49447
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2011.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-49447
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Helle Paap vastu 731.79 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
412.23 eurot Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (postiaadress Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post [email protected] ); kostja Helle Paap
Kirjalik menetlus
täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib määruse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Helle Paabul tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Tartu Maakohtusse hagi Helle Paap vastu 20.08.2008 SMS Laen OÜga sõlmitud laenulepingu nr 177002 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 731.79 eurot/11 450 krooni, mis koosneb laenu põhisummast 319.56 eurost/5000 kroonist, intressist 92.67 eurost/1450 kroonist ja viivisest 319.56 eurost/5000 kroonist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja esitas 7. veebruaril 2011.a kohtule vastuse, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 200 krooni so. 76.69 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 6 450 krooni, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt (hagiavalduse esitamise aja redaktsioon) tasuda riigilõivu 1 400 krooni so. 89.48 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 76.69 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt menetluskuluna hageja kasuks väljamõistmisele 1 200 krooni so. 76.69 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus on seisukohal, et kuna esitatud hagilt tuli tasuda riigilõivu 89.48 eurot ning hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu (89.48 – 76.69) 12.79 eurot vähem, siis kohus mõistab TsMS § 179 lg 1 alusel 12.79 eurot kostjalt riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.