Kohtulahend

2-08-25722 jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-08-25722 04.12.2009.a. tehtud ja 01.09.2010.a. jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus rahuldas AÄOÜ hagi OÜ TJO K vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.05.2010.a. kohtuotsusega Harju Maakohtu 04.12.2009 otsuse muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses olevaid põhjendusi; jättis apellatsioonkaebus otsuse tühistamise taotluses rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud apellandi OÜ TJO K kanda. Riigikohus jättis 01.09.2010.a. kohtumäärusega OÜ TJO K kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hageja esitas 09.09.2010.a. avalduse, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Avalduses on hageja menetluskuludeks riigilõiv 41 250 krooni ja õigusabikulud 50 000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 01.10.2010.a. OÜ TJO K esitas 01.11.2010.a. menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite kohtule ja hagejale. Vastuväite kohaselt, kostja möönab, et avalduses märgitud õigusabikulude suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruses nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetluseosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ vastava tsiviilasja hinna puhul toodud hüvitatavate kulude piirmäära (hageja poolt toodud piirmäär on siinkohal ekslik, kuivõrd tsiviilasja hind leitakse põhinõude järgi), kuid lisaks nimetatud tingimusele peavad kantud kulud olema ka vajalikud ja põhjendatud, mistõttu palub kostja kohtul kaaluda hageja õigusabikulude vähendamist. Hageja ei ole piisavalt põhistanud kantud kulude suurust. Kostja hinnangul ei ole olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti ei ole õige viidata, et asja on arutatud kõigis kolmes kohtuinstantsis, kuivõrd põhjusel, et kostja kassatsioonkaebus jäeti Riigikohtu poolt menetlusse võtmata, kõrgeimas kohtuastmes sisulist asja arutamist ei toimunud, seega ei lisandunud siin ka kulusid. Kuigi hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, ei ole kliendile esitatud arvetes menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi teenuseid kirjeldatud. Arvetes on osutatud teenuse reale märgitud üksnes „vastavalt lepingule, esindus kohtus“ (arve nr 023), „esindus ringkonnakohtus“ (arve nr 07) ja „õigusabi“ (arve nr 89). Selle põhjal on raske hinnata osutatud õigusabiteenuste tegelikku mahtu, kuivõrd toodud on üksnes teenuse kogus - 1 - ja hind, milline on sama koguse puhul olnud erinev. Lisatud ei ole tundide arvu, hinnakirja vms, mis lubaks hinnata kulude põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kaaluda hageja menetluskulude vähendamist. Kohus teatas 03.11.2010.a. e-kirjaga hagejale, et kostja vastuväite osas on võimalik seisukoht esitada 20 päeva jooksul. Vastust või vastuväidet ei esitatud. AÄOÜ teatas kohtule 03.01.2011.a., et on kostja vastuväite kätte saanud 01.11.2010.a. ning Harju Maakohtu 03.11.2010.a. e-kirja on kätte saanud 03.11.2010.a. Hageja ei esitanud täiendavaid seisukohti, kuna kostja vastus ei andnud põhjust hageja varasemate seisukohtade muutmiseks. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - AÄOÜ taotleb tasutud riigilõivu 41 250 krooni hüvitamist. Riigilõiv 11 250 krooni on tasutud 19.06.2008.a. hagiavalduselt (tlk 45). Riigilõiv 12 500 krooni on tasutud 25.08.2009.a. nõude suurendamise eest (tlk 100). Riigilõiv 17 500 krooni on tasutud 21.09.2009.a. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Hagilt hinnaga 210 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 10 750 krooni. Hagilt hinnaga 330 000 krooni tuli 26.08.2009.a. tasuda riigilõivu 35 000 krooni. Hagilt hinnaga 448 905,60 krooni tuli 21.09.2009.a. tasuda riigilõivu

2-08-25722 45 000 krooni. AÄOÜ taotlus tuleb rahuldada ja OÜ-l TJO K tuleb AÄOÜ-le hüvitada riigilõiv summas 2 636,36 eurot (41 250 krooni : 15,6466 = 2 636,355 eurot) - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus esitati Harju Maakohtule 29.06.2008.a., Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 04.12.2009.a., kohtuotsuse kohaselt on hagihind 448 905,60 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse 18.05.2010.a. Riigikohus jättis 01.09.2010.a. kohtumäärusega OÜ TJO K kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtumenetluse ajal kuni 12.09.2008 said menetlusosalised arvestada kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 määratud suuruses. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 450 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 85 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 500 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 160000 krooni. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi soovitakse hüvitist toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306 (06.01.2010 kohtumäärus kohtuasjas 3-2-1-154-09 p 9). Lähtudes eeltoodust said menetlusosalised arvestada kulutustega, mis kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 määratud suuruses. AÄOÜ taotleb lepingulise esindaja kulude 50 000 krooni hüvitamist. Hageja poolt taotletav õigusabikulu on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. - TsMS § 174 lg 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg, tehtud toimingud ning teenuse tunnihind. - Lepinguline esindaja on AÄOÜ-le osutanud kohtumenetluses õigusabi 50 tundi tunnihinnaga 1 000 krooni summas 50 000 krooni koos käibemaksuga. 11.04.2011.a. teatas hageja kohtule, et AÄOÜ on käibemaksukohustuslane. Lähtudes eeltoodust on lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta 41 949,15 krooni (50 000 – 8 050,85). Õigusabi osutamine sisaldas: Tutvumine dokumentidega Täiendavate tõendite kogumine

1 tund 2,5 tundi

2-08-25722 Hagi ettevalmistamine ja koostamine Kostja vastustega tutvumine Vastuste koostamine kostja seisukohtadele K volitajaga 1,2 tundi Läbirääkimised kostja esindajaga Järelpärimiste koostamine Muude menetlusdokumentide koostamine (taotlused, nõude suurendamine jms) Kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtukõne teeside koostamine Esindus Harju Maakohtus Tutvumine otsusega Otsuse selgitamine volitajale Tutvumine apellatsioonikaebusega K volitajaga 2 tundi Vastuse koostamine apellatsioonikaebusele Ettevalmistumine istungiks Esindus Ringkonnakohtus Tutvumine otsusega ja selle selgitamine volitajale Tutvumine kassatsioonikaebusega ja volitaja konsulteerimine

4,5 tundi 3,5 tundi 4,3 tundi 1,6 tundi 2,1 tundi 3,9 tundi 3,5 tundi 4 tundi 1 tund 1,8 tundi 2,1 tundi 3,6 tundi 2,4 tundi 1 tund 2,8 tundi 1,2 tundi

- Kohtunikuabi ei pea põhjendatuks ja vajalikuks järgmisi menetluskulusid: - tutvumine maakohtu otsusega 1 tund; - otsuse selgitamine volitajale 1,8 tundi; - k volitajaga 2 tundi; - tutvumine ringkonnakohtu otsusega ja selle selgitamine volitajale 2,8 tundi; - tutvumine kassatsioonikaebusega ja volitaja konsulteerimine 1,2 tundi. Kohtunikuabi ei pea põhjendatuks hageja esindaja poolt hagejale positiivsete maakohtu ja ringkonnakohtu otsustega tutvumise ja hagejale tutvustamiseks kulunud tööaja 5,6 tundi eest nõutavat tasu. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pärast apellatsioonkaebusega tutvumist toimunud k volitajaga oleksid olnud 2 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kohtunikuabi leiab, et Riigikohtu menetluses tekkinud kulud ei saa hüvitamisele kuuluda, sest ühegi kohtulahendi resolutsioonis ei ole määratud, kelle kanda Riigikohtu menetluse kulud jäävad. Tsiviilasja toimiku andmetel ei olnud hagejal Riigikohtu menetluses lepingulist esindajat, vastuse kassatsioonkaebusele on esitanud AÄOÜ seaduslik esindaja (tlk 258-264). Menetlusosalise seadusliku esindaja kulud ei ole menetluskulud TsMS § 144 p 1 tähenduses. Kassatsioonkaebus esitati 17.06.2010.a. Alates 01.01.2009 kehtiva TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt, nõustaja kulusid ei hüvitata. Lähtudes eeltoodust ei kuulu hüvitamisele tutvumine kassatsioonkaebusega ja volitaja konsulteerimine 1,2 tundi. Kohtunikuabi ei pea põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulusid 8,8 tunni ulatuses summas 7 333,30 krooni e. 468,68 eurot ilma käibemaksuta (8,8 x 1 000 = 8 800 krooni; 833,33 + 166,67 = 1 000; 8,8 x 833,33 = 7 333,30)

2-08-25722 - Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, hagi hind, asja keerukus, esitatud menetlusdokumendid, asja arutamine kohtuistungil ja mitmes kohtuastmes) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamist 41,2 tundi. Tsiviilasjas toimus maakohtus 3 kohtuistungit ja ringkonnakohtus 1 kohtuistung (istungiaeg kokku 4 tundi), hageja lepinguline esindaja on kohtuistungitel osalenud. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulusid summas 34 615,85 krooni e. 2 212,36 eurot ilma käibemaksuta. - Kohus määrab AÄOÜ menetluskulud kindlaks summas 4 848,72 eurot (75 865,85 krooni), millest 2 636,36 eurot (41 250 krooni) on riigilõiv ja 2 212,36 eurot (34 615,85 krooni) on lepingulise esindaja kulud. - Kohus määrab, et OÜ-l TJO K tuleb riigituludesse tasuda hageja AÄOÜ poolt vähem tasutud riigilõiv 239,67 eurot (3 750 krooni). AÄOÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 20.06.2008.a. TsMS § 123 kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast. Hagilt hinnaga 210 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 10 750 krooni. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 04.12.2009.a., kohtuotsuse kohaselt on hagihind 448 905,60 krooni. Hageja suurendas nõude 448 905,60 kroonini 21.09.2009.a., hagilt hinnaga 448 905,60 krooni tuli 21.09.2009.a. tasuda riigilõivu 45 000 krooni. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 41 250 krooni järgmiselt: -riigilõiv 11 250 krooni on tasutud 19.06.2008.a. hagiavalduselt, hagi hind 210 000 krooni (tlk 45); -riigilõiv 12 500 krooni on tasutud 25.08.2009.a. nõude suurendamise eest 330 000 kroonini (tlk 100); -riigilõiv 17 500 krooni on tasutud 21.09.2009.a. nõude suurendamise eest 448 905,60 kroonini. Kokku on hageja tasunud hagilt hinnaga 448 905,60 krooni riigilõivu 41 250 krooni. Lähtudes eeltoodust on hageja tasunud riigilõivu vähem 3 750 krooni. Harju Maakohus jättis 04.12.2009.a. kohtuotsusega menetluskulud kostja kanda. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja poolt vähem tasutud riigilõiv 3 750 krooni riigituludesse välja mõista kostjalt OÜ TJO K . Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt, pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib TsMS § 179 lõikes 1

2-08-25722 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. TsMS § 179 lg 3 kohaselt, maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega mõisteti välja menetluskulud riigi kasuks, võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada menetlusabi kulude osas määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. TsMS § 179 lg 6 kohaselt, Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.