Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.detsember 2009. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-25722
Tsiviilasi
AÄOÜ hagi TJO OÜ vastu põhivõla 448 905,60 kr ja viiviste 62 270,00 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AÄOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja Jüri A (Õigusbüroo Invictus );
esindajad
Kostja TJO OÜ (registrikood XXX, XX) Kostja esindaja: v adv Andrus L (AB Lillo & Lõhmus) Kohtuistungi toimumise aeg
29. oktoober 2009. a
Tsiviilasi nr 2-08-25722
29.09.2006.a. sõlmisid pooled lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse mitteeluruumid pindalaga 421,5 m2, asukohaga XXX, Tallinn. Lepingu p 1.2 kohaselt anti kostjale võimalus kasutada hoone ees, kõnniteel olevat ala kuni 10 sõiduki tasuta parkimiseks. Lepingu p 1.4 kohaselt leppisid pooled kokku üüri hinnas. Aprillist 2007.a. asus kostja kasutama Lepingu alusel talle üleantud pinda kontorina. 20.04.2007.a. teatas kostja hagejale, et ta teeb tasaarvestuse igakuise üüri osas seoses sellega, et talle lubatud tasuta parkimiskohtadel pargitavatele sõidukitele on AS F kontrollid asunud tegema viivistasu otsuseid (edaspidi VTO), seoses parkimistasu maksmata jätmisega. Alates aprillist 2007.a. ei ole kostja tasunud hageja poolt esitatud arvetest igakuiselt 15 000,00 kr, seoses eeltooduga.
Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult tasaarvestatud üür 448 905,60 kr ja selle tasumisega viivitamnise eest viivis 62 270,00 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostja on alusetult asunud seisukohale, et hageja on teda eksitanud lepingu sõlmimisel, lubades tasuta parkimise võimalust. Ajani kui sõlmiti leping st septembrini 2006.a. ei olnud kostjale parkimiseks eraldatud kohtadel kunagi nõutud parkimistasu maksmist. Seega ei ole hageja kostjat eksitanud. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus oli eelnevalt juba 2004.a. tasulise parkimise laiendanud kuni XXX-ni, ei tule arvestada, kuna reaalselt ei olnud kedagi kostjale eraldatud alal, ega selle ümbruses, kuni aprillini 2007.a. kordagi trahvitud tasulise parkimise korra rikkumise eest. Seetõttu ei olnud ka hagejale teada, et selline kord XXX ees kehtiks. Seda kinnitab ka Tallinna Linnavalitsuse transpordiameti peaspetsailist A.K oma e-kirjades hagejale. Lepingu p 1.2 teises pooles nägid pooled ette lahenduse, kui kohalik omavalitsus kehtestab tasulise parkimise ala ka kostjale eraldatud alale. Vastavalt sellele oleks tulnud kostjal edaspidises kanda parkimistasu kulud endal. Kuna reaalselt kehtestati tasulise parkimise ala peale lepingu sõlmimist, siis peaks kostja kandma tasulise parkimise kulud ise vastavuses Lepingu p 1.2. Viiviste arvestamisel lähtub hageja VÕS § 94 ja VÕS § 113 tulenevast arvestusega 0,03% päevas viivitatud summalt.
viivisintressist
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on teda eksitanud, kui lubas kostjale kasutamiseks 10 tasuta parkimise kohta XXX ees. Tallinna Linnavalitsuse poolt on juba alates 01.08.2004.a.-st kuulutatud vaidlusalune piirkond tasulise parkimise alaks ning hagejale pidi see olema teada. Nagu kinnitab ka kostja poolt tehtud järelepärimisele kinnitas AS Ü , et alates 01.08.2004.a. on vaidlusalune piirkond tasulise parkimise ala ning mingit „eripiirkonda“ seal ei ole kunagi olnud. Tasuta parkimiskohtade olemasolu oli kostjale erilise tähtsusega, et tagada oma klientidele ja töötajatele mugav parkimine vahetult hoone ees. See sai ka üheks keskseks põhjuseks uude asukohta kolimisel.
Tsiviilasi nr 2-08-25722
Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning tunnistajate HK’u ja APütlused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahelise vaidluse keskseks asjaoluks on, kas hageja oli teadlik kehtivast tasulise parkimise alast XXX hoone ees ajal, kui sõlmis kostjaga vaidlusaluse lepingu. Antud asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud lisaks kirjavahetusele Transpordiameti peaspetsialisti A K ka tunnistajad HK ning AP ütlused. Tunnistaja H.K üüris samas hoones samuti mitteeluruume ning tunnistaja A.P oli KÜ XXX juhatuse liige vaidlusalusel ajal. Tunnistajate kinnitusel ei olnud vaidlusalusel territooriumil kuni 2007.a. kevadeni tasulise parkimise ala. Alles kuskil sel ajal st 2007.a. kevadel hakati nõudma parkimistasu. Kostja on oma väidete kinnituseks esitanud Tallinna Linnavalitsuse 30.01.2003 määruse nr 9 Parkimistasu kehtestamisest ja AS Ü kirja, mille kohaselt on alates 01.08.2004.a. XXX esine ala tasulise parkimise ala ning mingit „eripiirkonda“ tasulises parkimises ei ole. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 30.01.2003.a. määrusele on alates 01.08.2004.a. vaidlusalune territoorium tasulise parkimise alas. Kuna pooled selles ei vaidle, siis kohus peab seda vaidlustamata asjaoluks. Samas kinnitab hageja, et sellel alal parkimise eest ei ole enne aprilli 2007.a. trahvi tehtud parkimistasu maksmata parkimise eest. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist see, et kuni kevadeni 2007.a. ei rakendatud vaidlusalusel territooriumil Tallinna Linnavalituse poolt kehtestatud tasulise parkimise korda. Tunnistajate ütlustes, mille kohaselt kuni 2007.a. kevadeni ei trahvitud parkimistasu maksmata jätmise eest, ei ole alust kahelda. Tunnistaja A.P , olles kohaliku korteriühistu juhatuse liige, kes pidevalt parkis oma maja ees, kinnitas, et vastav probleem parkimistasuga tekkis alles 2007.a. ning varasemalt seda ei olnud. Mõistlik on ka tunnistaja kinnitus, et varasematest probleemidest oleks ta olnud teadlik, kuna juhatusele sellistest asjadest elanikud kindlasti teataksid. Samuti kinnitas tunnistaja H.K , et tema äriühingu töötajatele ega klientidele ei ole antud asukohas VTO-sid tehtud. Hinnates esitatud tõendeid kogumis, kohus leiab, et kostjal puudub alus tasaarvestuse korras kinni hoida üüritasu makseid 15 000,00 kr ulatuses igakuiselt. Hageja ei ole viinud kostjat eksitusse, kui Lepingu sõlmimisel andis kostjale võimaluse tasuta parkida kümnel kohal XXX ees. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus oli juba alates 01.08.2004.a. kehtestanud tasulise parkimise vaidlusaluses piirkonnas, üksi ei saa olla aluseks, et väita hagejal oleks vastav teadmine. Kui linnavõim ei kehtesta sellist korda läbi vastava nõudmiste esitamise ning vastava kontrolli teostamise, siis õigussubjektil ei pruugi vastavat teadmist tekkida. Antud juhul on kohtu arvates hageja poolt veenvalt tõendatud, et linnavalitsuse poolt ei olnud vaidlusaluses piirkonnas parkimistasu enne 2007.aastat nõutud ning sel alusel ei olnud hagejal ka teadmist, et selline tasulise parkimise kord tema poolt vallataval territooriumil on kehtestatud.
Tsiviilasi nr 2-08-25722
Seega on hageja nõue kostja vastu kohustuse täitmiseks põhjendatud vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 339. Viivisenõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kuna, nagu kohus eelnevas leidis puudus kostjal õiguslik alus oma sooritust (üüritasu osalist makset) kinni hoida või tasaarvestada. Seega ta viivitas omapoolse kohustuse täitmisega, mille eest on hageja õigustatud nõudma viivisintressi. Kuna pooltel kokkulepe viivisintressi (viivise) osas puudus, siis viivis tuleb välja mõista VÕS § 94 ja VÕS 113 määratus suuruses. Kuna pooltel ei ole vaidlust hageja poolt esitatud arvestuste õigsuses, siis kohus ei pea vajalikuks seda kontrollida. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista 448 905,60 kr põhivõlgnevusena ning viivistena kuni 29.10.2009-ni 62 270,00 krooni.
TsMS § 162 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.