OÜ Tanatante (pankrotis) hagi Anatoli Ušakovi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
28 589.74 eurot (447 332.20 krooni)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anatoli Ušakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Anatoli Ušakov, esindaja Tiina Mitt
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Tanatante (pankrotis) (registrikood: 11131136), esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Apellatsioonkaebus rahuldada.
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 28. juuli 2010 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 28. juuli 2010 otsus ja saata OÜ Tanatante (pankrotis) hagi Anatoli Ušakovi vastu kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Tanatante (pankrotis) esitas hagi Anatoli Ušakovi vastu 28 589.74 euro (447 332.30 krooni) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 29.12.2008 otsusega kuulutati välja OÜ Tanatante pankrot. A. Ušakov on alates äriühingu äriregistrisse kandmisest 16.09.2005 olnud ettevõtte ainuosanikuks, juhatuse liikmeks ning ettevõte tegevjuhiks. OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad nõudeid kokku summas 447 332.30 krooni. Kõik nõuded on tekkinud 2008. aasta teisel poolaastal. OÜ Tanatante (pankrotis) majandustegevus on olnud algusest peale kahjumlik. Hageja omakapital oli juba 31.12.2006 seisuga negatiivne summas 128 432 krooni ja hageja oli püsivalt maksejõuetu ning sellega olid täidetud pankrotiavalduse esitamise eeldused. Sellele vaatamata ei esitanud kostja pankrotiavaldust ega kutsunud kokku osanike üldkoosolekut positiivse netovara taastamiseks. Kostja ei ole pankrotiavaldust esitanud ka 2007. a ega 2008. a jooksul. Oma käitumisega rikkus kostja äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme ja osaniku kohustusi ning tekitas oma tegevusetusega hagejale kahju. Kostja tegevuses ilmnevad raske juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Kuna kostja ei ole täitnud äriseadustikust tulenevaid kohustusi, on OÜ Tanante (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt esitatud nõuete tekkimine summas 447 332.30 krooni põhjuslikus seoses kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Hageja palus kostjalt välja mõista 447 332.30 krooni.
2.Kostja A. Ušakov vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole pankrotiotsusega tuvastatud, et kostja oleks toime pannud raske juhtimisvea. Samuti ei asunud pankrotihaldur oma aruandes seisukohale, et kostja hageja juhatuse liikmena on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus ning sellega pannud toime raske juhtimisvea. Kostja ei ole nõus, et hageja oli juba 2007. aastal maksejõuetu. Kostja möönis, et äriühingul olid probleeme kohustuste täitmisega, kuid need olid ajutise iseloomuga ning osaühingu majandustegevus näitas 2007. aastal positiivseid märke. Tegelikult võlad on tekkinud enne ja pärast pankrotiavalduse esitamist 30.09.2008. Perioodil 31.12.2006 kuni pankrotavalduse esitamiseni ei olnud hagejal probleeme jooksvate kohustuste täitmisega ja ei saa väita, et hageja oli maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse hindamise aluseks on võetud kohustused, mis tekkisid 2008. aasta teisel poolaastal. Samas ei olnud pankrotiotsuse aluseks asjaolu, et hageja oli püsivalt maksejõuetu alates 31.12.2006 või alates 31.12.2007. Kostja ei saanud hagejale kahju tekitada pankrotiavalduse esitamata jätmisega 2006. a või 2007. a, sest maksejõuetuse põhjustasid 2008. aasta teisel poolaastal tasumata arved. Seega ei tekkinud kostja tegevusetusega hagejal kahju. Kostja möönis, et juhatuse liikmena oli tal kohustus kokku kutsuda üldkoosolek, kui netovara väheneb alla seaduses sätestatud piiri. Samas ei ole hageja põhistanud, kuidas selline rikkumine
on hagejale kahju tekitanud. Üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine ei ole iseenesest olnud aluseks jooksvate arvete tasumata jätmisele, mis tõi kaasa hageja maksejõuetuse. Kostja oli seisukohal, et osanik ei ole hagejale kahju tekitanud. Osakapitali nõuetele vastavusse viimata jätmine ei ole osaühingule kahju tekitanud. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost osakapitali suurendamata jätmise ja võimaliku kahju vahel. Kui kohus ikkagi asub seisukohale, et kostja rikkus kohustust esitada pankrotiavaldus, siis ei ole kostja sellist kohustust rikkunud tahtlikult või raske hooletuse vormis.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus 28. juuli 2010 otsusega rahuldas hagi ja mõistis A. Ušakovilt OÜ Tanatante (pankrotis) kasuks välja 447 332.20 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt Viru Maakohtu 29.12.2008 pankrotiotsusega tsiviilasjas nr 2-08-63603 kuulutati välja OÜ Tanatante pankrot. Viru Maakohtu määrusega kinnitati OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotihalduri esitatud jaotusettepanek ja tunnustati nõudeid kokku summas 447 322.30 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja kui OÜ Tanatante (pankrotis) juhatuse liige ei ole esitanud osaühingu pankrotiavaldust. Samuti puudub vaidlus selles, et OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotimenetlus algatati 07.11.2008 OÜ Rosehill avalduse alusel. OÜ Tanatante (pankrotis) bilansi kohaselt seisuga 31.10.2008 oli hagejal varasid 343 997 krooni ning kohustusi 496 492 krooni, seega omakapital oli negatiivne summas 152 495 krooni. OÜ Tanatante (pankrotis) 2007. a raamatupidamise aruandest nähtub, et juba 31.12.2006 oli osaühingu omakapital negatiivne summas 128 432 krooni, 31.12.2007 seisuga negatiivne summas 115 099 krooni ning 2008. a 10 kuuga kahjum suurenes 54 941 krooni võrra. Kohus leidis, et 2007. a bilansiga on tõendatud, et võlgnik oli maksejõuetu juba 31.12.2006 seisuga. Kuna OÜ Tanatante (pankrotis) netovara on olnud negatiivne nii 2006. a lõpus kui 2008. a sügisel koostatud bilansi järgi, siis on tõendatud, et tegemist ei olnud ajutise olukorraga, sest osaühing on olnud pidevalt kahjumis ning ei ole suutnud rahuldada kõiki rahalisi kohustusi oma võlausaldajatele. Kuna kohus luges tõendatuks, et hageja oli juba 31.12.2006 seisuga maksejõuetu ja selline olukord ei olnud ajutine, siis on kostja kui OÜ Tanatante (pankrotis) juhatuse liige jätnud täitmata oma kohustuse esitada kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Kohus leidis, et OÜ Tanatante (pankrotis) 2007. a majandusaastaaruandest ja 2008. a 30.10.2008 bilansist tuleb eeldada, et kostjal oli kohustus esitada pankrotiavaldus juba 2007 jaanuaris. Vaidlust ei ole, et kostja ei esitanud osaühingu pankrotiavaldust ja sellega on ta rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat juhatuse liikme kohustust esitada kohtule maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata osaühingu pankrotiavaldus. OÜ Tanatante (pankrotis) omakapital oli juba 31.12.2006 negatiivne summas 128 432 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja hageja juhatuse liikmena ei ole kokku kutsunud osanike koosolekut tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1. Seega ei ole kostja juhatuse liikmena täitnud oma juhatuse liikme kohustusi majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene sarnastes tingimustes teeks, siis on juhatuse liige hoolsuskohustust rikkunud, mis toob kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 1 kohaselt. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leidis, et kostja, jättes kokku kutsumata hageja osanike üldkoosoleku ja esitamata pankrotiavalduse hageja pankroti välja kuulutamiseks, kusjuures hageja oli seejuures maksejõuetu, on rikkunud osaühingu juhtorgani liikme kohustusi
ja sellises kostja tegevuses on raske juhtimisvea tunnused PankrS tähenduses. Kuigi OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotiotsuses ei ole sõnaselgelt tuvastatud osaühingu maksejõuetuse põhjuseks A. Ušakovi tegevuses raske juhtimisviga, ei välista see käesolevas asjas hindmast OÜ Tanatante (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste täitmist. Kohus kuulutas välja hageja pankroti, seega on tõendatud, et hageja oli maksejõuetu. Hageja on põhistanud, et kui kostja oleks oma äriseadustikust tulenevaid kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt esitatud nõuded olemata. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud oma juhatuse liikme kohustusi ja et äriühingule ei tekkinud kahju või kui kahju tekkis, siis ei tulenenud see kostja kohustuste rikkumisest. Seega kui hageja oleks esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse, siis ei oleks saanud tekkida võlausaldajate nõudeid 2008. a kogusummas 447 332.30 krooni, mis on jäänud tasumata. Kuna OÜ Tanatante (pankrotis) oli maksejõuetu juba 31.12.2006 seisuga ning on tõendatud, et kostja OÜ Tanatante (pankrotis) juhatuse liikmena, rikkus oma äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, on OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt esitatud nõuete tekkimine kogusummas 447 332.30 krooni põhjuslikus seoses kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 447 322.20 krooni. Kohus leidis, et asjas ei oma tähtsus kostja tõstatud küsimused pankrotimenetluses pankrotihalduri tegevuse kohta, millised kuuluvad lahendamisele pankrotimenetluse raames.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Ušakov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. juuli 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on OÜ Tanatante (pankrotis) esitanud kahju hüvitamise nõude oma endise juhatuse liikme ja osaniku vastu ning nõudnud kostjalt osaühingule tekitatud kahju hüvitamist tuginedes kostja poolt toimepandud rasketele juhtimisvigadele, s.o ÄS § 180 lg-s 51 ja § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisele. Osaühingule tekkinud kahjuks on hageja pidanud seejuures võlausaldajate tunnustatud nõudeid pankrotimenetluses. Kuidas aga võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustamist leidnud nõuded ning võimalik ka, et viimaste poolt hageja pankroti tõttu saamata jäänud rahasummad väljendavad hagejal tekkinud kahju, on kostja arvates jäänud selgitamata ja tõendamata. Hageja ei ole hagis välja toonud seda liiki kahju hagejale hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostjapoolsete väidetavalt raskete juhtimisvigade seostamine pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustamist leidnud nõuetega kui hagejale tekkinud kahjuga on põhjendamatu. Kostja arvates puuduvad hagis asjaolud, mis oleksid aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 438 lg-t 1; 2) on kohus alusetult tuvastanud põhjusliku seose hagejal kahju tekkimise ja kostja kohustuste rikkumise vahel. Kahju hüvitamise nõude kohustusliku elementide hulka kuuluvad mh kahju ja põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja kahju vahel. Hageja käsitleb kahjuna pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded hageja vastu kogusummas 447 332.30 krooni, kuid hageja ei ole tõendanud, kuidas on võimalik käsitleda võlausaldajate nõuded hageja vastu hagejal tekkinud kahjuna. Kostja möönab, et võlgniku võlausaldajatel võis tekkida kahju seoses osutatud teenuste ja/või kaupade eest tasumata jätmisega hageja poolt, kuid seda ei ole võimalik käsitleda hageja otsese kahjuna. Võlausaldajatel on õigus neile tekitatud kahju korral kaitsta oma õigusi VÕS sätete alusel. Pankrotihaldur ei ole esitanud hagi võlausaldajatele tekitatud kahju hüvitamiseks, hagiavaldus on esitatud pankrotivõlgnikule tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja on seisukohal, et VÕS §-de 115, 127 ja 128 kohaldamine õigusliku alusena hageja kahju
tuvastamiseks ei ole asjakohane. Maakohtu poolt tuvastatu, et kui hageja oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, siis ei oleks saanud tekkida võlausaldajate nõudeid 2008. a summas 447 332.30 krooni, mis on jäänud tasumata, on oletusliku laadi ning ei ole millegagi tõendatud. Hageja ei ole suutnud tõendada ja tuvastada põhjuslikku seost 2007. a ja 2008. a pankrotiavalduse esitamata jätmise ja 2008. teisel poolaastal tasumata jäänud arvete vahel; 3) leidis kohus, et kostja väited pankrotihalduri tegevuse kohta kuuluvad lahendamisele pankrotimenetluse raames. Kostja arvates on selline kohtu seisukoht ekslik. Kostja ei ole esitanud kaebust pankrotihalduri tegevusele, vaid on väitnud, et nõue on vaieldav ja selle suurus on ebaõige. Kohus oli kohustatud kostja vastuväiteid nõude suuruse kohta käsitlema ning tegeliku kahju suuruse välja selgitama. Kahju suuruse tõendamise koormis lasub hagejal.
5.OÜ Tanatante (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab ÄS § 172 lg 4, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Viru Maakohtu 29.12.2008 pankrotiotsusega on välja kuulutatud OÜ Tanatante pankrot. Seega on välistatud, et võlausaldaja saaks nõuda kahju otse endale; 2) on tõendatud põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kohus on kohtuotsuses tuvastanud, et OÜ Tanatante (pankrotis) omakapital oli 2007. a raamatupidamise aruande kohaselt negatiivne juba 31.12.2006 summas 128 432 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei esitanud kohtule pankrotiavaldust ei 2007. a ega ka 2008. a jooksul. Pankrotimenetlus on algatatud võlausaldaja OÜ Rosehill avalduse alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei kutsunud kokku äriühingu osanike koosolekut. Kohus on tuvastanud, et pankrotimenetluses esitatud nõuded on tekkinud 2008. a teisel poolel. Kostja ei vaidlustanud hagimenetluses, et põhiosa võlausaldaja nõuetest on tekkinud 2008. a teisel poolel. Kohus on õigesti leidnud, et hageja on põhistanud, et kui kostja oleks oma äriseadustikust tulenevaid kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks OÜ Tanatante (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate poolt esitatud nõuded olemata. Õige on ka kohtuotsuses esitatud seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud oma juhatuse liikme kohustusi ning et kahju tekkimine ei tulene kostja kohustuste rikkumisest; 3) ei ole poolte vahel hagimenetluses olnud vaidlust, et nõuete kaitsmise koosolekul loeti kõik võlausaldajate nõuded tunnustatuks. Vastuväite esitamiseks nõudele on pankrotiseaduses sätestatud tähtaeg. On õige kohtu seisukoht, et kostja väited on seotud pankrotihalduri tegevusega ning need ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ning kuuluvad lahendamisele pankrotimenetluse raames. Kostjal pole õigust vaidlustada teises hagimenetluses tunnustatud nõuete summasid, selleks on pankrotimenetluses sätestatud erikord.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 28. juuli 2010 otsuse ja saadab OÜ Tanatante (pankrotis) hagi A. Ušakovi vastu kahju hüvitamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja ÄS § 171 lg 2 p 1, sest jättis kokku kutsumata osanike koosoleku, kuigi võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 oli negatiivne summas 128 432 krooni ning ÄS § 168 lg 1 p 2 järgi oleks kostja osanikuna pidanud otsustama osakapitali suurendamise.
Samuti tugineb hageja oma hagis asjaolule, et kostja jättis esitamata pankrotiavalduse hageja pankroti väljakuulutamiseks, kuigi hageja oli alates 2007. aastast maksejõuetu (ÄS § 180 lg 51).
8.Vastavalt ÄS § 171 lg 2 p 1 kutsub juhatus kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 1.1) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Asjas esitatud 2007. aasta bilansi kohaselt (tl 29-30) oli osaühingul nii 2007 algusel kui 2007 lõpul netovara järel vähem kui pool osakapitalist (2006 lõpuks oli passivas näidatud kohustusi aktiva üldsummast rohkem 88 432 krooni ja 2007 lõpuks 75 099 krooni, s.o rohkem kui osakapitali suurus). Tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p-st 1 pidi juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku juba 2007 alguses ning osanikud oleks pidanud tegema ÄS §-s 176 märgitud otsustuse, kuid seda ei ole tehtud. Sellega rikkus kostja ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab ta oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning seetõttu peab ta hüvitama hagejale oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.
9.Õige on apellandi väide, et võlgnikule juhatuse liikme poolt tekitatud kahju suuruseks ei ole võlausaldajate tunnustatud nõuded pankrotimenetluses. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on tähelepanuta jätnud selle, et tunnustatud nõuete suurusest oleks tulnud minimaalselt maha arvata summa, mille ulatuses sai rahuldada tunnustatud nõudeid hagejale jäänud vara arvel. Praegu on maakohus sisuliselt lähtunud eeldusest, et ükski hageja võlausaldaja ei saa oma tunnustatud nõuetest midagi rahuldatud, jättes selle seisukoha aga põhjendamata. Lähtuvalt ÄS § 187 lg-st 2 ja lg-st 4 saab nõude juhatuse liikme vastu esitada nii osaühing kui võlausaldaja. Käesolevas asjas on tegemist osaühingu nõudega. Eristamine on oluline, kuna nõude rahuldamise eeldused ja ulatus on erinevad. ÄS § 187 lg 2 järgi vastutab juhatuse liige kahju tekitamise eest osaühingule ning sama paragrahvi lg 4 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist osaühingule, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega iseenesest saaksid võlausaldajad nõuda juhatuse liikmelt osaühingule kahju hüvitamist osas, milles nad ei saa rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel, kuid antud juhul on osaühing nõudnud kahju hüvitamist ning sellisel juhul ei ole kahjuna käsitletav võlausaldajate tunnustatud nõuded osaühingu vastu rahuldamata osas. Seega kuigi on tuvastatav juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine, ei ole võimalik asjas olevate tõendite alusel kindlaks teha juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena osaühingule tekitatud kahju suurust ning hageja ei ole ka oma hagiavalduses osaühingule tekitatud kahju suurust välja toonud. Seetõttu ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada ning hagi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Lisaks rikkumisele ja kahjule peab maakohus tuvastama ka selle, et kahju tekkis hagejal just sellise rikkumise tõttu (põhjusliku seose) ning põhjusliku seose tõendamise koormis on hagejal. Praegusel juhul hageja poolt nõutaval kahjul puudub põhjuslik seos juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumisega.
10.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 2007. a bilansiga on tõendatud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 31.12.2006 seisuga. Vastavalt PankrS § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maakohtu vaidlustatud otsuse kohaselt põhiosa võlausaldaja nõuetest hageja vastu on tekkinud 2008 II poolaastal. Lähtudes võlausaldajate nõuete tekkimise ajahetkest, on õige kostja vastuväide, et võlgnik ei olnud maksejõuetu 2007. aastal ja 2008. aasta algul, sest ta suutis täita jooksvad kohustused ning sel perioodil ei ole tekkinud nõudeid, mis olid pankroti väljakuulutamise aluseks. Seega on ebaõigesti tuvastatud ajahetk, mil väidetavalt võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kuna ei ole tuvastatud ajahetk, mil ilmnes hageja maksejõuetus, siis ei saa väita, et kostja juhatuse liikmena rikkus ÄS § 180 lg-t 51.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.