11. aprill 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-50903
Tsiviilasi
OÜ E hagi EKAS-i vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
21 714,81 eurot (339 762,98 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ E (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik (Advokaadibüroo Glimstedt, Rävala 5, 10143 Tallinn) Kostja EKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja Vaho V
Kohtustungi toimumise aeg
08.03.2011
Kohtuistungil osalesid
Kostja volitatud esindaja Vaho V
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ E hagi EKAS-i vastu kahju hüvitamiseks Menetluskulud Menetluskulud mõista täies ulatuses välja OÜ-lt E EKAS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb kostjal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.03.06.2008 sõlmisid pooled veosekindlustuslepingu nr XXX, mille kohaselt kindlustati külmvaltsitud teraslehed ja -rullid vastavalt arvele ja veokirjale, omavastutusega 0,5% kindlustussummast ning kindlustuskaitsega tagasiulatuvalt alates 24.05.2008 kuni kindlustatud eseme saabumiseni Tallinna lattu. Poliisi kohaselt on roostetamisest, oksüdeerumisest ja värvimuutusest tingitud kahjud kaetud kindlustusega juhul, kui riskid, mille tõttu roostetamine, oksüdeerumine või värvimuutus on tekkinud, on kaetud kindlustusega Veosekindlustusklauslite (ICC (A)) (edaspidi klauslid) kohaselt (tl 14-16).
2.18.07.2008 teatas hageja kindlustusjuhtumist kostjale maakleri vahendusel, mille järel teostas IE AS samal kuupäeval kindlustatud eseme ülevaatuse. Kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju suurus oli 15 862,5 USD (157 448,80 krooni), millele lisandub kindlustusjuhtumi tagajärjel hageja poolt tehtud kulutustest tekkinud kahju suuruses 11 652 eurot (182 314,18 krooni).
3.30.09.2008 esitas hageja kostjale avalduse kindlustushüvitise saamiseks, kuna meritsi vedamise käigus toimus kindlustusjuhtum, kus kindlustatud ese, mis oli pakendatud konteineritesse, oli roostetanud (tl 20-21).
4.02.10.2008 jättis kostja avalduse rahuldamata põhjendusel, et tulenevalt LKB Osaühing 19.09.2008 ekspertiisiaktist nr LKB.122.R oli kindlustatud ese kahjustatud juba enne selle veoks vastuvõtmist, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Lisaks eelnevale asus kostja seisukohale, et antud asjas esinevad kindlustusandja täitmise kohustust välistavad asjaolud, kindlustatud ese oli ebapiisavalt või sobimatult pakendatud või veoks ettevalmistatud, ja roostetamine on kindlustatud eseme loomupärane omadus (tl 22-32). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju summas 339 762,98 krooni, viivise 31 971,14 krooni ning alates 03.10.2009 kuni kohase täitmiseni põhinõudest viivise 0,02% päevas. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 6 lg 1, § 23 lg 2, § 35 lg 1, § 37 lg 3, § 38, § 113 lg 1, § 423, § 448 lg 2, § 450 lg 1, § 475 lg 3.
6.Hageja selgitab, et ta ei nõustunud avalduse rahuldamata jätmisega, mistõttu esitas kostjale 11.11.2008 ja 18.03.2009 vastuväited. Hageja leiab, et kindlustatud ese oli pakendatud vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja praktikale ning roostetamise kui kindlustatud eseme loomupärast omadust puudutavad välistused ei ole saanud võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 37 lõike 3 tõttu lepingu osaks (tl 33-42). Hageja tugines täiendavalt Finantsinspektsiooni 02.11.2006 kehtestatud soovituslikule juhendile Üldnõuded kindlustuslepingutele, hageja ja maakleri vahelisele e-kirjavahetusele ja kindlustatud esemest tehtud fotodele (tl 45-51). Kostja jäi oma 19.11.2008 ja
09.04.2009 kirjas otsuse juurde (tl 43-44, 58-59).
7.Hageja selgitab, et Veosekindlustuse tingimuste C100/2002 (edaspidi tingimused) (tl 17-19) punkt 14 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustuslepingu kehtivuspiirkonnas kindlustusperioodi jooksul tingimuste alusel kindlustusriskist tulenev ootamatu ja ettearvamatu kahju. Kindlustusriskid on määratletud tingimuste punktis 6. Seega tähendab kindlustusjuhtum kindlustusriski realiseerumist. Käesolevas asjas on tegemist koguriskikindlustusega, kus kindlustatud on kõik riskid, välja arvatud need, mis on üheselt kindlustuskaitse alt välistatud. Nimelt juhul, kui kindlustatud on kõik riskid, ei ole kindlustusvõtja kohustatud välja selgitama kahju tekke põhjust tulenevalt tingimuste punktist 6.3.
8.Kostja ei ole tõendanud, et kindlustatud ese sai kahjustusi juba enne 24.05.2008, millal algas kindlustuskaitse. Ekspertiisiakti kohaselt oli kindlustatud ese kahjustatud juba enne selle maha laadimist laevalt Tallinnas 28.06.2008, mitte enne selle veoks vastuvõtmist. Kindlustatud ese pandi Hiinast teele 24.05.2008 (tl 60). LKB OÜ teostas esmakordselt kindlustatud eseme ülevaatuse 22.07.2008. Hageja leiab, et juhul kui ekspert väidab, et rooste vanus oli 1-3 kuud, ei saa ekspert väita, et kahjustused tekkisid enne kindlustusperioodi algust. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et LKBOÜ oleks teostanud mõõtmisi või võtnud proove, milliseid uurimise meetodeid on kasutatud, samuti ei nähtu aktist, millistele asjaoludele tuginedes tegi ekspert järelduse, et rooste vanus on 1-3 kuud.
2-09-50903 Erialaspetsialistid on hagejale kinnitanud, et tingimustes, kus vedu toimub meritsi, kus niiskustase on mere tõttu oluliselt kõrgem ja kus veos viibib merel 4-6 nädalat, ei ole käesolevas asjas tekkinud hulgal ja kujul rooste tekkimiseks vajalik 2 või 3 kuu möödumine.
9.Hageja on seisukohal, et kindlustatud ese oli nõuetekohaselt pakendatud. LKBOÜ ei ole hinnanud, kas kindlustatud eseme pakend vastas rahvusvaheliselt tunnustatud praktikale. Kostja peab tuvastama pakendi sobivuse ja piisavuse, muuhulgas kontrollima, kas pakend vastab rahvusvahelistele standarditele. Kostja peab kindlustusjuhtumi uurimisel tuvastama põhjusliku seose, mida kostja antud juhul ei ole teinud. Asjaolu, et roostekahjustusi oli saanud üksnes see osa kindlustatud esemest, mis oli pakendatud mitmekihilisse välispakendisse, ei tõenda põhjuslikku seost. Sertifikaadi nr MN2008/0587SH kohaselt oli kindlustatud ese veatult pakendatud ja puuduseid ei esinenud. Ka IEAS-i 13.10.2008 kinnituskirja kohaselt oli kindlustatud eseme pakend piisav ja sobiv ning vastas ekspordi pakendi rahvusvahelistele standarditele. LKBOÜ on teinud kindlaks, et konteinerid olid kahjustusteta, kuid ekspert ei ole tuvastanud, kas kindlustatud eseme pakend oli kahjustusteta sihtkohta jõudmisel. Hagejale teadaolevalt sai kindlustatud eseme pakend konteineris lubamatu liikumise tõttu kahjustusi, mille tõttu sai võimalikuks ka kindlustatud eseme kokkupuude niiskusega, milline asjaolu oli kostjale teada, kuid kostja jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. Kostja jättes tuvastamata kindlustatud eseme pakendi seisundi, jättis kostja tuvastamata kahju tekkimise tegeliku põhjuse. Asjaolust, kas transpordi ajal leidis aset avarii või muu erakorraline sündmus, ei saa teha järeldust selle kohta, kas pakend oli sobiv ja piisav.
10.Hageja selgitab, et poliisis on roostetamine määratletud kui kindlustusjuhtum, kuid tüüptingimustega on roostetamisest tekkinud kahju kui kindlustatud eseme loomulikust omadusest tekkinud kahju hüvitamine välistatud. VÕS § 38 kohaselt juhul kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Ka tingimuste punkt 4.4 kohaselt kehtivad vastuolude korral üldtingimuste ja eritingimuste ja/või klauslite vahel eritingimused. Seega on käesolevas asjas kehtiv poliisis kokku lepitud tingimus, mille kohaselt on roostetamisest tekkinud kahju kaetud kindlustusega. VÕS § 37 lõike 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Ka Finantsinspektsiooni poolt 01.11.2006 kehtestatud soovitusliku juhendi Üldnõuded kindlustuslepingutele kohaselt (i) peavad kindlustusjuhtum ja kindlustusriskid olema lepingus täpselt ja selgelt määratletud (punkt 4.5.1), (ii) välistused ei tohi olla ebamõistlikud, arvestades kindlustuslepingu eesmärki (punkt 4.5.3), (iii) poliisil esitatud kindlustusriski mõiste peab olema vastavuses kaetud kindlustusriski sisuga ega tohi olla eksitav kindlustuskaitse tegeliku ulatuse osas (punkt 4.5.3) ja (iv) kui konkreetse kindlustuslepinguga ei ole kaetud mõni kindlustussuhtele kohalduvates tüüptingimustes sätestatud kindlustusrisk, siis sellise informatsiooni peab esitama ka kindlustuspoliisil (punkt 4.5.4). Kindlustusandja peab õigussuhte raames kindlustusjuhtumi ja –riskide piiritlemisel eeldama kliendi laiemat huvi vara kindlustamisel ning näitama üles hoolsuskohustust kliendi tegeliku huvi väljaselgitamisel lepinguga kaetavate kindlustusjuhtumite ja –riskide piiritlemiseks (Juhendi punkt 4.5.5). Samuti peab kindlustusandja selgitama kindlustusvõtjale kindlustustingimuste erisusi, sh piiranguid ja välistusi, mis konkreetse kindlustusliigi osas kindlustusvõtja jaoks tähtsust omavad (Juhendi punkt 4.2.1.3). Kostjale oli teada, et kindlustatud esemeks on teraslehed ja –rullid ning terasele on veega või niiskusega kokkupuutumisel iseloomulik roostetamine. Samuti oli kostjale teada, et kindlustatud eset veetakse meritsi ehk niisketes tingimustes. Eelneva tõttu avaldas hageja selgelt enne lepingu sõlmimist, et hageja on eelkõige huvitatud kindlustuskaitsest roostetamise vastu. Kõigest eelnevast tulenevalt pidi olema ka kostjale arusaadav, et hageja soovib kindlustatud esemele kindlustuskaitset just nimelt roostetamise kui terasele iseloomuliku omaduse vastu. Hageja on maksnud kindlustusmakseid teadmises, et kindlustatud ese on kindlustatud ka roostetamise vastu. Juhul kui kostja hinnangul on käesolevas asjas kohaldatavad klauslite punkt 4.4 ja tingimuste punkt 7.10, on kostja teatud ulatuses kindlustusmaksete arvel alusetult rikastunud ja viinud hageja eksitusse. Kostja ei ole hagejale eelnevalt selgitanud, et kindlustuskaitse korral eristatakse põhjuseid,
2-09-50903 miks rooste tekib, samuti ei ole eelnev selgitus välja loetav lepingust. Juhul kui hageja oleks teadnud, et kostja eristab rooste tekkimise põhjuseid, ei oleks hageja lepingut kostjaga sõlminud.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise tagasiulatuvalt arvates 02.10.2008 kuni 02.10.2009 summas 31 971,14 krooni ja alates 03.10.2009 kuni kohase täitmiseni põhinõudest 8% aastas (0,02% päevas).
12.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väide, et hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et veose pakend oli ka tegelikult niiskuskindel, on meelevaldne. Eelnimetatud dokumentides esitatud kinnitus, mille kohaselt veose pakend vastas rahvusvahelistele standartidele, tähendab muuhulgas ka veose pakendi vastavust niiskuskindlusele. Ka ekspertarvamuse kohaselt oli veos pakendatud (sisepakend) veekindlasse pakendisse. Asjaolu, et veos oli täiendavalt pakendatud (välispakend) ja osaliselt mitteveekindlasse pakendisse, ei oma antud juhul tähtsust, sest hagejale teadaolevalt ei nõua rahvusvahelised standardid kahekordset pakendamist. Samuti on ekspert jätnud põhjendamata, kuidas said veosele tekkida roostekahjustused, kui veose sisepakend oli veekindel. Samuti on meelevaldne kostja väide, et hageja poolt nimetatud pakendi kahjustus esines üksnes ühel teraslehtede pakil. Kostja viide CMR saatelehele on asjakohatu, sest tegemist on rahvusvahelise autoveo (road carriage) saatelehega. Mereveo korral kasutatakse lastikirja bill of lading ehk konossement, mis on kolmepoolne kauba omandit tõendav dokument ja millele ei tehta pärast selle väljastamist mis tahes märkmeid. Kui veose pakendil oleks esinenud puudused või kahjustused enne veose konteinerisse paigutamist, oleks selle kohta tehtud märge lastikirja.
13.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tingimuste punkt 7.10 ja klauslite punkt 4.4 tähenduses ei oma tähtsust, kas roostekahjustused tekkisid transpordi ajal või muul ajal. Hageja juhib tähelepanu sellele, et tegemist on veosekindlustusega, mitte mis tahes muu kahjukindlustusega. Hageja ei saa nõustuda ka kostja seisukohaga, et juhul kui transpordi ajal ei ole toimunud transpordiavariid või muud erakorralist sündmust ja veos saabub sihtkohta roostekahjustatult, on roostetamise näol tegemist veosele iseloomuliku omadusega. Hageja rõhutab, et roostekahjustused ei tekkinud veose pakendi puudulikkuse või mittesobivuse tõttu. Hageja märgib, et juhul kui kostja leiab, et roostetamine kui veosele iseloomulik omadus tekkis veose mittesobiva pakendi tõttu, saab kostja tugineda üksnes tingimustele punktile 7.9 ja klauslite punktile 4.3, mitte tingimuste punktile 7.10 ja klauslite punktile 4.4.
14.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ei vastuta lepingueelse teabe eest, sest lepingu sõlmimist vahendas kindlustusmaakler. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole vastutust välistava asjaoluga, sest lepingu pooleks ja kohustatud isikuks on kostja.
15.Hageja märgib, et kõik kulutused on tehtud kindlustusjuhtumi tagajärjel ja seega seotud antud asjaga. Kostja vastuväited
16.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
17.Kindlustusleping sõlmiti vastavalt veosekindlustuse tingimustele C100*2002 ja ICC veoseklauslitele: kogurisk, veoseklauslid (A), Cl 252, 1/1/82 ja roostest, oksüdeerumisest, pleekimisest tekkinud kahjud, kui need on põhjustatud veoseklauslitega CI 525, ICC (A) kaetud asjaoludest. Veoseklauslid (A), Cl 252 1/1/82 klausli 1 kohaselt katab kindlustus kõik kindlustatud objekti kadumise või kahjustumisega seotud riskid, välja arvatud klauslites 4, 5, 6 ja 7 toodud juhtumid. Kindlustusjuhtumiks on vastavalt tingimuste punktile 14 kindlustuslepingu kehtivuspiirkonnas kindlustusperioodi jooksul tingimuste alusel kindlustusriskist tulenev ootamatu ja ettearvamatu kahju. Kuigi poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu näol on tegemist koguriskikindlustusega, ei ole tulenevalt eeltoodust kindlustusandja vastutus siiski absoluutne, teatud tingimuste esinemisel puudub kindlustusandjal kohustus kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Kindlustuslepingu eesmärk on korvata kahjud, mis tekivad veosele transpordi käigus ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel. Kindlustada ei ole võimalik kahjude vastu, mille põhjus tuleneb
2-09-50903 nö seestpoolt, kindlustatava objekti enda või pakendi omadustest tulenevalt, ning mida ei mõjuta otseselt see, kas veost transporditi parasjagu või mitte, kuigi kahju on ilmnenud transpordi kestel või pärast seda. Seetõttu on kindlustusandjad oma tingimustes ja rahvusvahelised standardsed veosekindlustuse klauslid välistanud muuhulgas veose enda loomulikust omadusest või pakendi ebapiisavusest põhjustatud kahjud.
18.Kostja on seisukohal, et kahjujuhtumi puhul on kahju põhjustatud asjaoludest, mis kindlustuslepingu alusel on välistatud ning on leidnud, et kohaldamisele kuuluvad järgnevad välistussätted. Veoseklauslite (A) klausli 4.3 kohaselt ei kata käesolev kindlustus mitte mingil juhul kahju, vigastusi või kulusid, mille põhjustas kindlustatud objekti puudulik või ebasobilik pakkimine või ettevalmistamine. Sarnaselt veoseklauslitele sätestab tingimuste punkt 7.9, et kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist või mis tekivad seoses veose ebapiisava või sobimatu pakkimisega või veoks ettevalmistusega. Vastavalt klauslile 4.4 ei kata käesolev kindlustus mitte mingil juhul kahju, vigastusi või kulusid põhjustatuna kindlustatud objekti loomupärasest veast või omadusest. Sarnaselt veoseklauslitele sätestab ka kindlustuslepingu tingimuste punkt 7.10, et kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist või mis tekivad seoses veose loomupärase omaduse, vea või defektiga.
19.Hageja teatas 18.07.2008 e-posti teel oma esindajale MK, et nende lattu jõudnud veosel on visuaalse inspektsiooniga avastatud roostekahjustusi. Hageja esindaja teatas veosekahjust kostjale ning kostja tellis kahju tekkepõhjuste, pakendi sobilikkuse ja kahju suuruse väljaselgitamiseks ekspertiisi LKBOÜ-lt. Veos oli kahe erineva Hiina tootja toodetud ja pakitud. Ekspertiisiakti nr LKB.122.08.R kohaselt olid mõlemad tootjad pakkinud materjali veekindlasse paberisse ning katnud terasega. Erinevus kahe pakendi vahel seisnes selles, et ühe tootja välimine pakend koosnes ühest mütsitaolisest kattest, mis oli veekindel. Teise tootja pakend koosnes mitmest teraselehest ning ei olnud veekindel. Mütsitaolise välise pakendiga veos ei olnud saanud mingeid niiskuskahjustusi. Transpordi ajal mingit erakorralist sündmust ei toimunud, mis oleks võinud veost või selle pakendit kahjustada. Kui kauba vastuvõtmisel teostatud kauba ülevaatusel oleks tuvastatud kauba pakendil mingeid kahjustusi, oleks kindlasti veose CMR saatelehele tuvastatud kahjustused märgitud. Kõnealuse veose saabumisel mingeid kahjustusi välisel vaatlusel ei tuvastatud, märget CMR saatelehele ei tehtud. Veosekindlustuse rahvusvahelise (kohtu)praktika järgi hinnatakse pakendi sobivust järgmiselt: kui kaupade transportimise ajal ei ole aset leidnud transpordiavarii või mõni muu erakorraline sündmus ja kaubad saabuvad sihtpunkti kahjustunult, siis on tegemist pakendi ebapiisavuse või mittesobivusega. Sobiv ja piisav pakend peab taluma tavapärast käsitsemist ja transporti. Vastavalt rahvusvahelisele kohtupraktikale juhul, kui pakend ei ole talunud tavapärast transporti, on kindlustatud objekti pakend ebapiisav ning sellisel juhul on tegemist kindlustusobjektile iseloomuliku veaga. Hinnates kogumis veose ja selle pakendi seisukorda, on ekspert jõudnud järeldusele, et on väga tõenäoline, et niiskuskahju sai alguse enne kauba laadimist konteinerisse või laadimise ajal. Veos sai kahjustada üksnes nendes pakendites, mis koosnesid mitmest teraslehest ega olnud seetõttu ilmastikukindlad. Eksperdi hinnangul on rooste vanus 1-3 kuud. Seega katab rooste võimalik vanus aega ka enne transpordi ja kindlustuslepingu kehtivuse algust. Asjaolu, et roostekahjustusi oli saanud üksnes ühel viisil pakendatud kaup, kuid samades tingimustes veetaval erineva välispakendiga kaubal puudus roostekahjustus, viitab sellele, et üks pakend oli sobiv ja piisav ning teine mitte. Hageja on esitanud ka sertifikaadi ja kinnituskirja, mille kohaselt oli kindlustatud objekti pakend piisav ja sobiv ning vastas ekspordi pakendi rahvusvahelistele standarditele. Kostja leiab, et nimetatud dokumendid kirjeldavad üksnes pakkimise meetodi sobivust ning visuaalset pakendi korrasolekut. Seda, kas kauba pakend ka tegelikult niiskuskindel oli, need dokumendid ei kinnita. Vastuseks hageja poolt viidatud pakendi kahjustusele märgib kostja, et kahjustus esines üksnes ühel teraselehtede pakil. Juhul kui niiskuskahjud oleksid tekkinud pakkide konteineris lubamatu liikumise tõttu saadud pakendikahjustuste kaudu, oleksid pidanud kõigil roostekahjustustega pakenditel olema ka pakendid kahjustatud. Kuid pakendikahjustus tuvastati üksnes ühel pakil, teistel roostekahjustustega pakkidel aga mitte. Samuti ei ole mõistlikult seletatav asjaolu, miks ühte sorti välispakendiga teraslehtede pakid liikusid konteineris, teised aga mitte.
2-09-50903
20.Kindlustusobjekti loomupärane viga on kauba omadus saada kahjustatud nii statsionaarses olekus kui ka transportimise ajal. Seega mõeldakse veoseklauslite (A) välistusklausli 4.4 all silmas, et hüvitamisele ei kuulu sellised kahjud veosele, mille iseloomust tulenevalt ei ole vahet, kas see tekib transpordi jooksul või mujal (näiteks laoplatsile ladustatuna). Loomupärane viga on kauba sobimatus taluda vedaja tavapärase hoolsusega teostatud vedu. Kauba loomupärast viga seostatakse ka kauba pakendiga. Antud juhul ei ole transpordi ajal toimunud transpordiavariid või mõnda muud erakorralist sündmust, mille tagajärjel oleks veos võinud saada kahjustada. Pole kahtlust, et veos on saanud niiskust ja selle tagajärjel kahjustunud. Veos on saanud niiskust kas enne konteinerisse laadimist, laadimise ajal või transpordi kestel pakendi tõttu, mis ei olnud niiskuskindel. Veose kahjustumisel roostega ei ole ühest seost transpordiga, sarnaselt oleks võinud kindlustusobjekt kahjustuda nii tootja laos kui hageja laoplatsil või mujal statsionaarses olekus, roostetamise puhul on tegemist kindlustusobjekti loomuliku veaga. Kindlustatud objekti loomupärasest veast või omadusest põhjustatud kahju ei kuulu vastavalt veosekindlustusklauslite (A) klauslile 4.4 ja tingimuste punktile 7.10 hüvitamisele.
21.Kindlustuspoliisil on sõnaselgelt viidatud, et roostest põhjustatud kahjud on kaetud juhul, kui need on põhjustatud veoseklauslitega (A) kaetud asjaoludest. Kuivõrd veoseklauslitega (A) ei ole kaetud kõikvõimalikud kahjud, vaid üksnes need, mis ei ole välistatud, rakendub ka roostetamisest tekkinud kahjudele veoseklauslite (A) välistusklauslid 4, 5, 6 ja 7. Seega tuleb roostest tekkinud kahjude puhul hinnata, mis põhjusel on roostetamine alguse saanud ning kas kahju põhjustanud sündmus on välistusklauslite alusel välistatud või mitte.
22.Kostja ei nõustu hageja väitega, et veoseklauslite (A) klauslit 4.4 ja Tingimuste punkti 7.10 ei saa lugeda kindlustuslepingu osaks, kuna nad on eksitavad ja arusaamatud võlaõigusseaduse § 37 lg 3 mõistes. Selline tõlgendus rajaneb hageja ebaõige eeldusel, et erikokkulepe roostetamise kohta hõlmab 100-protsendiliselt kõiki roostetamise juhtumeid, millisel eeldusel puudub alus tulenevalt erikokkulepe sõnastusest. Seega ei saa olla hagejale üllatuseks, et teatud asjaoludel ei kuulu roostetamisest tekkinud kahjud kindlustuskaitse alla. Veoseklauslite (A) kasutamisel kindlustuslepingus järgib kostja veose kindlustamise rahvusvahelist tava ja praktikat. Kõnealused veoseklauslid on enimkasutatavad standardiseeritud veosekindlustuse kindlustustingimused Euroopas ning on mõistlik eeldada, et oma majandustegevuses aastaid veoste kindlustamisega kokku puutunud ettevõtjale ei ole veoseklauslite üldised põhimõtted üllatuslikud või mõistlikust arusaamatud.
23.Kostja märgib, et hageja kasutas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakleri AS Marsh Kindlustusmaakler abi. Kindlustusmaakler on kindlustusvõtja esindaja, mitte kindlustusandja esindaja. Kui hageja esitas oma soovid kindlustusmaaklerile ja viimane ei suutnud hagejale piisavalt selgitada, mil moel on roostest tekkinud kahjud standardsetes veoseklauslites reguleeritud, siis ei saa kostja vastutada hageja esindaja tegevuse või tegevusetuse eest.
24.Kostja märgib, et vaidlust ei ole veosele tekkinud kahju osas, kuid hageja täiendavate kulude suurusega kostja ei nõustu. Hageja on eelnevalt esitanud kostjale arved ja tšekid, millega ta tõendab täiendavate kulude kandmist. Kostja hinnangul ja tuginedes ekspertiisile on kahjuga seotud ja põhjendatud üksnes järgmised kulud: 1) pakkematerjal puit 13429 m3, arve nr 2841744 summas 33 572,50 krooni, 2) pakkematerjal teraslint ja kile, arve nr KL15238 summas 5 763,99 krooni, 3) kahveltõstuki töö, arved nr 1129 ja 1207 kokku summas 10 876,15 krooni, 4) tööjõu- ja transpordikulud, arve nr 7381 summas 8 110 krooni, 5) täiendavad ladustamiskulud, arve nr 1058 summas 28 348,38 krooni, kokku juhtumiga seotud põhjendatud kulud 86 671,02 krooni. Ülejäänud tšekkidel kajastuvad kulud ei ole seotud kõnealuse juhtumiga. Hageja teostas kahjustanud kauba sorteerimisega samaaegselt materjali müügiks ettevalmistust, mistõttu ladustati väiksemates kogustes teraslehed suuremal hulgal alustele, kuigi kahjustunud materjali väljasorteerimiseks oleks olnud vaja kõigest 3-4 täiendavat kaubaalust. Seega juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, on põhjendatud kahju suurus 244 119,82 krooni.
2-09-50903 Kohtuotsuse põhjendus
25.07.03.2011 esitas hageja esindaja taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus, kuulanud ära kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
26.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
27.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 03.06.2008 veosekindlustuslepingu nr XXX, mille poliisi kohaselt kindlustasid pooled veose, külmvaltsitud teraslehed ja –rullid, vastavalt arvele ja veokirjale, omavastutusega 0,5% kindlustussummast ning kindlustuskaitsega tagasiulatuvalt alates 24.05.2008 kuni kindlustatud eseme saabumiseni Tallinna lattu (tl 14-16). Samuti puudub vaidlus, et veose sihtkohta jõudmisel avastati veosel osaliselt roostekahjustus (tl 20-21). Puudub vaidlus, et kaup saadeti kahelt erinevalt tootjalt, kes olid kaubad pakkinud erineval viisil.
28.Poolte vahel on vaidlus, kas on toimunud kindlustusjuhtum, mille alusel kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama. Vaidlus on ka kahju suuruse üle.
29.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 423 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Vastavalt tingimuste punktile 14 on kindlustusjuhtum kindlustuslepingu kehtivuspiirkonnas kindlustusperioodi jooksul tingimuste alusel kindlustusriskist tulenev ootamatu ja ettearvamatu kahju (tl 18). VÕS § 505 järgi veose maismaal või siseveekogul vedamise riski kindlustamisel eeldatakse, et kindlustus katab kõiki veosega seonduvaid riske. 30.09.2008 esitas hageja kostjale avalduse kindlustushüvitise saamiseks, kuna meritsi vedamise käigus toimus hageja arusaama kohaselt kindlustusjuhtum, kus kindlustatud ese, mis oli pakendatud konteineritesse, oli roostetanud (tl 20-21), millise kostja jättis 02.10.2008 otsusega rahuldamata, kuna leidis, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, sest veos ei kahjustunud transpordi ajal (tl 2232). Poolte vahel sõlmitud kindlustuspoliisi nr XXX kohaselt on roostetamisest, oksüdeerumisest ja värvimuutusest tingitud kahjud kaetud kindlustusega juhul, kui riskid, mille tõttu roostetamine, oksüdeerumine või värvimuutus on tekkinud, on kaetud kindlustusega veosekindlustusklauslite (ICC (A)) kohaselt (tl 14).
30.VÕS § 506 lg 1 p 1 ja 2 järgi kindlustusandja ei hüvita kahju, mis tekitati kindlustusvõtja, veose saatja või saaja poolt või, mis tekkis veose olemuse või veose puuduliku pakkimise tõttu. Tingimuste punkt 7.9 sätestab, et kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist või, mis tekivad seoses veose ebapiisava või sobimatu pakkimisega või veoks ettevalmistamisega. Pakkimise all mõistetakse ka kauba konteinerisse või transpordifurgooni pealelaadimist marsruudi lähtekohas. Tingimuste punkti 7.10 kohaselt kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis ei ole põhjustatud kindlustusjuhtumist või, mis tekivad seoses veose loomupärase omaduse, vea või defektiga (tl 17). Tingimuste punkti 15.2.2 alusel kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusperioodi jooksul kontrollima pakendi ja veose ettevalmistust kauba ohutuks transportimiseks veose üleandmisel vedajale, saatelehel märgitud kaubakohtade arvu õigsust kauba üleandmisel või vastuvõtmisel ning kauba ja selle pakendi välist seisundit, märkuste korral tegema saatelehele vastava sissekande. Veoseklauslite ICC (A) (tl 15-16, tõlge 78-83) punkti 1 kohaselt katab kindlustus kõik kindlustatud objekti kadumise või kahjustamisega seotud riskid, välja arvatud klauslites 4, 5, 6 ja 7 toodud juhtumid. Klauslite punkti 4.3 kohaselt ei kata kindlustus kahju, vigastusi või kulusid, mille põhjustas kindlustatud objekti puudulik või ebasobilik pakkimine või ettevalmistamine. Klauslite punkti 4.4 järgi ei kata kindlustus kahju, vigastusi või kulusid põhjustatuna objekti loomupärasest veast või omadusest. LKBOÜ ekspertiisiaktiga nr LKB.122.08.R on tõendatud, et saadetis (külmvaltsitud lehtteras) on toodetud ja pakitud kahe erineva tootja poolt Hiinas ning mõlema tootja pakendid olid ümbritsetud
2-09-50903 veekindla paberiga (sisepakend) ja kaetud terasega (välispakend), millest ühe tootja välispakend oli valmistatud ühes tükis ümbrisena, mis oli veekindel ja teise tootja välispakend koosnes mitmest terasetükist ega olnud veekindel. Ühes tükis ümbrises pakendatud lastil veekahju ei avastatud. Lasti kontrollimisel märkas ekspert, et kui lehtterase servadel oli roostemärke / -plekke, siis leidus lehtede vahel kindlasti roostet. Kontrolli käigus vett ei avastatud ning eksperdi arvates oli rooste 1-3 kuud vana ehk, et last kahjustus enne Tallinnas lossimist 28.06.2008. Kahjustus võis tekkida enne konteinerite täitmist või täitmise ajal ning kahjustatus oli nendes pakkides, mille pakend koosnes mitmest terasplaadist ja ei olnud seega ilmastikukindel. Kauba saaja esindajate kohaselt olid konteinerid kahjustamata (tl 24-32, tõlge 84-93). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks korraldanud transpordiks ettevalmistuse ja kauba pakkimise selliselt, et veos ei puutuks kokku vee või niiskusega, milline kohustus tulenes hagejal tingimuste punktist 15.2.2. Kohtule esitatud Sertifikaat nr MN2008/0587SH (tl 39-10) ja IEAS kinnituskiri (tl 41), tõendavad, et pakend oli piisav ja sobiv ja vastas rahvusvahelistele standarditele, kuid ei tõenda, kas pakend oli ka tegelikkuses niiskuskindel. Hageja ei ole kohapeal käinud tutvumas pakenditega ning nende sisu seisukorraga enne veose teele saatmist Hiinast. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et veose pakend sai konteineris lubamatu liikumise tõttu kahjustada ning ei ole mõistlik, et kahjustada oli saanud ainult üks pakend, milline asjaolu nähtub ka kohtule esitatud fotodelt (tl 121-131). Asjaolu, et roostekahjustusi oli saanud üksnes ühel viisil pakendatud kaup, kuid samades tingimustes veetval erineva välispakendiga kaubal puudus roostekahjustus, viitab sellele, et üks pakend oli sobiv ja piisav ning teine mitte. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kauba vedamise ajal oleks toimunud avarii või olnud erilisi ilmastiku nähtusi (torm, tugevad vihmad, taifuun jne). Kuna hageja ei viibinud kauba vastuvõtmisel, siis ei ole välistatud ka roostes kauba saatmist hagejale.
31.Kohus ei nõustu hagejaga, et klauslite punkt 4.4 ja üldtingimuste punkt 7.10 on arusaamatud VÕS § 37 lg 3 tähenduses, mistõttu ei saa neid punkte lugeda lepingu osaks. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohus märgib, et kindlustuspoliisil on viidatud selgelt, et roostest põhjustatud kahjud on kaetud juhul, kui need on põhjustatud veoseklauslitega (A) kaetud asjaoludest ning tulenevalt veoseklauslitest (A) ei ole kaetud kõik võimalikud kahjud, vaid üksnes need, mis ei ole välistatud. Hageja oli sellest kindlustuslepingu sõlmimisel teadlik, mistõttu ei saa olla hagejale üllatuseks, et teatud asjaoludel ei kuulu roostetamisest tekkinud kahju kindlustuskaitse alla.
32.Eeltooduga on tõendatud, et roostekahjustus tekkis seoses puuduliku või ebasobiva pakendi tõttu ning, et kahju puhul on tegemist veose loomuliku omadusega, mistõttu puudub kostja kohustus kindlustushüvitise tasumiseks, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu nr XXX alusel. Menetluskulud
33.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult (100%) hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.