Muud › Muud hagiasjad

Hagiavalduse kohaselt V.S. töötas kostja ja tema õiguseellaste juures 17.10.1995 – 27.05.2009 .Ta vabastati töölt invaliidistumise tõttu, mis oli tekkinud tööõnnetuse tagajärjel. Kostja poolt määratud komisjon leidis, et tööõnnetuses on süüdi 100 % hageja. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest selgub , et tegemist on segasüüga ja segavastutusega .V.S.il on raske puue ja töövõime kaotus 80%. Ta saab töövõimetuspensioni 3508,44 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostja keeldunud kindlaks määramast kummagi poole vastutuse määra ja ei ole esitanud palgatõendit. Kuna tööohutuse juhend oli puudulik ,siis ei olnud hageja instrueeritud töö tegemise juures valitsevatest ohtudest ja ei saanud neid vältida. Hageja leiab,et kostja vastutuse määr on 90 %,mis rahalise väljendusena teeb kuus 8572,50 krooni. Hageja palub summa 8572,50 krooni kuus välja mõista kostjalt igakuiselt alates juunist 2009.Hageja palub kostjat esitada palgatõend ja tööinspektsiooni ettekirjutus 8..1-43/41118-1.

KOSTJA VASTUS

Kostja leiab , et hageja nõude rahuldamiseks puudub alus. Kostja ei vaidle vastu, et hagejaga raske tööõnnetus juhtus ,et temaga on tervise tõttu tööleping lõpetatud. Tööõnnetuse ainsaks põhjuseks peab kostja hageja enda käitumist. Õnnetust poleks saanud juhtuda kui hageja oleks täitnud ohutusjuhendit ja liikluseeskirja. Tööohutuse juhend ei olnud puudulik. Tööandja ei saa kirjutada oma juhenditesse norme välistamaks kõiki hüpoteetilisi võimalusi õnnetuste juhtumisteks. Tööandja ei ole käitunud õigusvastaselt. Tööandja andis õnnetuse järgselt endast maksimaalse, et abistada töötajat ja minimaliseerida kahjusid. Kostja kirjeldab tööõnnetuse asjaolusid.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

Hageja märgib , et tööinspektsioon leidis oma uurimiskokkuvõttes ,et tööandja on rikkunud TTOS § 13 lg.1 p. 14 ,mille kohaselt tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks. Tööinspektsioon on silmas pidanud kostja tööohutusjuhendit nr 365 Tööohutusjuhend kallurijuhile“. Puudulikku instrueerimist tunnistab ka kostja ise, kui ta tööõnnetuse raportis kirjutab, et hagejat on vaja täiendavalt instrueerida. Hageja oli konkreetseks situatsiooniks ette valmistamata ja välja õpetamata. Kostja ei ole vaidlustanud tööinspektsiooni ettekirjutust.

Tegemist oli külglibisemisega .Maapind oli jäätunud, ei olnud liivatatud .Oletuslik ja paljasõnaline on kalluri sisepiduri töösse rakendamine peale auto peatamist. Vabariigi Valitsuse määrus 10.06.1992 nr 172 ei ole kehtetu(puudutab kahju hüvitamise ajutist korda).

KOSTJA VASTUS HAGEJA SEISUKOHALE

Tööohutusjuhend nr 365 ei ole puudulik, sellele on hageja alla kirjutanud. Kostja lisab allkirjalehe, millel ka hageja allkiri. Juhend oli piisava täpsusega andmaks töötajatele juhiseid, kuidas käituda enne tööd, töö ajal ja peale tööd, samuti käitumine avarii olukorras ja millised on võimalikud töötajale mõjuda võivad ohutegurid. Tööohutusjuhendi nr. 365 punktis 3.8.6 on selge keeld liinil kalluri jätmiseks langustele ja tõusudele. Selline peatumine on lubatud ainult tehnilise rikke tõttu, millisel juhul tuleb tarvitusele võtta kalluri iseeneslikku liikumist välistavad abinõud. Hageja eiras mainitud korraldust kahel viisil, esmalt peatus ta liinil ilma selleks õigust omamata ja lisaks jättis ta tarvitusele võtmata iseeneslikku liikumist takistavad abinõud, kuna ei kasutanud käsipidurit. Hageja on rikkunud ka liiklusseadust ,mille § 28 lg 3-le peab juht tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning oskama valitseda sõidukit, jälgida liiklust ,märgata ja ette näha võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutseda. Liiklusseaduse § 2 lg 1 sätestab, et liiklejad peavad olema hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. . Liikluses osalejale ,sh. kallurijuhtidele kehtib liikluseeskiri, mille § 149 järgi peab juht enne sõiduki juurest lahkumist rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseeneslikku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise. Kostja märgib , et täiendava töötaja instrueerimise aluses ei olnud mitte see, et instrueerimine oleks läbi viidud puudulikult ,vaid see, et tööohutusjuhedi nr. 365 punkt 1.5 näeb ette täiendava instrueerimise kui töötaja on rikkunud tööohutusnõudeid ja sellega on põhjustatud trauma ja /või avarii. Ka hageja ei ole vaidlustanud Tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet, mille järgi oli tööõnnetuse toimumise põhjuseks hagejapoolne TTOS § 14 lg 1 p. 5 eiramine. Kui ettekirjutises olid toodud puudused, siis see ei too süü ja vastutuse osas kaasa mingeid tagajärgi, mistõttu kostja ei pidanud vajalikuks seda dokumenti vaidlustada. Lisatud fotolt on näha, et sõiduk mitte ei külglibisenud, vaid veeres. Käsipidur oli väljalülitatud asendis. Kallur hakkas veerema ,kuna asus kallakul. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 172 kahju hüvitamise ajutise korra kohta on kehtetu alates Võlaõigusseaduse jõustumisest, mida märgitakse ära ka Riigikohtu lahendis 3-2-1-53-06. Juhul kui kohus leiab, et kostjal on süü tööõnnetuses, siis palub kostja võtta arvesse tema poolt esitatud kallurijuhtide keskmise palga tõendi 2009a.a aprillist , millest nähtub, et antud töökohal on toimunud keskmise sissetuleku vähenemine. Kostja esitab hageja poolt nõutud tõendid, kuid jätab esitamata riskianalüüsi ,kuna hageja ei ole põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta nimetatud dokumenti soovib. V.T. ja V. S. ülekuulamise vajadust vande all ei ole hageja põhjendanud, mistõttu kostja vaidleb vastu tunnistajate vande all ülekuulamise taotluse rahuldamisele. Kostja palub üle kuulata kaevanduse peainsener I.A. ,kes saab tunnistusi anda õnnetuskoha ülevaatusel tuvastatud asjaolude kohta.

HAGEJA TAOTLUSED JA VASTUVÄITED

Hageja palub veelkord esitada kostjal V. S.nõuetekohane palgatõend tuginedes Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusega nr 172 kinnitatud keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutisele juhendile. Ajutine juhend ei ole nn.ajutine kord, vaid metoodiline juhend, mida kasutatakse ka võlaõigusseaduse kehtivuse ajal.. . Hageja esindaja soovib , et kostja esitaks vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 13 tööandja kohustuste hulka kuulunud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused . Hageja rõhutab, et tööinspektsioon on tuvastanud segasüü ja siiani on täitmata tööinspektsiooni ettekirjutis, kus peaks kirjas olema kalluri peatumise keeld langusel ja tõusul ilma mõjuva põhjuseta. Juhendis on küll keeld kalluri jätmiseks langusele ja tõusudele ,kuid puudub keeld peatumiseks. Parkimine ja peatumine on kaks eri asja.

DOKUMENTAALSED TÕENDID

Kohtusse on esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid (viidatud ei ole korduvalt kohtusse saabunud samasisulistele dokumentidele) : 1.S. ,V. tööraamatu fotokoopia tl 4-7. 2.Tööónnetuse raport tl 8-9 3.Arsti teatis ajutise töövõimetuse määramisest tl 10 4.Eesti Energia Kaevandused AS kirjad hagejale,milles keeldutakse temale hüvitiste ja ravikulude tasumisest tl 11,28 5.Tööõnnetuse uurimiskokkuvõte tl 12-15 6.Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti osakonna otsused töövõimetuse , puude raskusastme tuvastamise,töövõimetuse tuvastamise ja pensioni määramise kohta tl 16-26,3841

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungid toimusid 30.septembril, 19.novembril 2010 ning 22.märtsil 2011. 30.septembri 2010 kohtuistungil täpsustasid pooled tõendite esitamise vajadust puudutavaid küsimusi ja esitasid tunnistajate isikuid puudutavad andmed, et kohus saaks nad kohtuistungile kutsuda. 19.novembril 2010 kohtuistungil selgitab hageja, et tööinspektsiooni otsus on haldusakt, mille vaidlustamisel on omad tähtajad .Seda dokumenti tsiviilprotsessis ei ole võimalik vaidlustada. Vajalik on ainult vastutuse protsendi ,mitte tehniliste detailide kindlaks määramine. Kohtuistungil kuulati üle S. ,N. ; V. T. ,V. Ś. . Tunnistaja N.S. ütleb , et on hageja abikaasa ja tema oli 22.11.2009 hageja juures, kelle tervislik seisund tema hinnangul ei võimaldanud hageja ülekuulamist, seda aga oli tehtud juba enne tema saabumist . Tunnistaja V. T.ütleb, et puistangul ei olnud peatumine keelatud, kallakul oli. Õnnetus juhtus puistangul. Tunnistaja proovis hagejat päästa, kui hageja jäi autode vahele. Ta proovis autode vahet suurendada sõites nii enda autoga edasi-tagasi kui ka hageja autoga. Oli pime, valgustus territooriumil puudus. Tunnistaja ronis läbi akna hageja autosse. Tema arvates oli hageja autol käsipidur peal ja tema arvetes oli toimunud külglibisemine. Auto rehvid olid soojad ja auto hakkas libisema. Ta ei tea, kas oli külgkalle või ei olnud. Tunnistaja peatas oma auto selleks, et rääkida. Auto liigutamine oli 20 cm. Tunnistaja V. Ś., kes on kaevanduse töökeskkonna spetsialist ütles, et tema isiklikult ei instrueeri töötajaid ,kuid hageja puhul on seda kindlasti tehtud. Õnnetus juhtus ülemisel aherainepuistangu põllul. Selles kohas ei ole peatumine keelatud. Kui autojuht väljub autost, peab ta rattad otsesuunda pöörama, käsipiduri peale panema ja mootori välja lülitama. Kui hageja ühegi nendest oleks täitnud, oleks ta terve. Et masin liikuma hakkas, on näha pildil. Käsipidur ei olnud peal või oli selles rike. Tehniline ülevaatus tehti järgmisel hommikul ,käsipidur oli siis korras.Sellisel väikesel kallakul masin libiseda ei saanud. Foto on tehtud siis, kui T.juba autosid liigutanud oli. Skeemilt on näha vahemaad. Hagejalt endalt on võetud seletuskiri medõe juuresolekul, lähtume sellest. Tööandja ei ole midagi rikkunud. Iga tööinspektsiooni inspektor võib kirjutada ,mida mõtleb. Tegime instruktaazi täiendamise ,aga ei ole seda esitanud. Seda ei oleks tegelikult vaja olnud teha. Käsipidur võib ära hoida külglibisemise , see oleneb sellest, milline on kalle. Kostja ütleb kohtuistungil, et täpne skeem (tööõnnetuse paiga joonis) ei ole vajalik, see ei puutu asjasse. Hageja lubab esitada hagisumma arvestuse kui kostja esitab keskmise palga arvestuse. 22.märtsi 2011 kohtuistungil ütleb kostja, et hagejal on olnud veel üks tööõnnetus, kus ta on olnud selles ise süüdi.See näitab tema suhtumist. Pooled esinevad kohtukõnedega. Sõna võtavad poolte esindajad ja nõustajad. Kostja jääb oma vastustes esitatu juurde. Hageja soovib hagi rahuldamist määrades, mis on kohtule esitatud 01.detsembril 2010(tl 187,188) Vastuolu VÕS ja keskmise töötasu arvestamise juhendi vahel puudub.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tuginedes tööõnnetuse raportile toimus AS Eesti Põlevkivi Estonia Kaevanduses raske tööõnnetus 21.novembril 2008.a.kl. 23.30.,milles sai vigastada töötaja V.S.. Tööõnnetuse raporti kohaselt V.S. juhtis koormaga kallurautot BelAZ-7547 nr. 4 aherainepuistangu ülaterrassile. Nähes talle vastu sõitmas tühja kallurautot BelAZ-7547 nr.3, mida juhtis V. T., andis S.T. tulede vilgutamisega peatumise märguande. Ta juhtis oma kalluri kabiini kohakuti vastutulnud kalluriga ,astus kalluri poritiivale, et T. kõneleda. Siis S. kallur alustas iseeneslikku liikumist. T. märkas seda ja hoiatas S.. Kabiinide vahekaugus hakkas aga kiiresti vähenema, S.ei jõudnud kabiini tagasi minna .Ta lõi puruks kabiini ukse küljeakna, ta suutis pugeda ülakehaga läbi tekkinud avause. Tema puusad ja jalad jäid aga oma kalluri kabiini ukse ja vastu tulnud kalluri veokasti vahele. Kahe kalluri selline kokkupõrge oli võimalik seetõttu, et S. juhitud kalluri esirattad olid pööratud teise kalluri suunas. Kas käsipidur oli või ei olnud S. poolt peale pandud, ei ole kohtul võimalik kindlaks teha. Kuigi õnnetuskoha ülevaatuse protokollis on kirjas, et käsipidur on väljalülitatud asendis, ei anna see tunnistust selle kohta, et selle oleks väljalülitatud asendisse jätnud S. kui ta peatas auto selleks, et T.rääkida. T.poolt S. auto nihutamine tuli kõne alla ainult siis kui käsipidur välja lülitada. Kas see oli enne T. poolt S. kallurisse sisenemist välja lülitatud või ei olnud, selle kohta arvab T. , et käsipiduriga oli auto pidurdatud (tl 173). Seega õnnetuskoha ülevaatuse korras tuvastatu ei anna alust S. süüdistamiseks kalluri seisma jätmisel käsipiduri mitte kasutamises. Küll aga jättis kalluri juht seisma jäämisel mootori välja lülitamata. See on üks põhjustest, miks auto liikuma hakkamine sai võimalikuks. Kalluri seisma jätmisel oleks S.pidanud ohutuse tagamiseks rattaid pöörama, kuid kas ta seda tegi, ei ole teada. Ise ta on öelnud(tööõnnetuse uurimiskokkuvõte tl.13 viimane lõik), et rattad olid pööratud sõidu suunas. Kohtutoimikusse lisatud fotolt(tl 148) ei ole näha, kas toimus külglibisemine või ei toimunud. Fotolt saame näha ainult lumekatte paksust teel ning järeldada, et teeolud lumepaksuse tõttu olid rahuldavad. Jääkatte olemasolu teel ei ole võimalik foto järgi kindlaks teha. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes tl 13 on kirjas,et rattad olid töösoojad, maapind oli jäätunud. Seisupidur ei olnud sisse lülitatud. Kuna külglibisemine oleneb kaldest, siis kalde olemasolu kohta on tunnistaja T. öelnud, et ta ei tea, kas kalle oli. Tunnistaja Ś. ütleb, et käsipidur võib ära hoida külglibisemise ,see oleneb sellest, milline on kalle. Hageja oli ohutusnõuete osas instrueeritud ning seda kinnitavad tema perioodiliselt selle kohta antud allkirjad (tl 145-146).St.ei eita ,et ta ei oleks neid allkirju andnud. Hageja on andnud peale õnnetust järgmisel päeval selgituse(tl 59),mis on tema sõnade järgi kirja pandud. Ta on öelnud, et libisemine toimus seetõttu, et rehvid olid kuumad. Kuivõrd just see asjaolu võis õnnetuse põhjuseks olla, ei ole õnnetusjuhtumi põhjuste uurimisel tuvastatud. Samuti tuleb S. poolt antud selgitustesse olukorras, kus ta oli sündmusest tugevalt füüsiliselt ja psüühiliselt traumeeritud, oli mõned tunnid tagasi väljunud üldnarkoosi mõju alt peale operatsiooni, suhtuda kriitiliselt. S. abikaasa N.S. ütleb (tema tunnistus tl 172),et abikaasa oli uimane, tema silmad olid kinni, teda oldi küsitletud ,küsitluse sisu kohta ei osanud ta midagi öelda. Allkirja andmist selgitusele, mis ei ole omakäeliselt kirjutatud, hageja omaks ei võta. Ka tunnistaja N. S. ütleb, et see ei ole minu abikaasa allkiri. Tuginedes kohtule esitatud dokumentaalsetele tõenditele ning tunnistajate ütlustele loeb kohus tõendatuks, et hageja on rikkunud Töötervishoiu ja Tööohutuse seaduse(TTOS) § 14 lg.1 p.

5,mis sätestab , et töötaja kohustuseks on tagada vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Kostja on aga rikkunud TTOS § 13 lg 1 p.14, mis sätestab, et tööandja on kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks. Vastavalt tööandja tööohutusjuhendile nr 365 „Tööohutusjuhend kallurijuhile p. 1.8 kohaselt kallurijuhina töötav isik on kohustatud teadma ,et töökohal võivad mõjutada tema tervislikku seisundit kahjulikud ja ohtlikud ohutegurid. Töötaja peab hoiduma eemale, vältima ja võtma kasutusele meetmed nii enda kui ka kaastööliste sattumise eest nende mõju alla. AS Eesti Põlevkivi Estonia Kaevanduse tööohutusjuhend nr 365 ei sisalda keelde kalluri peatamiseks sõiduteel ilma mõjuva põhjuseta. Seega võis S. puistangul auto mistahes põhjusel peatada. Rikkumised on märgitud ära tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes. Samas dokumendis on märgitud ka abinõude kirjeldus, mida tuleks teha Eesti Energia Kaevandused AS-l, et tulevikus selliseid õnnetusi ära hoida. Nimelt peab ettevõte täiendama tööohutusjuhendit kallurile, mis on 15 t ja suurema kandejõuga nii, et see kajastaks keelde kalluri ilma mõjuva põhjuseta peatamist liikumisel sõiduteel. Mõjuvateks põhjusteks võivad olla oht inimestele, omandile või ümbritsevale keskkonnale. Peale ohutusjuhendi täiendamist tuleb kõigile kallurijuhtidele läbi viia täiendjuhendamine. TTOS § 26 ́lg.1 alusel tehti 05.03.2010 Eesti Energia Kaevandused AS-le ettekirjutus nr. 8.1.-43/4118-1. Kuigi tunnistaja `S., kes on kaevanduse töökeskkonna spetsialist kohtuistungil ütles (tl177), et tööinspektsiooni ettekirjutis on selline ,et iga inspektor võib kirjutada seda, mida mõtleb ,ei või see kohtu hinnangul olla asutuse kohustuslikke käitumisreegleid eiravaks. Asutusel tuleb kirja pandud ettekirjutust täita. Ei hageja ega kostja ei ole vaidlustanud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtet. Hageja arvates on see haldusakt. Kohtu hinnangul ei ole see haldusakt, kuna puuduvad haldusaktile omased tunnused. Küll aga on see dokument haldustoiming, mida oleks olnud pooltel võimalik vaidlustada .Kuna seda ei ole tehtud, siis pooled nõustusid, et mõlemad on rikkunud uurimiskokkuvõtte VI osas märgitud õigusakte (tl 15).Rikkumisega iseendast on süü tuvastamine toimunud ning seda nii hageja kui kostja poolselt. Ei liikluseeskirjas ega liiklusseaduses ei ole eraldi kirja pandud suurema kui 15 –tonnise kandejõuga kalluri tööohutust puudutavad normid. Need peavad olema kirjas asutuse tööohutusjuhendis, kuna iga asutuse tööspetsiifika, kus selliseid kallureid kasutatakse, võib olla erinev. Kostjal oli tööohutusjuhend, kuid selle põhjalikkus pidanuks olema suurem, mida kinnitab ka abinõude kirjeldus tööinspektsiooni tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte punktis VII ja VIII . Hageja on palunud kohtul kindlaks määrata poolte süü protsent ning välja mõista kostjalt hüvitus. Kohus ei jaga hageja seisukohta kostja süü protsendi osas. Hageja leiab, et kostja on süüdi 90 % ja hageja 10 %. Kohus leiab ,et kuna mõlemapoolsed rikkumised toimusid, siis oli süü ka mõlemapoolne ning ei ole alust pidada ühe poole süüd suuremaks kui teise poole oma. Kuna hagejal oli olnud ka varasemalt kalluriga tööõnnetus, siis seda enam oleks ta pidanud olema ettevaatlik tehes tööd temale usaldatud suure kandejõuga kalluril. Liikluseeskirja § 91 peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu..... Kui juht oli selles veendunud , aga tema veendumus osutus valeks, tuleb tal

endal selle eest vastutada. Õiged on ka kostja viited teistele liiklusseaduse sätetele, mida hageja ise rikkus : §28 lg.3 ,§2 . Kui tööohutusjuhend 15 t ja suurema kandejõuga kallurijuhile oleks kostjal olnud põhjalikum ning selles oleks olnud sätestatud peatumise keeld ilma mõjuva põhjuseta (mõjuvateks põhjusteks ainult oht inimestele, omandile või ümbritsevale keskkonnale),siis oleks olnud hagejal peatumine keelatud ning õnnetust ei olekski toimunud kui hageja oleks juhendist kinni pidanud. Kui hageja aga ise oleks juhendisse kirjapandut eiranud, oleks tema süü õnnetuses olnud 100%. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et antud segasüü puhul on süüdi mõlemad pooled võrdselt ning hageja poolt kostjalt väljamõistetav kahjusumma tuleb arvestada ümber. Hageja on arvestanud, et säilinud töövõime protsendi juures ta tööd ei leia. Kohus aktsepteerib seda seisukohta 20-30 % säilinud töövõime juures. .10.05.2009 kuni 30.11.2009 oli säilinud töövõime % 20 (pensioniameti otsus tl 16)ja 30.11.2009kuni 30.11.2010 oli see %30(pensioniameti otsus tl 41). Milline on see praegu, seda kohus ei saa tuvastada, kuna hageja ei ole kohtule esitanud seda tõendavat dokumentatsiooni. Hageja püsiva töövõimetuse tuvastamiseks pidi ta tuginedes sotsiaalkindlustusameti otsusele nr 563667 05.11.2009 (tl 40)taotlema korduvekspertiisi perioodil 05.10.2010 kuni 20.10.2010.Kohtul puuduvad andmed kas ta on seda teinud või ei ole. Korduvekspertiisi tulemusi kohtule esitatud ei ole. Hageja märgib oma nõudes (tl 188),et igakuise hüvise suurus muutub kui muutub kutsealase töövõime kaotuse protsent. Kohus nõustub sellega. Et kohus ei tea muutunud protsenti peale novembrit 2010,ei saa ta välja mõista ka igakuist hüvitist peale nimetatud aja. Kohus saab välja mõista hüvitise ainult perioodi eest juuni 2009 kuni november 2010. Hüvitise arvutamisel ja väljamõistmisel ei saa enam võtta kohustuslikuks keskmise kuusissetuleku arvestamise juhendiks seda juhendit, mis oli kehtestatud EV Valitsuse määrusega nr 172. Riigikohtu lahendis 3-2-1-53-06 p.17 Riigikohtu kolleegium leiab, et ajutine kord oli seadusest madalama õigusjõuga .Võlaõigusseaduses ei ole sätestatud ,et võlaõigusseaduse regulatsiooni kõrval jääb kehtima ajutine kord. Kostja on keskmise töötasu arvutamisel võtnud aluseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 11.juunist 2009 ,mis käsitleb keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda. Kuigi hageja esindaja arvates ei käsitle see kord keskmise töötasu arvestamist kahju hüvitamise juhtudel, on see kasutatav juba ainuüksi seetõttu , et keskmise töötasu väljaarvestamisega saab välja arvestada ka selle hüvitise ,mille saamisel VÕS § 127 lg 1 järgi saaks täidetud ka kahju hüvitamise eesmärk – kahjustatud isiku asetamine olukorda ,mis on võimalikult lähedane olukorrale ,milles ta oleks olnud ,kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Iseseisvat keskmise töötasu arvestamise korda kahju hüvitamise juhtudel ei ole Vabariigi Valitsus Võlaõigusseaduse kõrvale kehtestanud. Töölepinguseaduse § 29 lg 8 kohaselt reguleerib keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda Vabariigi Valitsus oma määrusega. Sellest tulenevalt maakohus leiab , et keskmise töötasu kindlakstegemiseks saab kohus kasutada kostja poolt viidatud tõendit nr 124 28.09.2009 (tl 29). Hageja töötasu suuruseks on siin vastavalt viidatud Vabariigi valitsuse määruse § 2 lg 2-le 6 kuu keskmine töötasu, mis eelnes õnnetusjuhtumile. See on 11927,00 krooni .Invaliidsuspensioni saab ta 3508,44 krooni kuus(pensionitoimiku väljavõte tl 26) . Invaliidsuspensioon tuleb maha arvestada nõutavast hüvitisest. Kuna hageja süü tööõnnetuses oli 50 % , jäänuks tal omal süül saamata ka 50% töötasust. St tema igakuiseks töötasuks saaks arvestada 11927,00 : 2 = 5963,50 krooni. Et ta saab invaliidsuspensionit 3508,44 krooni, siis tuleb see maha arvestada summast 5963,50 krooni. Seega igakuine kahjusumma on 2455,06 krooni ehk käesolevas vääringus 156,91 eurot. Juunist 2009 kuni novembrini 2010 on 18 kuud. Seega 18 x 156,91 = 2824,38 eurot. Selle

summa saab kohus kostjalt välja mõista. Kahjuhüvituse väljamõistmiseks alates detsembrist 2010 puudub kohtul tuginedes puudulikult esitatud dokumentatsioonile alus. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise puhul kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab , et menetluskulud tuleb poolte vahel kanda võrdsetes osades.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.