Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja on kohtuotsuse alusel hagejale hüvitanud 2824, 38 eurot. Hageja taotleb ühekordse hüvitise 941, 46 eurot ja igakuise hüvitise summas 156, 91 euro väljamõistmist kostjalt. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on V. S. surnud xxx.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kostja esindaja ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja nõuab kostjalt tööõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 1 järgi hüvitatakse kahjustatud isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hageja, V. S. on 19.03.2012 surnud (tl. 54). TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. VÕS § 130 lg 1 võimaldab kahjustamisest tekkinud kulusid ja töövõimetusest tekkinud kahju nõuda üksnes kahjustatud isikul, st. isikul, kellele tekitati kehavigastus või muu tervisekahjustus. Seadus ei näe ette isiku tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral õigusjärglase õigust nõuda õiguseellasele tekitatud kahju. Õigusjärgluse all mõistetakse isikuga lahutamatult mitteseotud tsiviilõiguste- ja kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele. Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest tulenevad kahju hüvitamise nõuded on lahutamatult seotud kahjustatud isikuga. Järelikult ei lähe õigus nõuda sellist kahju üle õigusjärgluse korras. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohus leiab samuti, et Viru Maakohus on 21.04.2011 otsusega tsiviilasjas 2-10-17779) jätnud V. S.i hagi kostja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks alates 2010.a detsembrist rahuldamata, kuna hageja kohtule oma püsivat töövõimekaotust kinnitavaid tõendeid ei esitanud (tl.10-11). Seega on poolte vahel olemas jõustunud kohtuotsus ning hageja on käesoleva hagiga teistkordselt pöördunud kohtusse sama hagieseme ja –alusega sama kostja vastu. Kohus saanuks läbi vaadata hagi kõigi tulevikku suunatud maksete osas, kui hageja püsiva töövõimekaotuse protsent oleks muutunud peale Viru Maakohtu 21.04.2011 otsuse tegemist. Asjaolu, et hageja (hageja esindaja) jätsid tsiviilasja 2-10-17779 arutamise käigus 06.12.2010 otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamiseks esitamata, ei ole ilmselgeks uueks asjaoluks, mis võimaldab sama nõudega sama hagieseme ja -alusega sama kostja vastu kohtusse pöörduda. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kohus lõpetab menetluse määrusega (TsMS § 431 lg 1).

. Eelpooltoodu alusel lõpetab kohus tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p2 ja 5 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus leiab, et kuna hageja on surnud, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.