Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-09-5158

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 08.04.2011. a kell 13. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja - B. AS (endise ärinimega B. I. G. P. ) ja kostja – R. S. . 20.06.2008. a tarbijakrediidilepingu nr 0800130/18st (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 19999,95 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32,61% krediidisummalt aastas. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu 26.11.2008. a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning nõudis lepingujärgse võlgnevuse tasumist kahe nädala jooksul. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust hageja poolt antud tähtajal, ütles hageja 17.12.2008. a avaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 26432,87 krooni, millest oli 19007,16 krooni tagastamata krediidisumma, 2573,67 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3801,43 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 50,61 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist võlgnevust vähendanud. Hageja on kostjalt võlga püüdnud kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid võlgniku vastuväite tõttu jätkus asja menetlemine hagimenetluses. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt 31219,52 krooni (1995,29 euro) väljamõistmist, millest on tagastamata krediidisumma 19007,16 krooni (1214,78 eurot), sissenõutavaks muutunud tasumata intress 2573,67 krooni (164,49 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud 1420 krooni (90,75 eurot) ja viivis (seisuga kuni 12.04.2010. a) 8218,69 krooni (525,27). Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivise väljamõistmist 32,61% ulatuses tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

2 (6)

2-09-5158 Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 47,93 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 213,78 euro ja õigusabikulu – 95,87 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 02.03.2011 (tl 65), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 59).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud politseiasutuse vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale isiklikult üle antud (tl 65). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 315 lg 1, 2 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 01.04.2011. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 3 (6)

2-09-5158

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1995,29 eurot (ehk 31219,52 krooni), millest on tagastamata krediidisumma 1214,78 eurot (ehk 19007,16 krooni), intress 164,49 eurot (ehk 2573,67 krooni), võla sissenõudmisega seotud kulud 90,75 eurot (ehk 1420 krooni) ja sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 12.04.2010) 525,27 eurot (ehk 8218,69 krooni. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.04.2010. a viivis 32,61% aastas tagastamata krediidisummalt – 1214,78 eurot (ehk 19007,16 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), siis mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 13.04.2010. a 32,61% aastas tagastamata krediidisummalt – 1214,78 eurot (ehk 19007,16 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 689,51 (1214,78 – 525,27) eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 1305,53 eurot (19007,16 + 1420 = 20427,16 krooni). 4 (6)

2-09-5158

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduse (tl 18-19) ja menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist kokku 357,58 euro ulatuses. Nimetatud summa koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust – 47,93 euro (750 krooni), hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust – 213,78 euro (33345 krooni) ja õigusabikulust – 95,87 euro (1500 krooni). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 12.04.2010 täiendavalt riigilõivu 3345 krooni (tl 41). Hagiavaldusest tulenevalt koosneb antud summa hagiavalduse esitamise riigilõivust 3250 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise riigilõivust 95 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses on tasutud riigilõivu 750 krooni (tl 29). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 261,71 euro (4095 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ töötaja. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi on olnud keskmise keerukuse ega töömahukusega oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 63,91 eurot (ehk 1000 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 325,62 (261,71 + 63,91) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5 (6)

2-09-5158 Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.