2-10-57176/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-10-57176 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 07.04.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on AS D. ja M. E. vahel sõlmitud müügileping nr 210306, mille kohaselt M. E. kohustus tasuma AS D. poolt esitatavad arved 21 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates ning tasumisega hilinemisel on AS-l D. õigus nõuda M. E. -lt tasumata summalt viivist 0,5% päevas. 30.09.2008.a. (hagis siin ja edaspidi 2008.a. arvete puhul ilmselgselt ekslikult märgitud 2009.a.) on M. E. -le väljastatud arve nr TP2211456 summas 73300,75 krooni, mille maksetähtaeg oli 21.10.2008.a. ja milles võlgnik on teostanud osalisi makseid summas 58400,75 krooni; 31.10. 2008.a. väljastatud arve nr TP222618 summas 71284,39 krooni, mille maksetähtaeg oli 21.11.2008.a.; 30.11.2008.a. väljastatud arve nr TP223872 summas 997,84 krooni, mille katteks on tasutud summa 1000 krooni; 02.01. 2009.a. väljastatud arve nr TP224740 summas 3783,38 krooni, mille maksetähtaeg oli 23. 01.2009.a.; 26. 02. 2009.a. väljastatud arve nr 32 summas 2124 krooni, mille maksetähtaeg oli 15.03.2009.a. Arvete nr TP221456, TP222618, TP223872, TP224740 ja 32 alusel võlgnetav summa on kokku 92089,61 krooni. 05.06.2009.a. võla tasumise kokkuleppe kohaselt kohustus M. E. tasuma võlgnevuse kokkuleppe p.2. märgitud tähtajaks, kuid ei ole seda tänaseni täielikult teinud. 05.06. 2009.a. sõlmisid AS D. ja kostja käenduslepingu, millega viimane võttis endale kohustuse vastutada 05.06.2009.a. sõlmitud võla tasumise kokkuleppe täitmise eest ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 150000 krooni, mis hõlmab nii võla summat, tasumata intressi ja kohustuste täitmise rikkumisest tulenevaid nõudeid. Vastavalt AS-ga D. sõlmitud lepingule nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist hageja. Põhivõlgnevuse suuruseks on käesoleval hetkel 53 000 krooni. Hageja on arvestanud võlgnevuselt ka viivist. Seisuga 09.11.2010.a. on M. L. K. hageja ees viiviste osas 36320 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VÕS §-dele 145 lg 1 ja 2, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 94 lg 1 ja TsMS §-le 367 taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse 53000 krooni ja viivise hagi esitamise seisuga 36320 krooni ning lisaks iga võlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest viivise 0,5% põhinõudest väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni.

2-10-57176 kostjale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 13-17, 27-28) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 53000 krooni ja viivisena 09.11.2010.a. seisuga 36320 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 142 lg 1, 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 lg 1 alusel välja mõista. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 5708,59 eurot (sh 3387,32 eurot põhivõlgnevuse ja 2321,27 eurot viivise seisuga 09.11.2010.a. katteks). TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

2-10-57176 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 10.11.2010.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,5% päevas põhivõlgnevuselt. Kuna käenduslepingu p 2 kohaselt on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 150 000 krooni, ei saa kostjalt väljamõistetava põhivõlgnevuse ja viivise kogusumma ületada 9586,75 eurot. Käesoleva otsusega on kostjalt kindla summana välja mõistetud juba 5708,59 eurot. Seega viivise katteks ei saa kostjalt sisse nõuda rohkem kui 9586,74-5708,59 so 3878,15 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtu nõudmisel esitanud menetluskulude nimekirja ja nende kandmist tõendavad dokumendid (tl 24-26). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema üheks menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 8500 krooni so 543,25 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni so 29 eurot. Kohtu hinnangul on hageja ilmselgelt eksinud hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ümberarvestamisel eurodesse ( õige peab olema 28,76 eurot). Riigilõivu kokku 8950 krooni tasumist tõendab 12.11.2010.a. maksekorraldus. Seega tuleb riigilõivu katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 8950 krooni so 572,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 3600 krooni so 230,08 euro ulatuses. Advokaadibüroo A. P. .11.2010.a. arve kohaselt peab hageja tasuma materjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise eest M. L. K. 3600 krooni ( sh käibemaks 600 krooni). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Advokaadibüroo arve tõendab, et hageja kasutas hagiavalduse koostamisel õigusabi. Kohtu hinnangul võimaldab arves toodud õigusabiteenuse kirjeldus asuda seisukohale, et see on seotud just käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 100 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu