2-10-55290/18 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

3.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud AS Krediidikassa (edaspidi hageja) ja Kaarel Loodus (edaspidi kostja) sõlmisid 12.03.2007. a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 3875,27 krooni, mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadeks. 21.04.2008 saatis hageja kostjale teate võlast. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1.2. ütles hageja laenulepingu üles. 04.03.2011. a kohtule esitatud hagiavalduse täiendamise avalduses on hageja arvestanud viiviseid (0,15% päevas) alates iga makse sissenõutavaks muutumise päevast kuni tasumiseni kokku summas 911,25 krooni, kuid hageja vähendab viiviste nõuet summani 418,45 krooni. 05.11.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Kaarel Looduse vastu põhivõlgnevuse 664,62 krooni ja kõrvalnõuete nõudes. 15.11.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 18.11.2010. 10.01.2011 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas kohtuistung, kuna hagiavalduses toodud asjaolud vajasid täpsustamist. 14.01.2011 esitas hageja avalduse hagiavalduse täiendamiseks, millega suurendas oma nõuet. 02.03.2011 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas kohtuistung, kuna hagiavalduses toodud asjaolud vajasid veelkord täpsustamist. 07.03.2011 esitas hageja avalduse hagiavalduse täiendamiseks, millega vähendas oma nõuet. 29.03.2011 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas kohtuistung, kus hageja kinnitas, et jääb esitatud hagi juurde. Hageja jääb kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemise taotluse juurde.

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Hageja on 05.11.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. Samuti jäi hageja tagaseljaotsuse tegemise taotluse juurde kõigi hagiavalduste täienduste esitamisel. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega ja kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult 18.11.2010. a, hageja 14.01.2011. a avaldus hagiavalduse täiendamiseks lisadega ja kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult 19.01.2011. a ning kohtukutse ja 07.03.2011. a avaldus hagi täiendamiseks lisadega kätte toimetatud isiklikult 18.03.2011. a. TsMS § 206 lg 1 alusel on lisaks menetlusosalise õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. 05.11.2010 esitatud hagiavaldusega taotles hageja põhinõude väljamõistmist summas 664,62 krooni, intressid 19,71 krooni, viiviseid summas 592,46 krooni ning lepingu sõlmimise tasu 51,45 krooni. Kuna esitatud hagiavalduses ja tõendites toodud summad ei ühtinud, siis ei saanud kohus asja lahendada tagaseljaotsusega ning kohus määras istungiaja nõude täpsutamiseks. 14.01.2011 esitatud hagiavalduse täiendamise avaldusega hageja suurendas oma nõuet ning palus välja mõista põhivõlgnevus 1430,53 krooni (91,43 eurot), intressid 188,87 krooni (12,07 eurot) ja viivised summas 1241,59 krooni (79,35 eurot). Hagiavalduse täiendamise avalduses toodud summad ei ühtinud samuti esitatud tõenditega ning kohus määras veel ühe istungiaja nõude täpsustamiseks. 07.03.2011 esitatud hagiavalduse täiendamise avaldusega hageja vähendas oma nõuet ning palus välja mõista põhivõlgnevus 438,17 krooni (28,00 eurot), intressid 19,72 krooni (1,26 eurot) ja viivised summas 418,45 krooni (26,74 eurot). Hageja jääb kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemise taotluse juurde. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõenditena hageja ja kostja vahel 12.03.2007. a sõlmitud laenulepingu /tlk 9-10/; laenu tagastamise graafiku /tlk 11/; koopia kostja ID-kaardist /tlk 12/; kostjale 21.04.2008. a edastatud teate võlast /tlk 13/ ja teatise lepingu ülesütlemisest /tlk 14/. 14.01.2011 esitatud hagiavalduse täiendamise avaldusega esitas krediidikassa

hinnakirja /tlk 59/. 07.03.2011 esitatud hagiavalduse täiendamise avaldusega esitas konto väljavõtte kostja võla katteks tehtud maksete kohta /tlk 73/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on 07.03.2011 esitatud hagiavalduse täiendamise avalduses toodud haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Kaarel Loodus'elt hageja AS Krediidikassa kasuks välja mõista võlgnevus

kogusummas 56 eurot (876,34 krooni), millest põhivõlgnevus on 28 eurot (3180 krooni), intressid 1,26 eurot (19,72 krooni) ja viivised 26,74 eurot (418,45 krooni). Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv summas 1000 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni, kokku seega 2000 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni (63,91 eurot) /tlk 18/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 23/. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 1000 krooni, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Julianuse Õigusbüroo OÜ 03.11.2010. a arve summas 1000 krooni /tlk 8/. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hageja esitas 14.01.2011 avalduse hagiavalduse täiendamiseks, millega palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1430,53 krooni (91,43 eurot), intressid 188,87 krooni (12,07 eurot) ja viivised summas 1241,59 krooni (79,35 eurot). 07.03.2011 esitas hageja avalduse hagiavalduse täiendamiseks, millega palus välja mõista põhivõlgnevus 438,17 krooni (28,00 eurot), intressid 19,72 krooni (1,26 eurot) ja viivised summas 418,45 krooni (26,74 eurot). Selle hagiavalduse täiendamise avaldusega hageja vähendas oma nõuet võrreldes 14.01.2011. a esitatud hagiavalduse täiendamise avaldusega 992,36 krooni ehk 69,37%. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.