Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. 21.12.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi K Õ` vastu võlgnevuse, kokku 17 720.19 krooni (1132.53 eurot) nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 1) Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja K Õ sõlmisid 06.12.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-227195-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221034118831 ja arvelduskontoga nr 221031901119 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 5 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimaksega krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 200 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 27.kuupäev. Alates 27.06.2009 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 27.10.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu p 8.3 järgi oli kostjal kohustus tasuda tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 2) 28.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-059375 –VL summas 25 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 28.03.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole üle. Lepingu sõlmimisel koostati ka laenu tagastamise maksegraafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 28.kuupäeval summas 738.26 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 28.06.2009 ja kuni 28.10.2009 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 15.10.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu 1 ja 2 võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 30.10.2009. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks jooksvate võlgnevuste kustutamata jätmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist. 02.11.2009 ütles hageja lepingud ennetähtaegselt üles. 03.11.2009 sulges hageja laenuprogramm lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-089866-KE alla. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest (kirjad võlgnevuse tasumise kohta saadab hageja laenuprogramm automaatselt) ei ole kostja võlgnevust kustutama asunud. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav.

Seisuga 21.12.2008 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 17 720.19 krooni, millest lepingust 1 tulenev võlgnevus moodustab kokku 2 730.71 krooni ja lepingust 2 tulenev võlgnevus moodustab kokku 14 989.48 krooni. Põhivõlgnevus kahe lepingu järgi kokku moodustab summas 16 359.10 krooni ja kõrvalnõuded (intressid, viivis, menetlustasu) kokku summas 1361.09 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele ning taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 17 720.19 krooni väljamõistmist, samuti alates 22.12.2009 kuni põhinõude 16 359.10 krooni täitmiseni põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Veel on hageja esitanud taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsuse tegemisega. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning nende (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4000 krooni) kostjalt väljamõistmist, samuti menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja väikelaenuleping ning laenu tagastamise graafik; lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale väljastatud laenukirjade koond, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukohas – xxxx - allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 23.03.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 06.04.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepinguid, jättes tagastamata laenu ja intressimaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 17 720.19 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 16 359.10 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega moodustab hageja nõue kokku summas (17 720.19 : 15.6466) = 1132.53 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab (16 359.10 : 15.6466) = 1045.54 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 46096, 21.12.2009 riigilõivu tasumisest summas 4000 krooni, s.o. 255.65 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 13.

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.