Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
07.aprill 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-83351
Tsiviilasi
O. A. F. hagi U. I. võla, summas 2637,97 krooni ja viivise, summas 2636,97 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
2637,97 krooni (168,60 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. A. F. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxx Hageja esindajaS. E. , postiaadress O. J. I. , xxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: U. I. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista U. I. O. A. F. kasuks 337 (kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 13 senti võla ja viivise katteks. 2.Määrata kindlaks U. I. OÜ-le Aktiva Finants hüvitatavate menetluskulude suurus 108 (ükssada kaheksa) eurot 65 senti. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada otsuse teinud kohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglasena) kostjale telekommunikatsiooniteenust 23.08.2002.a. sõlmitud liitumislepingu alusel. Lepingu järgi kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus osutatud teenuste ja saadud kauba (mobiiltelefon) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata – AS Tele2 Eesti poolt esitatud arvete alusel on 24.02.2003.a. seisuga (viimase arve tasumise tähtaeg) kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees 2637,97 krooni. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustele (edaspidi nimetatud Üldtingimused) oli kostjal kohustus tasuda arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste VII peatükist tulenevalt on maksmisega viivitamise korral ette nähtud viivis 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimistes on sätestatud ka lepingu rikkumise korral selle ülesütlemise võimalus. Kuna kostja rikkus lepingut, lõpetas AS Tele2 Eesti kostjaga ennetähtaegselt lepingu. Kuna kostja ei tasunud võlga ka pärast lepingu lõpetamist, loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu, summas 2637,97 krooni, millele lisanduvad viivised, hagejale. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ka pärast hageja suulisi ja kirjalikke pöördumisi võla tasumiseks, samuti ei õnnestunud hagejal oma õigusi kaitsta maksekäsu kiirmenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja nõuab kostjalt kokku 5274,94 krooni väljamõistmist, sealhulgas viivised 2636,97 krooni. Kuni hagi esitamiseni on välja arvestatud viivis 5159,61 krooni, kuid hageja on viiviseid vähendanud kuni põhivõla suuruseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). Hagiavaldus ja selle lisad on 30.12.2010 toimetatud kostja elukohta, need on vastu võetud K. V. (tl.47). TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. U.I. ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
2 (4)
§ 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata, tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas õigusliku põhjenduse märkimisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud 31.03.2011.a. kirjaliku taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl 7-26), sealhulgas Tele2 Eesti AS 23.11.2005.a. kostjale saadetud teatise nõude loovutamise kohta hagejale (tl.26). Kostja võlgneb hagejale mobiilside teenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksuna 2637,97 krooni ja viivisena 2636,97 krooni. Alates 01.01.2011.a. on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 337,13 eurot. Menetluskulude jaotus
3 (4)
Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka U. I. O. A. F. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 450 krooni (tl.30,31). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka TsMS § 144 p 7 alusel. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud Julianus Inkasso OÜ arve 24.11.2008.a., summas 2500 krooni (tl.29). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianus Inkasso OÜ 24.11.2008.a. arvest nähtub, et 2500 krooni on tasutud esindamise eest võlglase U. I. kiirmenetluses ja hagimenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2637,97 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagi- ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1700 (450+1250) krooni ehk 108,65 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.