2-10-54838
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
6.aprillil 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-54838
Hagi ese
AS Swedbank hagi R. H. vastu 2 268,62 euro ja lisanduva viivise nõudes 1 806,49 euro hageja AS Swedbank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Silva Kark; kostja R. H. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada AS Swedbank hagi R. H. vastu. Välja mõista R. H. AS Swedbank kasuks 2 268 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 62 senti. Välja mõista R. H. AS Swedbank kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 1 806, 49 eurolt, alates 05.novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta R. H. kanda. Välja mõista R. H. AS Swedbank kasuks menetluskulu 437 (nelisada kolmkümmend seitse) eurot ja 66 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R. H. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 30-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks ( tl 51). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi R. H. vastu 35 496, 12 krooni, so 2 268, 62 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.11.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja 28.04.2008 sõlmitud laenulaenulepingust. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 04.11.2010 kostja võlgnevus hageja ees kokku 35 496, 12 krooni, millest 1) lepingust nr 09-042033-KX tulenev võlgnevus kokku 5 643,67 Eesti krooni (põhiosa 4 587,21 kr, intress 430,34 kr ajavahemiku 10.11.2008 kuni 21.05.2009 eest, põhiosa viivis 543,51 kr ajavahemiku 21.05.2009 kuni 04.11.2010 eest ja kaardikasko 82,61 kr ajavahemiku 10.11.2008 kuni 10.01.2008 eest); 2) lepingust nr 08-063013-VL tulenev võlgnevus kokku 29 852,45 Eesti krooni (põhiosa 23 678,20 kr, intress 3 478,55 kr ajavahemiku 10.11.200817.06.2009 eest ja põhiosa viivis 2 695,70 kr ajavahemiku 10.11.2008-04.11.2010). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, laenu tagastamise graafikust, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest ning 26.03.2009 lepingu ülesütlemise kirja (tl 8-24). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2 (3)
Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 35 496, 12 krooni, so 2 268, 62 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 28 265, 41 kroonilt, so 1 806, 49 eurolt, alates 05.novembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 6 847, 96 krooni, mille moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 847, 96 krooni. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt R. H. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskuluna riigilõiv kokku 6 847,96 krooni, so 437,66 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Hageja on tasunud menetluskuluna ka riigilõivu 6,39 eurot hagimaterjalide kättetoimetamise eest kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras. Seega on hageja tasunud riigilõivu toimingu eest mida ei ole teostatud ja hagejal on õigus esitada kohtule avaldus riigilõivu 6,39 euro tagastamiseks. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.