Siemens Financial Services AB Eesti filiaal hagi OÜ BIKO Jõhvi vastu võlgnevuse 1 012.20 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 741.97 eurot.
Asja läbivaatamise kuupäev
22. märts 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja R. R. (isikukood xxx); Kostja seaduslik esindaja J. S. (isikukood xxx).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt BIKO Jõhvi (registrikood 10897474, asukoht Kooli 3, 41533 Jõhvi) hageja Siemens Financial Services AB Eesti filiaal’i (registrikood 11212308, asukoht Pärnu mnt 139C, 11317 Tallinn) kasuks seisuga 21.06.2010.a tekkinud võlgnevus 1 012 (üks tuhat kaksteist) eurot 20 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt BIKO Jõhvi Siemens Financial Services AB Eesti filiaal’i kasuks alates 22.06.2010.a kuni põhinõude (741.97 euro) täieliku tasumiseni viivis määraga 0.15% põhinõudelt päevas.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08. jaanuaril 2010.a esitas Siemens Financial Services AB Eesti filiaal kohtule avalduse OÜ BIKO Jõhvi vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 27.04.2010.a andis Pärnu Maakohtu kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.22. juunil 2010.a esitas hageja Harju Maakohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Harju Maakohtu 06.09.2010.a kohtumäärusega saadeti hagi kohtualluvusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja.
3.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (liisinguandja), kostja (liisinguvõtja) ja müüja 12.06.2007.a liisingulepingu nr 692074, mille alusel hageja kohustus omandama kostja poolt määratud müüjalt liisingulepingus märgitud eseme ning andma selle kostja kasutusse liisingulepingu tähtaja lõpuni. Kostja kohustus omaltpoolt tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena.
4.Hageja esitas liisingulepingu alusel kostjale arved nr 1001048911, 1001085335, 1001119960, 1001154020, 1001189793, 1001230544, 1001255566, 1001290366, 1001322937 ja 20078562, kokku summas 11 609.31 krooni (741.97 eurot). Eeltoodud arvetes ettenähtud tähtaegade jooksul kostja poolt arvete tasumisi ei toimunud. Kuna kostja on rikkunud omapoolset kohustust ja on jätnud tasumata liisitud eseme eest, ütles hageja lepingu üles. Lepingu lõppedes oli kostja kohustatud tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud maksekohustused ja jääkväärtuse. Seega kokku 11 609.31 krooni (741.97 eurot). Kostja on rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, mistõttu võlgnevusele lisandub lepingust tulenev viivis määraga 0.15% päevas summas 4 228.22 krooni (270.23 eurot).
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 9 lg 1, § 76 lg 1, lg 3, § 82 lg 7, § 367 lg 1 ja TsMS § 3 lg 1 ja § 162 lg 2 välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 741.97 eurot; seisuga 21.06.2010.a arvestatud viivis 270.23 eurot ja edasi alates 22.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni viivis määraga 0.15% päevas põhinõudelt; menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
6.16. novembril 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta pole sõlminud hagejaga ühtegi liisingulepingut. Poolte vahel sõlmitud lepingu nimetuseks on „kasutusrendileping“, mitte liisinguleping, milles hageja on rendile andja ja kostja rentnik.
2 (6)
2-10-1161 Seega ei viita leping millegagi sellele, et tegemist oleks liisingulepinguga. Lepingus on ette nähtud renditasu, mitte liisingumakse. Lepingus puudub lepingueseme hind, on ainult kindlustuse väärtus. Kui tegemist oleks liisingulepinguga, siis lepingus peaks olema märgitud liisitud eseme hind, lepingutasu jne.
7.Hageja esindaja E. P. tuli kostja juurde koos kindla veeaparaadiga, pakkudes kostjale seda rentida igakuise renditasu eest. Seega oli kostja valikuõigus piiratud temale pakutud veeaparaadi mudeliga. Kostja sooviks oli rentida temale pakutud veeautomaati, mitte osta enda poolt valitud eset, seega ei olnud tegemist liisingulepinguga. Tegemist oli rendilepinguga, mille eesmärgiks oli veeautomaadi rentimine kokkulepitud tasu eest. Kui hageja soovis sõlmida liisingulepingut, oleks ta pidanud kostjat sellest teavitama. Kui kostja oleks teadnud, et tegemist on liisingulepinguga, mitte rendilepinguga, ei oleks ta neid kohustusi endale võtnud, kuna tal puudus tahe saada renditud eseme omanikuks.
8.2008.a sügisel muutus lepinguese (veeautomaat) kasutuskõlbmatuks veefiltri määrdumise tõttu. Kostja pöördus hageja poolte palvega vahetada välja kasutuskõlbmatu filter, kuid hageja ei reageerinud kostja palvetele. 16.12.2008.a teatas kostja hagejale, et kui hageja filtrit välja ei vaheta, siis kostja lõpetab lepingu ühepoolselt. Kuna hageja kostja pöördumistele ei reageerinud, siis 04.03.2009.a teatas kostja hagejale kirjaga, et ütleb lepingu üles ning palub rendiese tagasi võtta. Hageja ei reageerinud ka sellele. Vaatamata sellele, et kostja ei saanud veeaparaati kasutada, tasus kostja rendimakseid kuni 2009.a kevadeni. Kuna hagejat teavitati 04.03.2009.a kirjaga lepingu ülesütlemisest, pidi hageja rendieseme koheselt ära viima, kuid ei ole seda teinud. Kostja ei ole selleks mingeid takistusi teinud.
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustunud kirjaliku menetlusega.
HAGEJA SEISUKOHT
10.07. detsembril 2010.a esitatud seisukohas teatas hageja, et ei ole tähtis, kas lepingus on kirjutatud rendile andja või liisinguandja, tähtis on see, millistele tingimustele leping vastab. Hageja arvamuse kohaselt vastab leping liisingulepingu tingimustele. Leping on sõlmitud hageja kostja ja OÜ Vending Automaadid vahel ja tegemist on liisingulepinguga VÕS § 361 tähenduses. 11 Kostja poolt hageja esindajana märgitud isik E. P. oli müüja esindaja, mitte hageja esindaja.
12.Hageja ei ole saanud kostjalt mitte ühtegi kirja filtri vahetamise kohta. Hageja oli antud tehingus ainult finantseerija ja ta ei vastuta liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest. Liisinguvõtjal puudus õigus liisingulepingu ülesütlemiseks, sest liisinguandja ei ole omapoolselt lepingut rikkunud.
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde. Esindaja selgituste kohaselt rendi ese asub endiselt kostja valduses. Liisinguleping oli sõlmitud 60 kuuks ja leping peaks lõppema 12.06.2012.a. Kuna kostja lepingut ei täitnud, siis ütles hageja lepingu üles. Tasu oli kasutuse eest. Rendi eseme omandiõigus kuulub praegu hagejale, kuna maksed on tasumata.
3 (6)
2-10-1161 17.11.2009.a arve koosneb kõigist tasumata lepingumaksetest. Kui kostja selle summa ära maksaks, siis muutuks kostja kohe selle asja omanikuks. Ülesütlemine toimus 17.11.2009.a.
14.Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja selgituste kohaselt, kui kostja lepingule alla kirjutas, siis kostja arust ei olnud see liisinguleping vaid kasutusleping. Veeaparaat töötab teatud filtritega. Hageja pidi kohale tulema ja filtri ära vahetama. Aparaati teenindati arvete alusel, kes arveid väljastas, esindaja ei tea. Kostja ei saa seda aparaati kasutada. Jõhvis on halva kvaliteediga vesi, mis filtrid ruttu ära rikkus. Puhastatud vett kasutati kontoris joomiseks. Aparaat asub aadressil Kooli 3, Jõhvi, aga kostja kolis sealt teise kohta. Kostja püüdis aparaati hagejale tagastada, kuid hageja ei reageerinud sellele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 tulenevalt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike sätestab, et tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida on muu hulgas ka lepingust.
17.Hageja (rendileandja), kostja (rentnik) ja OÜ Vending Automaadid (müüja) sõlmisid kasutusrendilepingu nr 692074 ID 181070 veeautomandi Tana T 6 rentimiseks. Lepingu (renditingimuste osa) kohaselt oli rendiperioodiks 60 kuud, rendimakse suuruseks 239 krooni kuus ja jääkväärtuse (ostumakse) suuruseks 500 krooni. Kostja esindaja on rentnikuna alla kirjutanud lepingule 14.05.2007.a ja kinnitanud, et rendi ese on rentnikule üle antud 04.05.2007.a (t. lk. 33). Pooled leppisid kokku, et rendileping jõustub lepingu rentniku ja rendileandja esindajate poolt allkirjastamisest alates. Kuna hageja esindaja kirjutas lepingule alla 12.06.2007.a, siis loetakse leping sõlmituks 12.06.2007.a.
18.Pooled leppisid kokku, et lepingu hulka kuuluvad hageja kasutusrendi lepingu üldtingimused SFS EE 2006: 1 KAS. Kostja (rentnik) kinnitas, et on kõik lepingu dokumendid kätte saanud, nendega tutvunud ja neid aktsepteerinud. Lepingu valuuta on Eesti kroon ja poolte vahel sõlmitud leping loetakse üldtingimustes lepingu esileheks.
19.Lepingu üldtingimuste SFS EE 2006: 1 KAS punkti 1 (lepingu sisu) kohaselt poolte eesmärk on anda rentnikule lepingus näidatud perioodilise tasu eest rendileandja poolt omandatava rendi eseme kasutusõigus alates rendi eseme üleandmisest kuni lepingu tähtaja lõppemiseni. Rendileandja tegutseb lepingus finantseerijana. Üldtingimuste punkti 2.1 järgi rendileandja omandab rendi eseme vastavalt müüja ja rendileandja vahel sõlmitud võõrandmislepingule. Rentniku omandiõigus rendi esemele ei teki, kui pooled pole kirjalikult kokku leppinud teisiti (t. lk. 29).
4 (6)
2-10-1161
20.VÕS § 361 sätestab, et liisingulepingu mõistet, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega poolte vahel rendilepingu sõlmimise kohta. VÕS § 29 lg 1 alusel lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 1 ja p 4 alusel lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada muu hulgas lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning lepingu olemust ja eesmärki.
21.Kostja vastuse kohaselt E. P. tuli kostja juurde koos kindla veeaparaadiga, pakkudes kostjale seda rentida. Poolte vahel sõlmitud kasutusrendilepingu kohaselt esindas E. P. müüjat. Sellega on tõendatud, et hageja ei saanud sõlmida kostjaga rendilepingut, sest lepingu sõlmimise hetkel ei olnud hageja kostja poolt renditud asja valdaja ega omanik. Kuna liisutud asi omandati hageja poolt kostja juhiste järgi kolmandalt isikult, siis poolte vahel sõlmitud leping täielikult vastab VÕS § 361 toodud liisingulepingu tunnustele. Lepingus on toodud jääkväärtusena (ostumakse) 500 krooni, mis omakorda kinnitab, et kostja on avaldanud tahet pärast lepingu lõppemist renditud asja omanikuks saamiseks.
22.Kohus ei nõustu kostja väitega tema poolt 04.03.2009.a lepingu ülesütlemise kohta. Üldtingimuste punktide 12.5 ja 12.7 järgi pooled ei kohalda lepingule VÕS § 362 lg 2, § 366, § 367 sätteid, leping ei lõpe ja rentnik täidab lepingut, ei lõpeta, ütle seda üles ega tagane sellest enne lepingu tähtaja lõppemist ka rendi eseme kadumise või kahjustumise, muu kasutamise võimatuse, rendi eseme vea, puuduse vms asjaolu korral. Sellega on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud VÕS § 361 sätestatud kasutamise eest tasu maksmise kohustus ja § 363 p 2 sätestatud kohustust säilitada liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Hagiavalduse juurde lisatud arvete kohaselt kostjal on tasumata alates 01.03.2009.a esitatud arved põhisummas 741.97 eurot (11 609.31 krooni). Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi põhinõude osas täies ulatuses.
23.VÕS § 133 lg 1 esimese lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 9.1 järgi rendileandjal on õigus nõuda viivist määraga 0.15.% päevas. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (21.02.2009a) arvestatud viivis 270.23 eurot.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole esitanud taotlust kuni otsuse tegemiseni viivise kindla summana väljamõistmiseks. Sellepärast tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 22.06.2009.a kuni põhinõude tasumiseni viivis määraga 0.15% päevas. 5 (6)
2-10-1161 Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 ja lg2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.