2-09-36957/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-09-36957 makseid igakuiselt hagejale kalendrikuu 15. kuupäeval. Kindlustusleppes kirjeldatud andmete alusel sõlmiti Swedbank Varakindlustus AS-is vara suhtes vabatahtlik kindlustusleping ning kindlustusandja väljastas poliisi AK10121757107, mis tõendab kindlustuslepingu olemasolu ning millelt nähtuvad kostja 1 poolt igakuiselt hagejale tasumisele kuuluvate kindlustusmaksete summad. Ühtlasi sõlmisid hageja ja kostja 1 10.05.2007. a lepingu teenuste lisa, mille kohaselt andis hageja kostja 1 kasutusse kütuse krediitkaardi. Nimetatud kaardiga oli kostjal 1 võimalus teostada oste vastavalt teenuste lisale, kaardi kasutamise eest oli kostja 1 kohustatud tasuma hagejale iga kuu 0,96 eurot, millele lisandus käibemaks (teenuste lisa p 1.1) ja samuti tuli kostjal 1 tasuda kalendrikuu jooksul kaardiga makstud teenuste eest järgmisel kalendrikuul vastavalt hageja poolt väljastatavale arvele (teenuste lisa p 2.5). Kostja 1 oli kohustatud hagejale hüvitama kõik teenuste osutamisega seotud kulud, mis ilmnevad pärast lepingu lõppemist, kuid mis on tekkinud ajal, mil hageja teenust kostjale 1 osutas (teenuste lisa p 6). Kostja 1 ei täitnud eelpool loetletud kohustusi, jättes kohaselt tasumata perioodi 15.06. kuni 15.09.2008. a maksepäevadel liisingu osamaksed, intressi, kütuse krediitkaardiga seotud maksed ning vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusmaksed. Kuivõrd kostja 1 rikkus lepingust, teenuste lisast ning kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, saatis hageja 08.09.2008. a kostjale 1 lepingu ülesütlemise teatise, milles palus tekkinud võlgnevus tasuda täiendava tähtaja jooksul. Ühtlasi pakkus hageja võimalust kokkulepe tegemiseks võlgnevuse tasumise osas. Kostja 1 sai teatise kätte 11.09.2008. a, kuid võlgnevust hagejale ei tasunud. Tulenevalt sellest ütles hageja lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 alusel ennetähtaegselt 14.10.2008. a üles. Lepingu ülesütlemisel oli vara graafikujärgne jääkmaksumus 87025,76 krooni (käibemaksuta). Kostjal 1 on siiani hagejale tasumata liisingu osamaksed, intress, kütusekrediitkaardiga seotud maksed ning vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusmaksed kokku summas 19258,82 krooni. Vara vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusmaksed tasus hageja Swedbank Varakindlustus AS-ile kostja 1 eest soodustatud isikuna ning tulenevalt sellest omab õigust nõuda nimetatud maksete hüvitamist kostjalt 1. Samuti tasus hageja kindlustusandjale kostja 1 eest kohustusliku liikluskindlustuslepingu järgse 30.07.2008. a tasumisele kuulunud makse summas 468 krooni. Ka nimetatud summa tuleb kostjal 1 hagejale lepingu ja seaduse alusel hüvitada. Peale lepingu ülesütlemist tagastas kostja 1 hagejale vara. Varal esinesid selle üleandmisel mõned puudused. Vastavalt lepingu üldtingimustele 7.4 kuulus vara peale selle tagastamist võõrandamisele. Kui kostja 1 oleks lepingut korrektselt täitnud, ei oleks hagejal tulnud lepingut üles öelda ning tegeleda vara võõrandamisega. Kuivõrd hageja oli sunnitud tegelema vara võõrandamisega, tuli hagejal kanda ka vara müügiga seotud kulud. Hageja tasus Saksa Auto AS-ile vara müügiteenuse eest kokku 2936,32 krooni (käibemaksuta. Hageja leiab, et antud kulu tegemine on otseselt seotud lepingu ülesütlemisega. Kulu suurus on mõistlik, mistõttu tuleb kostjal 1 müügiteenuse kulu hagejale hüvitada. Vara tagastamisaegseks väärtuseks luges hageja 52250 krooni ehk selle müügihinna. Kuivõrd vara väärtus ei katnud hageja kulusid, mida ta kandis seoses liisinguesemega ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega, on hagejal kostja 1 vastu nõue kokku summas 65409,24 krooni. 10.05.2007. a sõlmisid hageja ja K. P. kostja 2) käenduslepingu nr 0162697L (edaspidi käendusleping), mille kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 lepingust ning selle 3 (7)

2-09-36957 lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastutuse rahaliseks piirmääraks on käenduslepingu kohaselt 146632,27 krooni. Vastavalt käenduslepingu punktile 3 oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks lepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel oli kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks kostja 1 kohustus ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Kuivõrd kostja 1 ei täitnud lepingust, selle teenuste lisast ning kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale 2 lepingu ülesütlemise teatise, paludes võlgnevuse tasumist. Samuti saatis hageja kostjale 2 peale lepingu ülesütlemist teatise lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise osas. Hageja on püüdnud võlgnevust kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid kostjate vastuväite tõttu makseettepanekule tuli hageja nõuet jätkata hagimenetluses. Kuna kostjad 1 ja 2 ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, siis nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 65409,24 krooni ja viivise protsendina põhinõudest (s.o 7% aastas summalt 65409,24 krooni), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, väljamõistmist. Peale selle nõuab hageja kostjatelt solidaarselt menetluskulu, s.o maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 543,25 eurot (8500 krooni), väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja M. P. hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 03.08.2010 (tl 74). Kostja K. on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud samal kuupäeval üleandmisega tema abikaasa M. P. 73). Kostjad ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 2).

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 2. septembriks 2010) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 416 lg 1 alusel krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 455 lg 1 järgi kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või

2-09-36957 eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt võlgnevus 4180,41 eurot (ehk 65409,24 krooni. Täiendavalt kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis põhinõudelt - 4180,41 eurot – 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest 31.05.2010. a (tl 14) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 4180,41 eurot (ehk 65 409,24 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas (tl 76-77) taotlenud menetluskulude - riigilõivu 8500 krooni ehk 543,25 eurot – väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 26.05.2010 riigilõivu 6537,72 krooni (tl 69). Maksekäsu kiirmenetluses on hageja 29.07.2009 tasunud riigilõivu 1962,28 krooni (tl 68). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 543,25 euro (ehk 8500 krooni) väljamõistmise osas.