Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-29658
Tsiviilasi
IKhagi AS SEB Pank vastu rahvusvahelise krediitkaardi lepingu tühisuse tunnustamiseks kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning menetluskulude väljamõistmine hagejalt riigituludesse
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IK(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: S K E (isikukood XXX); Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Liisu A , XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja: IK Hageja nõustaja: S K E Kostja lepinguline esindaja: Liisu A
ärakiri
Rahandusministeeriumile
ja
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-29658, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Käesolevas tsiviilasjas esitas IK17.06.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse rahvusvahelise krediitkaardi lepingu tühisuse tunnustamise nõudes AS SEB Pank vastu. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hageja vastu 26.10.2009.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21 100,58 krooni ja viiviste nõudes. Kohus tegi hageja suhtes maksekäsu määruse, kuna hageja ei vastanud makseettepanekule tähtaegselt. Hageja leidis, et ta on sõlminud lepingu kostjaga olulise eksimuse mõjul, sest ta ei saanud ette näha majanduskriisi tõttu halvenenud tööandja majanduslikku olukorda. Ühtlasi märkis hageja, et ta informeeris panka oma töötasu vähenemisest, mistõttu hageja täitis lepingulisi kohustusi. Seega hageja palus tühistada rahvusvahelise krediitkaardi lepingu tühiseks ja krediitkaardi põhinõue summas 18 219,55 krooni, kõrvalnõuded summas 2 881,03 krooni, menetluskulud summas 750 krooni ning avaldaja nõudel kohtul poolt välja arvestatud viivis kuni makseettepaneku tegemiseni summas 76,93 krooni jätta panga kanda oma riskide kulul. Ühtlasi taotles hageja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 20.09.2010.a määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja täielikult riigilõivus summas 5 000 krooni tasumisest. 29.10.2010.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja märgib 22.11.2010.a vastuväidetes hagile, et ta ei tunnista hagi täies ulatuses, mistõttu tuleb see jätta täies ulatuses rahuldamata. 30.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Hageja loobub hagist ja menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled paluvad kompromiss antud tingimustel kinnitada ja menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 05.04.2011.a. Määrus saadetakse pooltele elektrooniliselt.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sa menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 20.09.2010.a määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest summas 5 000 krooni ehk 319,56 eurot. Pooled leppisid 30.03.2011.a istungil kokku kompromissi tingimustes. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kompromissi sõlmimise asjaolu TsMS § 190 lg 7 mõttes, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude tasumise kohustusest pooles ulatuses. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse menetluskulud 159,78 euro suuruses summas. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib
Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7). TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.