2-10-5187/15 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Käesolevas tsiviilasjas esitas N S Harju Maakohtuke 02.02.2010.a hagiavalduse OÜ A E vastu 22 236,85 krooni nõudes. Hagiavalduses märkis hageja, et hageja tellis kostjalt elamu katuse remondi. Hageja soovis, et kostja demonteeriks vana katuse, sh tõstaks maha pleki, lammutaks roovituse, puitlauad koos ruberoidiga; paigaldaks hageja poolt ostetud soojusmaterjali, tuuletõkkeplaadid, lauad, prussid, kile ning paneks tagasi mahavõetud pleki; vajaduse korral parandaks või vahetakse sarikad. Kostja hinnapakkumuse kohaselt oli kõigi hageja poolt soovitud tööde tegemise hinnaks 16 000 krooni. Samas hagejale esitatud lepingus oli lepinguhinnaks märgitud 17 000 krooni. Hageja tasus kostja töödejuhatajale 17 000 krooni sularahas. Kuivõrd peale tööde teostamist oli katus järgmisel päeval tõusnud, võttis hageja kostja ühendust ning viimane lubas kõrvaldada töös puudused. Seetõttu soovis hageja, et kostja teostaks uue töö täies mahus (koos materjalidega), mis seisneb kostja poolt tehtud praakkatuse mahavõtmises ning uue katuse koos soojustusega paigaldamises. Juhul, kui kostja keeldub sellest, siis tagastaks hagejale tema poolt makstud 17 000 krooni, hüvitaks hageja tehtud kulutused materjalile summas 5 113,15 krooni, kulutused telefonikõnedele summas 123,70 krooni ning ühtlasi hüvitaks uue katuse maksumuse, mis ületab nimetatud summat. Hagiavaldusele oli lisatud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 09.08.2010.a määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu summas 5 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. Enne hagiavalduse esitamist 02.02.2010.a taotles hageja 09.04.2008.a riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kohus oli N S taotluse rahuldanud ning andnud talle riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumentide koostamiseks. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi Viruvärava Advokaadibüroost. 21.09.2010.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele vastama. Kuna kohtule teatati, et hagejale määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi ei tööta enam advokaadina, tegi kohus 23.10.2010.a määruse, milles määras anda N S riigi õigusabi ilma tagasimaksmise kohustuseta. Hagejat hakkas nimetatud määruse alusel esindama vandeadvokaat Piret Simm.

Kostja oma 01.10.2010.a vastuses palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et hagejal on tõendamata, et eellepingus ettenähtud tööd jäid kostja poolt osaliselt tegemata või töö oli teostatud lepingule mittevastavalt. Ühtlasi leidis kostja, et hageja ei ole kostjat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud seaduses sätestatud ajal. Hageja esitas 26.10.2010.a seisukoha kostja vastusele. Vastuses jäi hageja oma hagi juurde. Ühtlasi esitas hageja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, millest tulenevalt palus enda ekspertiisitasust vabastamist menetlusabi korras. Kostja teatas 10.12.2010.a pöördumises kohtule, et palub kohtul kutsuda pooled kohtusse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pöördumisele oli lisatud kostjapoolsed kompromissitingimused. Hageja märkis 17.12.2010.a vastuses, et kostja on esitanud kohtule ebaõiget informatsiooni pooltevahelise kokkuleppe saavutamise kohta. Kostja täpsustas 03.01.2011.a oma vastust ning teatas, et ta on huvitatud probleemi lahendamisest kiiremas korras. Hageja jäi 25.01.2011.a vastuses kohtu kirjale oma seisukoha juurde. Kostja poolt 18.02.2011.a kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et on nõus teostama e/remonditöid täies mahus nagu hageja soovib hagiavalduses. Kui hageja soovib remonttööde asemel 894,76 euro hüvitamist, on kostja nõus nimetatud summa tasuma. Hageja nõustus 07.03.2011.a kohtule esitatus 894,76 euro tasumisega, mille järgselt ta loobub hagist. 30.03.2011.a kohtu eelistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Hageja loobub hagist kostja poolt 894,76 euro tasumise järel. Kostja tasus nimetatud summa 28.03.2011.a. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus määras, et teeb määruse teatavaks hiljemalt 05.04.2011.a. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistmoodi kokku leppinud. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sa menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 09.08.2010.a määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest summas 5 000 krooni ehk 319,56 eurot. Pooled leppisid 30.03.2011.a istungil kokku kompromissi tingimustes. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kompromissi sõlmimise asjaolu TsMS § 190 lg 7 mõttes, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude tasumise kohustusest täies ulatuses, mistõttu hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 319,56 eurot jäävad riigi kanda TsMS § 190 lg 7 alusel. Kohtu 23.09.2010.a määrusega määrati anda N S ́le riigi õigusabi ilma tagasimaksmise kohustuseta riigi õigusabiseaduse § 8 p 1 alusel. Seetõttu on hageja vabastatud ka riigi õigusabi tasude hüvitamise kohustusest ning need tuleb välja maksta riigituludest.