2-10-60557
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
01.aprill 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-60557
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
1 232, 94 eurot Wermo AS hagi OÜ Maimek vastu 2 465, 88 euro ja lisanduva viivise nõudes Hageja Wermo AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Põllu 12 Võru, esindajad Reimo Tomingas, Olavi Järve, RKM Solution OÜ, asukoht Pirita tee 20 Tallinn; Kostja OÜ Maimek, registrikood xxxxxxxx, asukoht Männi 2-4 Parksepa alevik Võru vald Võru maakond.
rahuldada Wermo AS hagi OÜ Maimek vastu. Välja mõista OÜ-lt Maimek Wermo AS kasuks põhivõlgnevus 1 232 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks) eurot ja 94 senti. Välja mõista OÜ-lt Maimek Wermo AS kasuks viivisvõlgnevus 1 232 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks) eurot ja 94 senti. Välja mõista OÜ-lt Maimek Wermo AS kasuks alates 02.12.2010 kuni põhinõude 1 232, 94 euro täitmiseni viivis 0,5% tasumata põhinõudelt päevas. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Wermo AS menetluskulud jätta OÜ Maimek kanda. Välja mõista OÜ-lt Maimek Wermo AS kasuks menetluskulu 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot ja 97 senti. Edasikaebamise kord Wermo AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
OÜ Maimek võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 44-47), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 323 lg 2 sätestatud korras 10.jaanuaril 2011 (tl 52). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.03.2006 tähtajalise üheaastase üürilepingu. Kuna kumbki pool ei avaldanud teisele poolele soovi üürileping lõpetada, on tulenevalt VÕS § 310 lg
2 (4)
1 leping muutunud tähtajatuks äriruumide üürilepinguks. Lepingu kohaselt andis hageja kostja kasutusse Võrus Räpina mnt 12 hoones teisel korrusel paiknevad mitteeluruumid üldpinnaga 35 m 2 . Kostja on jätnud hagejale tasumata arveid üüri ja kommunaalteenuste eest summas 19 291, 30 krooni. Pooled on kokku leppinud lepingu lisa p 2.1 viivisemääras 0,5% tähtaegselt tasumata summalt juhuks, kui kostja rikub oma kohustust. Neil asjaoludel nõuab Wermo AS hagis OÜ Maimek vastu VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 19 291, 30 krooni ja viivisvõlgnevuse 19 291, 30 krooni tasumist. Hageja on esitanud veel nõude välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingu lisa p 2.1. ettenähtud määras( 0,5%) tasumata summalt päevas. VÕS §-de 76 lg 1; 100 ; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-dele 271; 292 lg 1 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 19 291, 30 krooni, so 1 232, 94 eurot ja viivisvõlgnevus 19 291, 30 krooni, so 1 232, 94 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates hagiavalduse esitamisest, so 02.12.2010 kuni põhinõude 1 232, 94 euro täitmiseni viivis 0,5% tasumata põhinõudelt päevas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja (tl 70) kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni, so 255, 65 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel summas 3 150 krooni, so 201,32 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 62-64). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks
3 (4)
välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 255,65 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 201,32 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt OÜ-lt Maimek välja mõista AS Wermo kasuks menetluskuluna riigilõiv 255, 65 eurot ja hageja esindaja kulu summas 201, 32 eurot, kokku seega menetluskulu 456, 97 eurot.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.