Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-47321 aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 24.09.2010.a hagi, millest palub kostja G.H’ilt seisuga 24.09.2010.a välja mõista lepingust nr 09-078197-KE tulenev võlgnevus kokku 17 160,18 krooni; 2) lepingust nr 06108584-VL tulenev võlgnevus kokku 43 125,86 Eesti krooni ja 3) lepingust nr 09-018733-VV tulenev võlgnevus kokku 5 244,73 Eesti krooni, kõik kokku 65 530.77 krooni ( 4188.18 EUR). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 25.09.2010.a lisanduva viivise seadusega sätestatud määras kuni kohase täitmiseni ja riigilõivustsummas 10 205.23 kr (652.23 EUR). Menetluse käik ja kohtu seisukoht Kostja 30.11.2010.a kohtule saadetud kirjalikus vastuses teatas, et on hagiga nõus, vastuväiteid ei esita, kuid sooviks jõuda kokkuleppele võla tasumise osas, kuna on töötu ja ei suuda korraga võlga tasuda. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, kirjalikus arvamuses 24.03.2011.a kinnitas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde, taotles asja lahendamist istungil hageja esindaja osavõtuta ja leidis, et kokkuleppe sõlmimine enne otsus tegemist kahjustaks kostjat, kuna sel juhul lisanduks kokkuleppe sõlmimisel põhiosa võlale täiendav intress kuni 22% aastas. Kostja kohtuistungil võttis hagi täies ulatuses õigeks, nõustus, et asjas võib teha kohtuotsuse. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja lg. 3, kuna kostja on istungil hagi õigeks võtnud. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjate poolse õigeksvõtuga. . Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 158 lg.1, TsMS § 367 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud lepingutega, maksegraafikute ning intressi- ja viivisearvestusega ning tuleb VÕS § 65, § 145 lg.1,2 alusel kostjalt välja mõista. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162, § 173 lg.1 jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, so kostja G.H’i kanda, kellelt välja mõista hageja kasuks riigilõivud summas 652.23 EUR. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati, tühistatakse.

Ivika Sillaots Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.